BABALAR SÓZІ: Úshbastaý ataýy týraly ańyz
Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.
***
ÚShBASTAÝ
Erte zamanda bul arada bir kól bolypty. Kól mańy kók jaısań, qara quıryq, qulan, buǵy sııaqty ańdardyń mekeni eken. Aqqý, úırek, qaz qatarly qustar da osy arada ósip-ónipti. Soltústikten ońtústikke baratyn jyl qustary uzyn sapardan qanaty saıran salyp jalǵasty saparyna bet túzeıdi eken.
Bir aqsaqaldy karııa kúneltýdiń jolyn izdep qyzyn ertip saparǵa shyǵypty. Ákeli-balaly ekeýi qaǵyr dalada qańǵyryǵy tútep, sý taba almaı qarııa ólýge aınalypty. Olar kenetten kóldi kóripti. Qyz úsh tostaǵan alyp sýǵa jónelipti, ol sý alyp qaıtyp kelse, ákesi áldeqashan jan úzipti. Qyz ákesin qushaqtap jylaı beripti. Osylaısha úsh kún, úsh tún jylap esinen tanypty.
Qansha ýaqyt ótkeni belgisiz qustardyń saıraǵan daýysynan esin jınaǵan qyz qarasa úsh tostaǵan qoıǵan jerden úsh móldir bastaý paıda bolypty da bir-birine qosylyp, en dalaǵa qaraı aǵyp jatypty.