BAQ - adamnyń qoǵamdyq áleýmettenýiniń mańyzdy elementi - Q.Mámı

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Búgin Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Qaırat Mámı BAQ basshylary men qyzmetkerlerin, sottardyń baspasóz hatshylaryn kásibı merekelerimen - Baılanys jáne aqparat qyzmetkerleri kúnimen quttyqtady.

«Buqaralyq aqparat quraldary - adamnyń qoǵamdyq áleýmettenýiniń mańyzdy elementi. Ásirese, bul protsess Internet pen áleýmettik jelilerdiń damý sátinen bastap kúsheıe tústi. Nátıjesinde, aqparatty jazý men taratýdyń jyldamdyǵy birneshe ese artty. Osy oraıda, memlekettik organdardyń jumysy da ózgerýi tıis. Olar neǵurlym jedel bolýy ári aqparattyq materıaldardyń sapasyna zor kóńil bólýi, aǵymdaǵy máselelerdi talqylaý boıynsha dıalog qurýǵa únemi daıyn bolýy tıis», - dedi Q. Mámı.

Transparenttik jáne ashyqtyq - Joǵarǵy Sottyń basty basymdyqtarynyń biri. Barlyq óńirde BAQ-pen jumys jónindegi úılestirýshi-sýdıalar jáne sottardyń baspasóz qyzmeti belsendi jumys isteýde. Olardyń mindeti - BAQ-pen ózara baılanys ornatý jáne sottar qyzmetin jarııalaý boıynsha keshendi aqparattyq saıasat júrgizý.

Sottar men úkimettik emes uıymdar arasynda syndarly yntymaqtastyq ornady. Olardyń arasynda «Ádil sóz» halyqaralyq sóz bostandyǵyn qorǵaý uıymy, EQYU-nyń Astanadaǵy baǵdarlamalar ofısi, Internıýs, Qazaqstan jýrnalısteriniń odaǵy, Bas redaktorlar klýby sekildi uıymdar bar. Joǵarǵy Sottyń qoldaýymen elimizdiń toǵyz óńirinde ókildigi jumys isteıtin Sot reporterleriniń gıldııasy quryldy.

Kezdesýde Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Elbasynyń bastamasymen qolǵa alynǵan «100 naqty qadam - barshaǵa arnalǵan qazirgi zamanǵy memleket» atty Ult Josparyna sáıkes, sot júıesin reformalaý baǵytynda júrgizilip jatqan jumystarǵa toqtalyp ótti.

Atap aıtqanda, Ulttyq komıssııa sýdıalyqqa úmitkerlerdiń jasyn 30 jasqa deıin ósirý, olarǵa qatysty sot óndirisine tikeleı qatysty bes jyldyq jumys ótilin engizý jónindegi usynystardy qoldady.

Buǵan qosa, Sot tóreligi ınstıtýty Prezıdent janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasynyń quramynan shyǵarylyp, Joǵarǵy Sottyń quzyryna beriletin boldy, onda oqıtyn magıstranttar men sýdıalyqqa úmitkerler úshin taǵylymdama merzimin bir jylǵa deıin arttyrý kózdelýde.

Jańadan taǵaıyndalǵan sýdıalar úshin bir jyldyq synaq merzimi engiziletin bolady. Prezıdent janyndaǵy Joǵary Sot Keńesiniń jumysy reformalanyp, ol qyzmetkerler shtatyna ıe turaqty jumys isteıtin organǵa aınalady.

Sot júıesi úsh satyly qaǵıdat boıynsha ózgeriske ushyraıdy. Birinshi saty - aýdandyq sottar, apellıatsııalyq saty - oblystyq sottar jáne kassatsııalyq saty - Joǵarǵy Sot.

Joǵarǵy Sottyń janynan Halyqaralyq konsýltatıvtik keńes qurý kózdelýde. Atalǵan Keńes Joǵarǵy Sotqa halyqaralyq ozyq standarttardy jáne sot tájirıbesin qazaqstandyq sot tóreligine qoldanýǵa kómektesetin bolady.

Onyń quramyna belgili zańgerler, ekonomıster, qarjygerler, quqyqtyń jekelegen salalarynyń bilikti mamandary, birinshi kezekte, sheteldik sarapshylar enetin bolady.

Sot júıesinde jańa aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalardy engizýdi keńeıtý boıynsha jumys jalǵasyn tabady.

Máselen, aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin barlyq sot zaldary aýdıo- jáne beınetirkeý júıelerimen jaraqtandyrylatyn bolady. Internet arqyly sot qujattaryna qol jetkizý múmkindigi keńeıedi. Sonymen qatar, Internet-tehnologııalar arqyly qatysýshylar sot otyrystarynyń ótetindigi týraly barlyq qajetti aqparatqa ıe bolady.

Elimizdiń zańnamasyn jańǵyrtý boıynsha tıisti jumys júrgizilýde. Osy jyldyń basynan beri respýblıka sottary jańartylǵan qylmystyq zańnama aıasynda jumys isteýde. Joǵarǵy Sot Azamattyq protsestik jáne Ákimshilik protsestik kodeksterdiń jańa redaktsııalaryn ázirleýde. Azamattyq protsestik kodekstiń jańartylǵan jobasy Májiliste maquldanyp, qazirgi tańda Parlament Senatynyń qaraýyna engizilgen.

Kezdesý aıasynda «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» aktsıonerlik qoǵamynyń prezıdenti Saýytbek Abdrahmanov, «Qazaqstan» teleradıokesheni» aktsıonerlik qoǵamynyń basqarma tóraıymy Nurjan Muhamedjanova, «7 arna» dırektorlar keńesiniń tóraıymy Bıbigúl Jeksenbaı, «Chelovek ı zakon» gazetiniń bas redaktory Marat Bashımov, «KTK» telearnasy «Chernyı kvadrat» baǵdarlamasynyń prodıýseri Valerıı Tarakanov sóz sóıledi.

Іs-sharanyń sońynda Qaırat Mámı kezdesýge qatysýshylarǵa sot júıesiniń qyzmetin aqparattyq jarııalaýdaǵy belsendi jumysy úshin alǵys bildirip, olarǵa Qurmet gramotalary men baǵaly syılyqtar tapsyrdy.

Seıchas chıtaıýt