BABALAR SÓZІ: Talshyq ataýy qaıdan shyqqan?

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2015 jyly Qazaq handyǵy qurylýynyń 550 jyldyǵyn ótkizý týraly bastamasyna oraı «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty arnaıy jobany iske qosty.Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.

***

Ertede bir jasy jetken áıel kúıeýinen aırylyp, eki qyzymen jalǵyz qalypty. Úı otaǵasy qaıtys bolǵan soń áıeldiń jaǵdaıy nasharlap, bir boıjetken, bir kishkentaı qyzynyń jaǵdaıyn jasap, qııaǵa qondyrar hali qalmaǵan eken. Óz betterimen ósken qarlyǵashtaı maıysqan boıjetken men sińlisi óz kúnderin ózderi kórip, álek bolady. Kúnderdiń bir kúninde el arasynda álgi áıeldiń úlken qyzy otbasylardyń ala jibin attap, aqyrynda aıaǵy aýyr bolyp qaldy degen sybys taraıdy. Jurttyń aıtqan ósegine, kenedeı jabysqan aıaýsyz ataqqa ıe bolǵan boıjetkenniń shydamy taýsylyp, aqyr aıaǵynda aýyl syrtyndaǵy tóbeshikte ósip turǵan úlken taldyń bir butaǵynda ómirin qıyp, asylyp qalǵan eken deıdi. Aılar ótip, jyldar ótip, álgi áıeldiń ekinshi qyzy da boı jetedi. Úlken qyzyna kenedeı jabysqan ataq bul qyzynyń da ómirine maza bermeıdi. «Ápkesi qaımaqqa malynyp otyrǵan otbasylardyń shyrqyn buzǵan, sińlisi de ápkesinen alshaqtamaı sondaı bolady» degen syndy áńgimeler ekinshi qyzynyń da mazasyn alyp, tipti úıden shyǵýǵa da shamasy bolmaıdy. Tózimi taýsylyp, kúnin kóre almaǵan bul boıjetken de ápkesiniń jolymen álgi taldyń butaǵyna baryp, óziniń de ómirin qııady eken. Mundaı qaıǵyǵa dýshar bolǵan áıel óz úıinen, óz jurtynan bezip, alys jaqqa kete barady. Bul jerge kektengen áıel sońǵy sózderinde osy jerdiń barlyq taldaryn qarǵap, muńyn shalyp ketedi. Esinen aýysqan áıelge kóńil bólmegen jurt kúndelikti qyzý tirshiligin jalǵastyra beredi. Kúnder ótip, kúz keledi. Tabıǵattyń zańy boıynsha aǵashtar qýrap, qys kelip, appaq kórpeni jamylady. Biraq bar pále kóktem kelgende anyqtalady. Jyl saıyn búrshik atyp, gúldeı jaınaıtyn aǵashtar tirshiligi joq tastaı qýrap, qatyp tura beredi. Kóktem ótip, shyjyǵan jaz da keledi. Al álgi aǵashtar búrshik atar emes. Qoldarynan kelgenin bárin jasaǵan jurt kóńilderin úzip, jasar sharalary qalmaıdy. Áıel bolsa, taý kezip, jyldar ótip, qyzdarynyń ómiri qıylǵan taldyń qasyna kelip, qaıtys bolǵan eken. Sol kúnnen bastap jurttyń aǵashtary gúldep, olar ný ormannyń ortasynda ómir súripti. Degenmen, eń qyzyǵy, eki qyzdyń ómiri qıylǵan taldyń bir butaǵy búrshik atpaı búginge deıin qýrap, qurǵap tur eken deıdi.

Seıchas chıtaıýt