BABALAR SÓZІ: Tóleı toǵaıy týraly ańyz

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2015 jyly Qazaq handyǵy qurylýynyń 550 jyldyǵyn ótkizý týraly bastamasyna oraı «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty arnaıy jobany iske qosty.

Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.

*** Osy jerlerde bir ýaqyttarda, shynynda da, bıik qaraǵan ormandary ósipti. Búkil aınalany baılyǵyna sarańdyǵy sáıkes kelgen baı ıemdenipti. Onyń myńdaǵan bas qoı, túıeleri men qondy úıir-úıir jylqylary bolypty. Onyń úlken qazandarynda kúni-túni hosh ıisti et qaınap jatatyn. Bul astan baıdyń áıelderi, bala-shaǵasy men malaılary ǵana dám tata alady eken. Baıdyń dúnıe-múlki jetkilikti edi. Tek ol jomart júrek pen qaıyrymdylyqtan jurdaı, qyzǵanyshtan únemi júregi syzdap júretin jan edi. Birde qystyń orta kezinde surapyl boran soǵyp turǵanda adasqan úsh adam sharshap-shaldyǵyp júrip baıdyń úıine tap bolady. Jaýrap, qatty jel ótip totyqqan olar baıdan kómek jáne pana suraıdy. Biraq sarań baı malaılaryna qonaqtardy aýlaq qýyp jiberýdi tapsyrady.

Álsiregen, úmiti úzilgen jolaýshylar baı aýylynan kóp uzamaı, qınala-qınala kóz jumǵan. Olarǵa sońǵy baspana bolǵan shoq qaraǵaı edi. Qar toqtap, doly jel báseńdegende qonystaǵy adamdardy úreı bıleıdi. Shoq qaraǵaı ósken jer qatqaq jalań qumǵa aınalady. Úsh bıik qum tóbe úsh molaǵa uqsaıdy. Shoq qaraǵaı typ-tıpyl bolyp, bulaqtar keýip qalady, bos qalǵan qudyqtardyń qabyrǵalary opyryla qulap, qarǵys atqan jerden tirshilik te joıylady.