BAQ jáne rýhanııat álemi: qazirgi ahýaly men erteńgi mejeleri
Osyǵan oraı, «QazAqparat» UK Basqarma tóraǵasynyń keńesshisi Kenjebolat Joldybaıdyń Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń májilis zalynda bolyp ótken «BAQ jáne rýhanııat» atty sektsııa otyrysynda sóılegen sóziniń tolyq mátinin usynyp otyrmyz.
- Adam músheleriniń atqarar qyzmetine qaraı, júrek - birinshi, mı - ekinshi eken. Mı júrekke ámir bere almaıdy. Júrek mıǵa áser etedi. Bul medıtsınada dáleldengen másele. Olaı bolsa, júrekke ne uıalatpaq kerek?! Rýhanııat máselesi turǵysynan keletin bolsaq, adamnyń júregine ıman oryn alyp, kókireginde saqtalýy tıis. Sonaý atamzamannan beri qarııalarymyz jas óskinderge alǵysyn «Imandy, yrysty bol», dep bildirýleri kezdeısoq emes. ıAǵnı, ımandy yrys baılyqtan joǵary qoıdy, sony bala sanasyna sińirdi. Sóıtip, babalarymyz óz mádenı-rýhanı ortasyn qalyptastyrdy, aınalasyn estetıkalyq-izgilikti negizde ıgerýge umtyldy, ómirlerin qytymyr zamana synyna beıimdeı bildi. Osyndaı rýhanı-mádenı múmkindikterimen qazaqtar HH ǵasyrǵa batyl kirdi. Munyń ózi shyǵystanýshy Potanındi «búkil sheksiz de shetsiz qazaq dalasy maǵan án salyp turǵandaı», dep tamsandyrdy. Ketbuǵynyń «Aqsaq qulan» kúıi, Qurmanǵazy, Táttimbet, Dáýletkereı, Segiz Seri, Muhıt, Birjan-sal, Aqan-seri, Jaıaý Musa, Mádı, Kenen tárizdi dástúrli mýzyka óneriniń alyp sheberleriniń shyǵarmalary orys ǵalymynyń osy bir sóziniń mánisin ashyp qana qoıǵan joq, bular sonymen qatar bizdiń rýhanı dińgegimizdiń myqtylyǵyn jáne ulttyq mádenıetimizdiń birden-bir quramdas bóligi ekendigin kórsetip berdi.
Jalpy, rýhanı azyqtyń tamyry sonaý túrki dáýirinen bastap, qazaq handyǵy men qara sózdiń maıyn ishken aqyn-jyraýlar, bı-sheshen men batyrlar, ulttyq mádenıet pen ádebıetten taralsa, qazirgi jahandaný zamanynda jastarymyz halqymyzdyń ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan baı tájirıbesin, rýhanı qundylyqtaryn teledıdarlardan, gazet-jýrnaldardan, Internetten jáne basqa da aqparat kózderinen alýda. Osylaısha, ulttyq patrıotızmdi óristete kelip, halqymyzdyń ejelgi salt-dástúrlerin saqtap, tanyp bilýge jol ashylýda.
Bul oraıda, qazaqı jaqsy ádet-ǵuryptardy zaman talabyna saı qaıta jańǵyrta otyryp, ony jetildirý jolynda, qazaqstandyq jalpy azamattyq sáıkestendirýdi qalyptastyrýda jáne eldiń kóp mádenıetti áleýetin damytý baǵytynda alysqa at aıdalmasa da birshama jumystar atqarylýda. Máselen, ózim qyzmet jasaıtyn «Qazaq aqparat agenttigi» jastardyń ulttyq dástúr-saltty, halyqtyń ótkeni men búginin tereń bilýine umtylystaryn oıatý ári yntalandyrý maqsatynda sońǵy eki jyl boıy «Ulttyń uly tulǵalary» atty aqparattyq jobany usynýda. Al, taıaýda «Qazaqstan» telearnasy janynan el tarıhynda tuńǵysh ret taza qazaq tilinde «Balapan» atty telehabar dúnıege kelip, óskeleń urpaqqa erte bastan tárbıe berý, til úıretý, ónege kórsetý tárizdi sharalardy qolǵa ala bastady. Іzgiliktiń nárli dánin ulttyń boıyna sebýde ózge de respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldary «Mádenı mura» jáne taǵy basqa rýhanı-tanymdyq baǵdarlamalar aıasynda naqty jumystar atqarýda.
Osy ıgi isterdiń halyqqa jetkizilý deńgeıi de kóńilge demeý bolarlyq. Aıtalyq, QazAqparat jedel túrde qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde búkil respýblıka aýmaǵyna jáne elýge jýyq shetelderge kún saıyn rýhanı-mádenı habarlar legin úzbeı jiberip otyrady. Munyń syrtynda, bul habarlar latyn ǵarpimen jáne arabsha tóte jazý tásilimen 30-daı jaqyn ári alys shetelderde turyp jatqan qazaq dıasporasyna da usynylyp otyr. Teleradıo aýdıtorııa kólemi de ulǵaıa túsýde. Máselen, «Habar» telearnasynyń aýdıtorııasy 98,67 paıyzdy qurasa, «Qazaqstan» - 98,63 «El Arna» - 89,07, «ORT - Evrazııa» - 87,77 paıyzdy qamtıdy. Qazaq radıosynyń tyńdarmandary 88,74 paıyz bolsa, «Shalqar» radıosy - 61,31 paıyzdy quraıdy. Memlekettik emes KTK, NTK, «7 - Arna», «Astana - TV» tárizdi telearnalardyń kórermenderi 8-9 mıllıon shamasynda. Al, Internet Worzld Stats deregine sáıkes Qazaqstanda Internet paıdalanýshylar sany 2,3 mıllıon adamǵa jetken.
Árıne, búginde syrttan qaptaı enip jatqan árqıly jat baǵyttar men keıbir radıo-telehabarlardaǵy násipqumarlyq, dúnıeqońyzdyq, qatygezdik pıǵyldardy nasıhattaý áreketteri de joq emes. Sondyqtan, keler urpaqtyń sanasyna keri áser etetin osyndaı aqparattardy zańdylyq turǵydan retteý kerek. BAQ-tardan rýhanı azyq bolyp sanalatyn, tárbıeli urpaq ósirýge yqpal etetin baǵdarlamalardyń, aqparattardyń kóptep berilýin qamtamsyz etý kún tártibiniń basty máselesi bolýy qajet. Áńgime joq, bulardyń bolýy shart. Sonymen birge, sóz basynda aıtqanymdaı júrek tazalyǵyna kóp nárse baılanysty. Osy oraıda, reti kelgen jerde BAQ ókilderiniń nazaryn ózimniń myna bir paıymdaryma aýdaryp ta júrmin.
Sonaý 1989 jyly Máskeýde Sh.Aıtmatovtyń «Jan pıda» kitabynyń tusaýkeseri barysynda san-túrli pikirler aıtylyp, kesh sońyna taman bir oqyrmannyń «Roman aıaqtalmaı qalǵan sııaqty», degen saýalyna Shyńǵys Tórequluly: «Barlyq suraqtarǵa jaýap berý múmkin emes. Men bul kitapta aq pen qaranyń kúresin kórsetýge tyrystym. Eger Siz sony baıqasańyz jáne aq jaǵyn tańdasańyz, men maqsatym oryndaldy dep bilemin», degen jaýabyn alǵa tartty. Endi, myna bir ápsanaǵa den qoısaq. Álem neden bastaý alady - degen suraqqa, ǵulama, - seniń eki kózińnen dep jaýap qatady. Iá, kózdiń negizgi mindeti - kórý. Biraq onyń neni jáne qalaı kóretini úlken pálsápalyq óz aldyna bir tylsym dúnıe. Bireý úshin máselen ot ómirdiń shyraǵy bolyp tanylsa, basqaǵa ol aqyrzamannyń belgisi retinde qabyldanýy múmkin. Bir nárse aıqyn: dúnıege, ómirge, adamdarǵa bir Allanyń kózimen qaraý kerek. Biraq jaratýshyny eshkim kórgen joq, ony tolyq túısingen emes. Sondyqtan barlyq nársege táńirimizdiń adamǵa bergen uıat kózimen qaraý kerek. Endeshe, júregimizde tek uıat uıalap, ol qaı ýaqytta da aq jaǵynda bolsyn! Sonda ǵana biz rýhymyz berik, sanamyz sergek ult retinde órkenıet áleminde óresi bıik, órisi keń uly memleketke aınalamyz. Olaı bolsa, rýhanı qundylyqtardy materıaldyq ıgilikpen egiz qatar alyp júrý bizdiń basty mindetimiz ekendigin túısingenimiz jón.