BABALAR SÓZІ: Bógenbaı batyr

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2015 jyly Qazaq handyǵy qurylýynyń 550 jyldyǵyn ótkizý týraly bastamasyna oraı, «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty arnaıy jobany iske qosty. Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy.

«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.

***

BÓGENBAI BATYR

Ótipti bizdiń qazaq jaqsy jaıdan,

Estigen tamashalap qalar qaıran.

Jasaǵan Quba qalmaq zamanynda,

Sóıleıin qanjyǵaly Bógenbaıdan.

Ótipti qanjyǵada qart Bógenbaı,

Kezinde sonaý erte han Abylaı.

Elin, jerin, mekenin jaýdan qorǵap,

Kórsetken ol erligin elge talaı.

Bógenbaı batyr eken aq tý alǵan,

Dúısenbi Sátim deıtin jaýymdy alǵan.

Jeńilip jońǵar-qalmaq Quba jonda,

Qazaqqa kópke deıin jaý bolmaǵan.

Atalyp qanjyǵaly qart Bógenbaı,

Jaýyn jeńgen qazaqtyń talaı-talaı.

Kóp jeri Quba jonnyń tynyshtalyp,

Aqtaban-shubyryndy eli bolmaı.

Qara sus adam eken, túsi sýyq,

Ashýlansa, kelmeıtin eshkim jýyq.

Bıik qabaq, qyr muryn, tym kelbetti,

Eńseli, jaýyryndy, bir keń ıyq.

At, sadaq, qylysh, naıza, saýyttaryn,

Er qarýy-bes qarý alǵan bárin.

Ár eldiń batyrymen odaqtasyp,

Óshtesken jeńetuǵyn barlyq jaýyn.

Sol kezde qazaq hany-Abylaı han,

Búkil qazaq dalasy osyǵan tán.

Jaý tıip el shetine qaýip tónse,

«Aıyr» dep kómek surar Bógenbaıdan.

Bógendi keıbireýler han dep aıtar,

Ataǵy, abyroıy hannan artar.

Estilse jaý dybysy atqa minip,

Jaý bolmasa saırandap úıde jatar.

Shaǵataı násilinen arǵy atasy,

Qanjyǵa óz rýy-bergi atasy.

Ákesi árýaq qonǵan er Maıanbaı,

Shetqýraı, Kóksýqııaq mekeni osy.

Jetpis alty jasynda dúnıe salǵan-

Sol jerde Maıanbaıdyń zırat tasy.

Ateke dep ataıdy Maıanbaıdy,

Osy árýaq qoldaıdy Bógenbaıdy.

Yqylaspen qol jaıyp, duǵa qylǵan,

Kisini árýaq taǵy qor qylmaıdy.

Maıannyń kindiginen úsh ul, bir qyz,

Ózi de qos egizdiń biri deımiz.

Joıanbaı, Eginbaı men er Bógenbaı,

Halıfa qyzdyń aty deıtuǵynbyz.

Qos-qostan egiz týyp óskendikten,

Tuqymy Qostýǵannyń deıtinbiz biz.

Alty ul bar Qostýǵannan Joıanbaıda,

Analyqtaı aqyldy ana qaıda?

«Jeńeshe» dep ataıdy bar týysqan,

Uıtqysy ol berekeniń sol aýylda.

Qasqabaı men Qalbek sonan týǵan,

Batyr ǵoı qamal buzǵan Qasqabaı da.

Malǵa kedeı bolǵanmen balaǵa baı,

On jeti ul bolǵan eken Eginbaıda.

Bir shyr etken bala joq Maıanbaıdyń,

Týyn alǵan kenjesi Bógenbaıda.

Týysqannyń balasyn baqqanmenen,

Darıǵa-aı, óz balańdaı bolǵan qaıda?!

Qos-qos qatyn alatyn ata salty,

Mura qyp ata jolyn júrgen arty.

Nemereden nemere sanaǵanda,

Bolypty erkek kindik-toqsan alty.

Qatyndar aıtady eken «Qostýǵan» dep,

Egiz-egiz, egizden jup týǵan dep.

Úlkendi-aǵa dep biler, kishini-ini,

Bir áke, bir shesheden bir týǵan dep.

Urany shaqyratyn-er Maıanbaı,

Maıannyń týyn alǵan er Bógenbaı.

Báriniń aldyndaǵy altyn qazyq,

Er edi jaýǵa shabar, aqylǵa baı.

Jaý dese jabyrqamaı turar jaınap,

Attanar erkek kindik adam qalmaı.

«Kenjem» dep ataıdy eken jeńgeleri,

«Kenje aǵalap» ini men kelinderi.

Altyn tuǵyr sekildi tur aldynda,

Qurmetine razy qalyń eli.

Er ólip, el kúızelgen qıyn iste,

Ortadan aqyl tabar Bógen eri.

Erlikpen Bógenbaı da tartypty kúı,

Sol kezde qanjyǵa eli toǵyz myń úı.

Baǵynbaı eshbir janǵa dara júrip,

Sol elge ózi bolǵan han menen bı.

Soǵysta qasyna ergen erlerine

Oljasyn shabyndynyń qylypty syı.

Bilmeıtin qazaq bolmas Bógen atyn,

Ákesi Maıanbaıdan týǵan zatyn.

Qan keshken soǵystarda jaıaý qalǵan,

Beripti joldasyna mingen atyn.

Biraq sol Bógenbaıdyń balasy joq,

Alsa da bir bala úshin on tórt qatyn.

«Bógenbaı ákem» dep, kim meni aıtar,

(Iesiz dúnıesi úshin basy qatar)

Ózim ólsem, tútinim óshedi-aý» dep,

Tunjyrap aýyq-aýyq oıǵa batar.

Bul jyly qoıan naýryz kirgen jyly,

Óz halin Bógen baıqap bilgen jyly.

Kóńiline bala degen qaıǵy túsip,

Boıynda qalmap edi erlik syny.

Kózine kórinbeıdi dúnıe bári,

Tórt túlik sonshalyq kóp jıǵan maly.

«Artymda bir shyr etken bolmady-aý», dep

Bala úshin Bógenbaıdyń qylǵan zary:

«Bógen degen atymdy,

Kim bilmeıdi zatymdy.

Bir shyr etken bala úshin

Jıdym talaı qatyndy.

Kóz jasym aqty kól bolyp,

«Bógenbaıdyń uly» dep,

Kim atantar atymdy?

On segiz myń jylqym bar,

Basqa dúnıem soǵan par.

Bárin jısam bola almas,

Bir balaǵa barabar!

Úıimde joq bazarym,

Betimde joq ajarym.

Jer ortaǵa kelgende,

Taýsylyp otyr amalym.

Uıqyda kózim ilinbeı,

Otyrmyn tiri kómilmeı.

Elý jyl ótti basymnan,

Bir kúngideı bilinbeı!

On tórt qatyn alǵanym,

On tórt saıǵa qonǵanym.

Qanamady pushpaǵy,

Sonsha áýre bolǵanym.

Iesiz malym qala ma,

Qýaıyn ba dalaǵa?!

Týysqanda bala kóp,

Óz balamdaı bola ma?!

Kóp dáýletke jolyqtym,

Qaı dushpannan qoryqtym?!

Elýge jasym kelgende,

Dúnıeden toryqtym.

Talaıdy qyrǵan sum basym,

Ne qarǵysqa jolyqtym?»

Sony aıtyp er Bógenbaı jatty úıde,

Jylaıdy balany oılap kúndiz-túnde.

«Jalynyp, jalbarynyp kimge baram,

Qudaıym salǵannan soń mundaı kúıge.

Jaılaýym-aılyq kósher Kóksýqııaq,

Qalmady Bógen sende erlik sııaq».

«Endi atqa minbeımin»,-dep ant etti,

Artynan ermegen soń jalǵyz tuıaq.

Basynan tolyq dáýren ótip ketken,

Túbine bul dúnıeniń kimder jetken?!

Jaý kelip japan túzdi qaptasa da,

Іlmeýge boıǵa qarý ant etken.

«Baılyq pen batyrlyqtan túk paıda joq,

Opasyz jalǵan edi mynaý, netken?!»

Qaıǵyrdy osylaısha Bógen qarty,

Kim biler ne bolaryn istiń arty?

Bógenniń birge týǵan bir aǵasy-

Eginbaı atalatyn onyń aty.

Óz basy malǵa jarly bolǵanymen,

Bolypty bala-shaǵa qolǵanaty.

Bar eken on jeti uly az da bolsa,

Sarybaı kenjesiniń degen aty.

Bireý malǵa, bireýler basqa jarly,

Bar eken mal degende jalǵyz aty.

Balasy bári tolyq, bári baǵlan,

Jarysta, toı, oıynda júldeni alǵan.

Bógenbaı Sarybaıdy jaqsy kóred,

«Osy batyr bolad,-dep,-týymdy alǵan.

Ózimniń ulym túgil, qyzym da joq,

Muraǵa ıe bolar menen qalǵan!»-

Dep oılap, er Bógenbaı júredi eken,

Bar bolsa ne qajeti beredi eken.

Mal men basy bólinbegen enshiles bop,

Birge jylap, birge oınap kúledi eken.

Saýyqty, saltanatty kóshin artyp,

Kelinder ylǵı jorǵa minedi eken.

Osy is Eginbaıǵa qatty batty,

Dep oılap, bul qaıǵydan óledi eken.

Balalar, burynǵydaı at minbeńder,

Dep oılap Bógen aǵam beredi eken.

«Qaýipsiz, qaıǵysyz-aq er edi ǵoı,

Joq bolsa at pen kıim beredi ǵoı.

Úıi basqa bolǵannyń kóri basqa,

Shyn tarylsa, kóńiline keledi ǵoı.

Júreıik alysyraq, balalarym,

Qınalsa-aq joqshylyqtan kóredi ǵoı».

Sony aıtyp Eginbaı da júredi alys,

Sonda da úzilgen joq kelis-barys.

Aıtaıyn bir áńgime Hıýadan,

Іs bolar keıinirek sálkem-shalys.

Sol elde bir rý bar tóre degen,

Teginde dýlat-tóre bir el eken.

Belgisiz qaısy jaqtan, qashan keldi,

Qazaq bop sol óńirde júredi eken.

Kóp estip, kópti kórgen qarııalar:

«Sart tóre» dep olardy kúledi eken.

Aldyńǵy Maıanbaıdyń zamanynda,

Tórege tórden oryn beredi eken.

«Han saılap, qanjyǵa elin bıleımiz»,-dep,

Bógennen kóp ereges kóredi eken.

Qarý tastap Bógenniń qaıǵyrǵanyn,

Tep-tegis dýlat-tóre kóredi eken.

Tym shalǵaı eki rýdyń arasy bar,

Baıy men batyr, basshy, danasy bar.

«Han saılap, qanjyǵa elin bıleımiz»,-dep,

Bógenmen kópten beri talasy bar.

Kisige kisi sózi tań bola ma,

Dúnıede esh kúnásiz jan bola ma?!

Ant etip attan túsken kári Bógen,

Qaıtadan atqa minip, han bola ma?!

El bılep, orda tigip, taq minbese,

Batyrlyq pen baılyqta sán bola ma?!

Quljabek pen Esimbek birge týǵan,

Ekeýi tóre ishinde myqty rýdan.

Jıylyp tóre-dýlat bas qosqanda,

«Han bol» dep, Quljabekti kóp uıǵarǵan.

Bek sulý Quljabektiń bir qyzy bar,

Kórgen jan «átteń-aı!» dep qylady zar.

«Shirkin-aý, qandaı janǵa jar bolar?»,-dep,

Kóp jigit qanjyǵada ańyz qylar.

Qasqabaı sol jigittiń bireýi edi,

Jasynan bir ádeti qyzǵa qumar.

Egerde tóre qyzyn berer bolsa,

Qasqabaı Bógenbaıǵa qarsy turar.

Ol qyzdyń ózi sulý Zeınep atty,

Jas qulyndaı músheli, tym symbatty.

Tildesse, kóndirmeıtin adamy joq,

Bir saıqal ózi sheshen, dini qatty.

«Teńdesim osy elde siz ǵana»,-dep,

Bir kúni Qasqabaıdy izdep tapty.

Tiktirtip kók maısaǵa aq shatyrdy,

Kórsetti neshe alýan saltanatty.

Qasqanyń sıpatyna halyq qaıran,

Kórgende jan bolmady tań qalmaǵan.

Eki ıyqtyń arasy kere qulash,

Bógennen artylady dep oılaǵan.

Týysy sulý edi suńqar qabaq,

Aıdyny Bógenbaımen barabar-aq!

Ózine týma bitken bir minezi,

Órt minez, ańǵal edi batyr biraq.

Sol jyly jıyrma tórtke kelgen jasy,

Som dene, oqshaý bitken boı-tulǵasy.

Myń san adam jınalsa bir jazyqqa,

Bárinen asyp túser keser basy.

Tutqasy bolsa jerdi aınaldyram,

Deıtuǵyn kúshi de bar elge málim.

Asynǵan saýyt-saıman bes qarýy,

Aıbatyn arttyrady berip sánin.

On bes jasta batyr dep el maqtady,

On segizde qarý ap jaýǵa attandy.

Talaı qyrǵyn soǵysta dara shyǵyp,

Jekpe-jekte Qasqaǵa jan batpady.

Dáıim minip júredi qasqa atyna,

Minse tolmas taqymy basqa atyna.

On eki myń jylqydan tańdap mingen,

Janýar laıyqtasqan er atyna.

Altyn-kúmis ertoqym aıshyqtalǵan,

Jarasar kúreń qasqa tý syrtyna.

Bógenbaı Qasqabaıǵa súıinedi,

Erligin, batyrlyǵyn jón biledi.

Menmenshil, syńar ezý minezine,

Keı kezde qabaq salyp túrinedi.

Baı qyzy ózi sulý Zeınep óktem,

Qasyna saltanat qyp nóker ertken.

«Teńdesim osy elde siz bolǵan soń,

Shaqyrdym áteı arnap sol sebeppen».

Zeıneptiń Qasqabaıǵa aıtqan sózi,

(Alaıaq kápir edi qyzdyń ózi).

«Basqa elden sultan, tóre izdemeımin,

Elińniń qumar qyldy egizderi.

Minekı, jasym keldi on segizge,

Kóńilim túsip ketti batyr sizge.

Antpenen sizge qatyn bolmaqpyn men,

Áýeli bir tilek ber, batyr bizge.

Atańa laıyqpyn bolsam kelin,

Elde joq batyrlyqqa seniń teńiń.

Іshki eges, syrttan kelgen jaýdan qorǵap,

Ákeme bir bıletseń qanjyǵa elin.

Eki sóz aıta almaımyn budan bylaı,

Qorlyqta ákem, aǵam júrdi jylaı.

Kirme dep, shetten kelgen bizdiń eldi,

Tyrnaǵyn batyrypty Bógen talaı!»

Qasqabaı kókten izdep, jerden tapty,

Sózine qyzdyń aıtqan ere qapty.

Dep oılap: «Elden tańdap qyz alsam da,

Almaspyn mundaı bir qyz laıyqty.

Bógenbaı óz jaıyna bara bersin,

Iesiz qalyń malyn baǵa bersin.

Men barmyn búlik shyqsa eki arada,

Ákeńiz han ordasyn tige bersin.

Jaılaýǵa-Shetqýraıǵa biz keteıik,

Ermese, Bógen kári qala bersin!»

Bekitti bular sóıtip ýaǵdany,

Teń tústi eki jaqtyń qýanǵany.

Bel sheshpeı Qasqabaı da júrdi daıyn,

Qorǵaıtyn qolbasshy bop han ordany.

Bul isten habarsyz bop Bógen qapty,

El jyljyp jaılaýyna kóshin artty.

Jaý talap jap-jadaǵaı bolǵandaı jurt,

Eki kúnde údere ketip qapty.

Jeti myń úıdi elden bólip alyp,

Qasqabaı Shetqýraıǵa ketti salyp.

Miner at, kıer kıim bolmaǵan soń,

Eginbaı jan saqtamaq oıda qalyp.

Otyz kún Bógen kóship toqtamastan,

Belgili aıtqan jerge qondy baryp.

Basyna Saryshoqynyń Bógen shyǵyp,

Qaraıdy tóńirekke kózin salyp.

Kóp kútti arttaǵy eldi, kórinbeıdi,

Otyrdy bul qalaı dep ań-tań bolyp?

«Sert etip attan túsken jaıymdy uǵyp,

Qalǵan ba keıingi eldi jaýym alyp?!

Dushpanǵa talaı etken isim bar ed,

Shirkin-aı, áketti me kegin alyp?!»

Qaıǵysy sanaly erdiń kúnde artady,

Aýzynan «ah» degende kúı tartady.

Burynǵy «bala» degen qaıǵymenen,

Ekeý bop qaıǵy jaǵyn uzartady.

Qaıǵyny kúnnen-kúnge Bógen tabar,

Burynǵy qaıǵysyna qaıǵy jamar.

Qasqabaı, Sarybaıdyń bireýi joq,

Alatyn jer kezdirip elden habar.

Kómildi er Bógenbaı kórdi qazbaı,

Kimge aıtsyn ıendegi qaıǵy az ba-aı!

Bir habar keıingi elden bolar ma dep,

Jatypty Kóksýynda ala jazdaı.

Bógendi eki qaıǵy birdeı jyqty,

Jylaıdy jer baýyrlap Bógen myqty.

Tóre aýyly Shetqýraıǵa kóship baryp,

«Han orda» dep Quljabek úıin tikti.

Qyz Zeınep kóńili toldy óz basyna,

Tiktirdi qonaq úıdi qyr basyna.

Jibekten kerme tartyp qoıdy bylaı,

Japtyrdy qyzyl manat ordasyna.

Batyr bar Qasqabaıdaı qolbasynda,

Qasynda bar talaı er joldasy da.

Baǵynyp qyz Zeıneptiń ámirine,

Bılik joq Qasqabaıdyń óz basynda.

Analyq zar jylaıdy muny kórip,

Turǵan joq Qasqabaıǵa erik berip.

Úıinde Joıanbaıdyń kók bedeý bar,

At edi er minetin janǵa serik.

Bir úıde arnap tikken tur kók bedeý,

Bola almas qyl quıryqta oǵan teńeý.

Arda emgen alty jyldaı aýyzdyqsyz,

Bolǵan joq toǵyz jylda bir kún júdeý.

Qaıyrǵan jelmaıany bir jel tuıaq,

El aýzy ańyz qylar dep: «Erge medeý».

Qasqabaı kók bedeýge mine almady,

Minbek túgil, qarasyn kóre almady.

«Kenjemniń kóńiline alǵan tul aty» dep,

Analyq ony qıyp bere almady.

Úsh aıdyń júzi bolyp bara jatyr,

Bir-birin bólingen el kóre almady.

Jatady tóre ordasyn tigip alyp,

Handyqtyń túbi soǵar nege baryp.

Ákesi-han, qyz Zeınep-bas ýázir,

Analyq eńireıdi kúıip-janyp.

Sondaǵy Analyqtyń qylǵan zary:

«Tóreniń el búldirdi-aý myna qary.

Qarǵaıdy Qasqabaıdy «óspegir»! dep,

Sartqa erdiń, qalmady ǵoı bettiń ary.

Qan tókpeı, qaıǵy qyspaı, kórispessiń,

Belgili Qostýǵannyń aıýlary.

Bermeıdi ne qylsań da tóre qyzyn,

Tóreniń baspa deımin basqan izin.

Jer kórsin qyzyǵyńdy, eı, anturǵan,

Taýsylyp bul jalǵannan dám men tuzyń!

Shalqyǵan, úırek qonǵan kólim qaıda?

Qut qonǵan Qostýǵandaı elim qaıda?

Qazaqqa basshy bolyp olja salǵan,

Qaraǵym Kenjetaıdaı erim qaıda?

Quraǵy alty aı jazǵa taýsylmaıtyn

Kórem be, Kóksýqııaq jerim qaıda?

Qaraǵym, jandaı meniń baýyrym-aı,

Qut qonǵan berekeli aýylym-aı.

Kelgen jaýdan irge jaý jaman eken,

Qaraı kór, týysqannyń jaýlyǵyn-aı!

Saýarmyn aq sútimdi kókke qarap,

(Qaraǵym, Kenjetaıym, qalqam manap).

Qasqabaı, týǵanyńdy sartqa sattyń,

Júresiń el betine qaıtip qarap?!»

Sony aıtyp jata berdi jylaı-jylaı,

Kól qylyp kózdiń jasyn bulaı-bulaı.

Aldaýmen qyz qolyna túsip alǵan,

Qaırylyp qaraǵan joq er Qasqabaı.

Mańaıyn ózge bala basa almady,

Kenje uly birge jylar Qalybek-aı!

Bir er bar qarakereı elden shyqqan,

Bógenniń birge júrip sózin uqqan.

Qabanbaı degen batyr onyń aty,

Soǵysyp talaı jaýyn jerge tyqqan.

Seıilde júrdi-alpys joldasy bar,

Jol aýzy Shetqýraıdan kelip shyǵar.

Ejelden el júrmeıtin quba túzden,

Aldynan jer qaıysqan mal ushyrar.

Qabanbaı maldy kórip qaldy tańǵa:

«Buryn el bolmaýshy edi osy mańda.

Jaý bolyp qapylysta qap júrmeńder,

Ońtaıly qarý-jaraq bolsyn qolda!»

Sonymen júre-júre malǵa jetti,

Bul jerde el barlyǵyn estimepti.

Qaı rý, qaısy jaqtan keldi eken dep,

Bilýge el shetine batyr ketti.

Aralap kele jatyr qalyń eldi,

Sáýletti han ordasyn kózi kórdi.

Bilýge orda ıesin, aty-jónin,

Jaqyndap han ordaǵa batyr keldi.

Sáýletti han ordasy manap japqan,

Tárizdi túzge qurǵan qandy qaqpan.

Qolynda kúmis taıaq qyz kezikti,

Basynda úkisi bar bulǵaq qaqqan.

Astynda altyn jabdyq, kúreń jorǵa at,

Sóılesti jolaýshymen túspeı attan. 119

-Jarqynym, aıtshy kimniń bul ordasy,

Qaı bektiń, qaı tóreniń bul qordasy?

Bile almaı eldiń jónin kelip turmyz,

Kelgen be Abylaı hannyń qazynasy?

-Qolyma ustaǵanym kúmis taıaq,

Tursyń ba bizdiń bastan handyqty aıap?

Ordasy Quljabektiń,-dedi Zeınep,

El jónin bilmeıtuǵyn netken saıaq?!

Qabanbaı qyz sózine shıryǵady,

Qubylyp jaıdary óńi buzylady.

«Keshegi Quljabekti men bilemin,

Dárejeń qashan bar ed handyq sándi!

ıApyr-aı, mynaý handyq saılaýyn-aı,

Bógenniń júrýshi eń ǵoı aıdaýynda-aı.

Sózińde artyqtyq bar, eı, shyraǵym,

Uzaqqa bara ala ma handyǵyń-aı?!»

-Jaraıdy, er Qabanbaı aıtqan sóziń,

Ersiń ǵoı qun joqtaıtyn seniń óziń.

Egessem, par kelmeısiń salmaǵyma,

Basyma baqyt qonǵan osy kezim.

-Kórip pe eń Bógenbaıdy, balam, óziń,

Balasyń jap-jas qana, qalaı sóziń?

Sen búgin Bógenbaımen jaý ekensiń,

Tórt bolar bálem áli-aq eki kóziń!

-Tur eken qanyń qaınap joldasyńa,

It Maıan bolsyn-aq bı úı basyna.

Jonynda Kóksýqııaq qaldy ólip,

Sálem aıt, Bógenbaıdaı qý basyńa!

Qabanbaı qyz sózine ashýlandy,

Ádepsiz netken qyz dep qatýlandy.

Qylýǵa qyzben urys tartynbaı-aq,

Qylyshyn qynabynan sýyryp aldy. 120

Erkine Qabanbaıdyń qoıa bermeı,

Joldastary: «sabyr»,-dep ustap aldy.

Qyz daǵy ashýyna minip alyp,

Jiberdi «El jınal!» dep aıǵaı salyp.

«Bıtke qylysh sýyrý jaramas»,-dep,

Batyrdy joldastary ketti alyp.

Janjalsyz, jala tappaı ketti júrip,

Tursa da qyz sózine ishi kúıip:

«Qazaqqa basshy bolǵan qaıran, Bógen,

Qyzǵa mazaq boldyń ba árýaq uryp?!

Opasyz edi netken mynaý jalǵan,

Er Bógen talaı elge olja salǵan.

Shyr etken bir balanyń joqtyǵy ǵoı,

Qyz ekesh qyz da búgin shyqty aldan!»

Sony aıtyp kete berdi jylaı-jylaı,

Tolyqsyp at baýyryna birde qulaı.

Bókterlep Shetqýraıdy júrip ketti,

Іzdemek Bógenbaıdy sodan bylaı.

Qyz sózi eske tússe saǵy synyp,

Іzdedi Bógenbaıdy kún-tún júrip.

Tótelep bir qyrqany asqan kezde,

Kesh batyp, kóz baılanǵan boldy ymyrt.

Batyrdyń qyz sózine syndy saǵy,

Jelge ushyp kúl bolǵandaı Bógen baǵy.

Bul ara jaý bekiner bir qıyn jer,

Belgili Qabanbaıǵa jerdiń shaǵy.

Jan-jaqqa kóz jiberip kele jatsa,

At dúbiri estildi saladaǵy.

Saladan jalǵyz atty shyǵa keldi,

Kisini jalǵyz atty bular kórdi.

«Elmisiń, jaýmysyń?»-dep jalǵyz ózi

Anadaı jerden kelip dybys berdi. 121

Qabanbaı: «Kimsiń?»-dedi jáne oǵan,

Kóp qoı dep qaramady jalǵyz buǵan.

«Qyramyn jaý bolsańdar,-dedi jáne,-

Aıtpańdar aldaý sózdi, sirá, maǵan!»

Baıqasa, suńǵaq boıly bir jas bala,

Bekinis shyqqan jeri qıyn sala.

Astynda jelqom salǵan kók aty bar,

Deıtindeı bilmegender: «kúshin qara!».

Balanyń sózine jurt ań-tań qaldy,

Qabanbaı sıpatyna kózin saldy.

Bilemiz Bógenbaıdan endi habar,

Kórdim be tuqymynan bir kókjaldy».

-Biz beıbit jolaýshymyz jaıǵa júrgen,

Sen jalǵyz, sirá, kimsiń saıda júrgen?

Surasań, arǵy atamdy qarakereı,

Jerim joq jaýdy kórsem bir múdirgen.

Bilmeseń, meniń atym er Qabanbaı,

Qalmaq ta qazaq túgil, túgel bilgen.

-Bilemin qarakereı ekenińdi,

Beıýaqta nege kezdiń mekenimdi?

Jaý bolyp, jazym etip aldap júrme,

Bermespin kóp bolsań da men kegimdi?

-Eı, balam, sóziń jaman aryndaǵan,

Kópke azdyń kúni bar ma jalynbaǵan?

Atańdy babańmenen aıtyp bershi,

Shyraǵym, jan ekensiń jalyndaǵan.

-Eginbaı-ákem aty, Sarybaı atym,

Qanjyǵa Maıanbaıdan týǵan zatym.

Aqyrsa, aǵam Bógen jaýdy alǵan,

Jerim joq jaýǵa bolǵan, sirá, qatyn.

Bógenbaı tór jaılaýǵa ketken shalqyp,

Biz qaldyq oıdy jaılap, jataq jatyp. 122

Ań aýlap shyǵyp edim keshke taman,

Úırenip qylysh shaýyp, sadaq atyp.

-Jaraıdy, balam Sarybaı, bildim sóziń,

Jas bilek er ekensiń seniń óziń.

Bógendi qyz ben qatyn mazaq qyp júr,

Shyqty ma ony kórmeı eki kóziń?

Kózbe-kóz estirteıin muny saǵan,

Týmaǵyr, ótirik er bolma maǵan.

Arysym, qaıran erim, ózi qaıda,

Tiri me, bar ma ózi Bógen aǵań?

Buny estip, bala Sarybaı keldi jaqyn,

Syrnaıshy, sybyzǵyshy, ári aqyn.

Batyrdy úıine ákep qonaq qyldy,

Oılaıtyn kisi eken dep joldas haqyn.

Qurmettep kúndiz-túni Qabekeńdi,

Sóılesti bastan-aıaq sózdiń narqyn.

Qabanbaı aıtyp berdi bastan-aıaq,

Joldaǵy kórgenderin tastamaı-aq.

Bógendi «qý bas» degen sózdi estip,

Eginbaı óz basyna saldy taıaq.

-Joqtańdar, Bógen qanyn túgel qazaq,

Boldy ma esil suńqar qyzǵa mazaq?

Jalǵyzym daq tımegen mundaı bopty,

Tústi me, aıaǵyma shyn-aq tozaq.

El bólinip, ketipti berekesi,

Habarsyz biz qalyppyz, jatyp jataq.

Eginbaı talyp qaldy jylaı-jylaı,

Shynymen boldy ma dep zaman bulaı.

Quryp ap tóre handyq eldi aıdady,

Baıansyz aýyspaly, sum dúnıe-aı...

Esi kirse aıtady qarǵap-silep:

-Kerekke jaramadyń óńsheń ul-aı! 123

BÓGENBAI BATYR

Ákemniń arýaǵy joǵaldy ma,

Shynymen qashqyn tóre ońaldy ma?

Jer kórgir qyzyǵyńdy on jeti ulym,

Kórinbeı, báriń joǵal kóz aldyma!

Tóbemnen jańa bildim urǵandyǵyn,

Dúnıeniń bizden betin burǵandyǵyn.

Jarasa, on jeti ulym keregińe,

Iláhı, bolsyn seniń qurbandyǵyń.

Sarybaı túregeldi surap bata:

«Tirlik bolmas,-dedi,-úıde jata.

Bul jolǵa qurbandyqqa men baraıyn,

Berińiz batańyzdy, batyr ata!»

Osy jol ajal jetse óleıin, dep,

Tóreniń áýselesin kóreıin, dep.

Árýaq qoldap tilekti bergen bolsa,

Jazasyn qyz Zeıneptiń bereıin, dep.

Qabanbaı qolyn jaıyp bata berdi,

Sarybaı «ámın!» dep túregeldi.

Bata alyp, jelqom ermen atyn erttep,

Bet qoıyp Shetqýraıǵa júre berdi.

Jol júrip dál segiz kún tynym almaı,

(Júristen jaýyr kók te keled talmaı).

Bolǵanda dál toǵyz kún sáske mezgil,

Shubalǵan án estidi bala Sarybaı.

Tań qaldy án salǵanǵa bala Sarybaı,

Bul ánde bir maǵyna boldy bardaı.

Júk artqan júz túıege sulý Zeınep,

Keledi kúnshilikke ózin jyrlaı.

Qolyna sulý Zeınep sybyzǵy alǵan,

Segiz qyz saltanatpen ánge salǵan.

Ekenin sulý Zeınep Sarybaı tanyp,

Sóılesip qalaıyn dep qarsy barǵan.

Qyz daǵy Sarybaıdy kórdi tanyp,

Boıyna qorqý kirdi shymyr qaǵyp.

Dalada ıen-tegin kez bolǵan soń,

Oılady kete me dep qyrǵyn salyp.

-Arasy eki eldiń el me, jaý ma,

Sarybaı, amanbysyń, deniń saý ma?

Qadirles, túsiń ózge zamandas eń,

Áńgime aıt, biraz ǵana kóńil aýla.

-Qyz Zeınep, tóre qyzy, sen bir erke,

Boldy ma ákeń búgin elge serke?

Ordańdy júz túıege artyp alyp,

Kóshkeniń-úrikkeniń be búgin erte?

-Úrketin qorqynysh joq bizdiń basta,

Sarybaı, mundaı kesel sózdi tasta.

Qańǵyryp oıda qalǵan sorly kedeı,

Densaýlyq, jan amanyn kóńilge usta.

-Kelip em men bir habar salaıyn dep,

Elime bólek jatqan baraıyn dep.

Teńdesim sulý Zeınep sen bolǵan soń,

Kelip em qatyndyqqa alaıyn dep.

-Men maqul bolar ma ekem sendeı jasqa,

Minipsiń kedeı baıqus bir qaqpyshqa.

Maıannyń burynǵy kóp jeligi joq,

Qolymda saǵan qarsy batyr Qasqa.

-Alarmyn Qasqa túgil, alańdy da,

Taý túgil, oırandarmyn salańdy da.

Boıjetken, óziń túgil, káriń menen

Qyrǵynǵa bir salarmyn balańdy da!

-Qadirles, sóziń qaıda syılasyńa?

Kesel qyp bógeý salma qımasyńa.

Óńgerip eski árýaqty júr ekensiń,

Bógendeı sálem aıtqyn qý basyńa.

-Áı, Zeınep, saǵan málim meniń atym,

Bolady Maıanbaıdan týǵan zatym.

Ekenin kimniń «qý bas» bir kóresiń,

Ózińdi kemshilikke qylsam qatyn.

-Sarybaı, saǵan aıtam belgili sóz,

Qapııa kósh jónekeı boldyń ǵoı kez.

Ordama erteń keshte Qynamende,

Kelip qaıt, kútip alam, estiseńiz.

Toı bolar Qynamende ordamyzda,

Kóresiń syı-sııapat ortamyzda.

Kelmeseń óziń jolyq árýaǵyńa,

Tapsyryp men qosamyn dám men tuzǵa.

-Ordańdy sánmen tikseń bıe baılap,

Ordańa men baramyn Maıanbaılap.

Tanydym sóz tórkinin aıtpasań da,

Meni almaq seniń kóńiliń jipsiz baılap.

Kór qazba bireýge dep, sulý Zeınep,

Ózińniń qap júrmesin soryń qaınap.

Árýaǵy Maıanbaıdyń joq bolmasa,

Bálem sart, túsirermin Táshkenge aıdap.

-O, bále, qyzyǵyńa molyǵaıyn,

Sen kelseń, kóńilim tynyp tolyǵaıyn.

Kelmeseń, óz árýaǵyń ózińe ǵoı,

Kútpesem, qatyn bolyp jolyǵaıyn.

-Qarasań, kimiń bar ed jan-jaǵyńa?

Egessem jan par kelmes salmaǵyma.

Amalyń qyryq esekke júk bolsa da,

Túspespin toqsan eki qarmaǵyńa.

Ekpinim, qyz oılaıdy, jeldeı esse,

Sarybaı kelip qalar ajal jetse.

Armanym sonda meniń bolmas edi,

Qasqabaı Sarybaıdyń basyn kesse.

Týǵyzsam alaýyzdyq arasyna,

Keter ed berekesi óńsheń keshshe.

Bulardy kórgen adam ań-tań qalǵan,

Ýaǵdany ne de bolsa, baılap salǵan.

Erteń keshte kelmekke sert aıtysyp,

Sarybaı keıingi elge ketti arman.

Sarybaı oılap barad: «Mynaý qalaı?

Bul jerden saý shyqpaǵym ekitalaı.

Balasy eń bir egizdiń birge týǵan,

Baraıyn Analyqqa janasalaı.

Analyq aqyly kóp dańǵyl edi,

Qalmaı ma meni jaýdan arashalaı.

Qasymda joldasym joq, atym jaman,

Basyma túser eken qandaı zaman.

Han, qarany kóndirgen Analyq ed,

Baraıyn muńymdy aıtyp soǵan taman».

Analyq báıbishesi Joıanbaıdyń,

Sheshesi Qalybek pen Qasqabaıdyń.

Júretin mal-janymen bir aýyl bop,

Jeńgesi Eginbaı men Bógenbaıdyń.

Kóshipti han ordasy kúni buryn,

Kóshken joq arttaǵy el, otyr jıyn.

Jol júrip kók sholaqpen tynym almaı,

Jetipti qalyń elge keshkiqurym.

«Kóp jylqy kógalaly jer qaıysqan,

Iesi bolar ma eken maǵan dushpan?

Kórermin ne bolsa da erteńgi kún,

Áıteýir bir ajal bar bizdi qysqan».

Aralap kóp jylqyny kele jatyp,

Kenetten Qalybekke jolyǵysqan.

Qalybek Sarybaımen nemereles,

Balasy bir egizdiń bir týysqan.

Keldi de Qalybekpen amandasty,

Sarybaı eki kózden tókti jasty.

Júgirdi attan túse Qalybek te,

Іnisin «baýyrym!» dep qoıdy basty.

-Sarybaı, amanbysyń, qaraǵym-aı,

Jaý dese artta qarý-jaraǵym-aı.

Egermen eki jaqqa kettik kóship,

Oı, dáýren, kún bolar ma baıaǵydaı?

Qut bolǵan Kenje aǵataı júr me aman?

Barýǵa shama da joq oǵan taman.

Baıqaýsyzda Qasqabaı bastap ketti,

Bolady-aý, osy istiń arty jaman!

Sarybaı qorlyq kórgen kóp jylaıdy,

Bar sózin Qalybekke dep jylaıdy.

Aǵeke estidiń be myna sózdi,

Kenjeni «Qýbas» depti,-dep jylaıdy.

-Men keldim ózim jalǵyz, sózim baıaý,

Astymda kók sholaq at, júrmin jaıaý.

Baýyrlas týysqan eń, eı, aǵeke,

Ajalǵa erteńgi kún boldym taıaý.

Berseńiz kók bedeýdi úmitim bar,

Kóńilimde qalmas edi bıtteı qaıaý.

Qalybek muny estip, kóp jylaıdy,

Ol daǵy Kenje qamyn jep jylaıdy.

Jeńesheńmen ekeýmiz keıip júrmiz,

«Qarǵys atqyr, Qasqabaı!»-dep jylaıdy.

Jylaýly jeńesheńniń eki kózi,

Erte-kesh «Kenjem» deıdi aıtar sózi.

Jerim dep Kóksýqııaq jylaǵanda,

Іshqusta bylaıǵy adam bolady ózi.

Kók bedeý mende de joq búgin, janym,

Senen at aıaǵanym, ne qylǵanym? 128

Surasań jeńesheńnen, bermes pe eken?

Unatpas árýaqtyń jyǵylǵanyn.

Sarybaı aıtty qyzben sóz baılaǵanyn,

Bir pále qyz Zeıneptiń saılaǵanyn.

Astyma miner atym bolsa eger,

Sol qyzdyń keltirmes em oılaǵanyn.

Zeınep qyz salyp tur ǵoı, bizge qarmaq,

Egizdi bir-birimen shaǵystyrmaq.

Erteń kesh ordasyna barmaqshymyn,

Bolsa da kóterip ap, aýyr salmaq.

Almaqshy tóre qyzyn eldi satyp,

Qasqabaı qyla almaıdy bizge yntymaq.

-Qasqabaı azyp ketti bizden ózi,

Qyz dese qyzarady eki kózi.

Týra aıtsa, jeńesheńe qarsy shyǵar,

Qan tókpek osy kúnde bar minezi.

Kók bedeý baılaýly tur úıde búgin,

Minbek tur ǵoı, kórmeıdi eshkim túrin.

Kúnine bes bıeniń sútin iship,

Turady oınaq salyp ıen-tegin.

Shider bar tórt aıaqqa qoıǵan salyp,

Qasqabaı mine almaı júr bedeýdi alyp.

Alam dep neshe náýbet1 qolyn sozyp,

Bul kúnde toqyrap tur kóńili qalyp.

Áıteýir, tiri júrmiz ólmegen soń,

Kenjeniń altyn júzin kórmegen soń.

Qutyrtty er Qasqabaı eldiń bárin,

Erikti áreń júrmiz bermegen soń.

Bir úı bar kók bedeýge tigip qoıǵan,

Jeńesheń jańylǵan joq aqyl-oıdan.

Aman bop Kenjetaıdy kórsem deıdi,

Ólim ǵoı aırylǵanym jalǵyz taıdan.

Basyna noqta salyp oınaqtatyp,

Úsh mezgil jer shóbinen turar tatyp.

Keshke ákelip baǵady úıge baılap,

Eshkimge bere almaıdy jaıtańdatyp.

Jeńesheń keshe maǵan aqyldasqan,

(Balada jalǵyz maǵan jaqyndasqan.)

Jylasa erteli-kesh jan shydamas,

Qasqabaıǵa emsheginiń sútin shashqan.

Ózińe aıtatuǵyn bir aqylym:

Deımin ǵoı joly bolmas buzaqynyń.

Aýyzdan shyqqan sózdi shyǵarmalyq,

Qoımasyn biri bilip qııańqynyń.

Balalyq qylma, Sarybaı, eı, qaraǵym,

Bóten dep oılaı kórme, men-jaqynyń.

Surasań, jeńesheńnen atty bermes,

Tiline esh adamnyń erer emes.

Áýeli, el jaıynan habar berip,

Kórisip jeńesheńmen bar da tildes.

Kóresiń kók bedeýdi qazir barsań,

Kók bedeý ymyrt bolmaı úıge kirmes.

Qapysyz jabdyǵyńdy al, túgel jaılap,

Baba shal kók bedeýdi júrer baılap.

Belgili kók semser men aq saýytty,

Ala shyq er toqymmen taǵy saılap.

Tún bola attan salsam, qapy qalma,

Osyndaı qaılamen al, surap alma?

Attandaǵan kezimde mine almasań,

Aıyryldyń kók bedeýden, amal bar ma!

Dalada men júremin jylqy baǵyp,

Aıtarsyń jeńesheńe muńdy shaǵyp.

Jón sózge at berýi ekitalaı,

Jeńesheń bilmeı qalsyn, júrmiz naǵyp?!»

Sarybaı elge taman júrip ketti,

Kesh bola Analyqqa kelip jetti.

Analyq Sarybaıdy kórgennen soń:

«Saǵyntqan, qaraǵym!»-dep zar eńirepti.

Suraıdy jylap turyp eldiń jaıyn,

Sarybaıdyń aıtatyn sózi daıyn.

-Qazaqqa basshy bolyp olja salǵan,

Qaraǵym, aman ba eken Kenjetaıym?

Qaıǵyda-júregim qan kúnde meniń,

Kelgeniń jaqsy boldy-aý, qalqam seniń!

Jalǵyzym ne kúıde eken, o, dúnıe-aı,

Bala edi qaıǵyrǵany sol Kenjeniń?!

Qaıǵynyń bárin aıtyp otyr qozǵap,

Túıedeı botasy ólgen otyr bozdap.

Azdan soń úıge kirip sýsyn berdi,

Sarybaı alar isti otyr boljap.

Qalyń el beıǵam jatyr saqtanbaǵan,

Jigit joq qanjyǵada maqtanbaǵan.

Kesh bolyp, kóz baılanǵan mezgil edi,

Estildi qatty súren attandaǵan.

Shý etip jurttyń bári údireıisti,

Qulaqqa túngi daýys qandaı kúshti.

Ózine kerektisin jınap alyp,

Sarybaı syrtqa qaraı qustaı ushty.

Daýysqa attandaǵan eleýirlep,

Shal menen kók bedeý de arpalysty.

Sarybaı jetip baryp atqa taman,

Er saldy úsh aıyldy bolmaı shaban.

Aıyl tartyp minýge mursa kelmeı,

Sekirip minip aldy ol jalma-jan.

Ústine bedeýdiń tez mindi baryp,

Bir shoqtyq, bir saýyrǵa tıdi baryp.

Kók bedeý shyqqan álgi aıǵaı jaqqa,

Adamdaı tartyp barad týra salyp.

Kidirip, aıyl tartyp, mindi jaılap,

Barady júrgen saıyn kózi jaınap.

Daýysty attandaǵan kelip tapty,

Sol jerde er-turmanyn aldy yńǵaılap.

Qalybekpen ekeýi ketti júrip,

El beıbit, mal jaıylyp, qaldy tynyp.

Bir betke jan júrmeıtin shyǵyp ketti,

Barmaqqa erteń qyzǵa sóz pisirip.

Sarybaı boldy razy joldasyna,

Biledi qas qylmasyn óz basyna.

Zeıneppen sóz baılasqan ýaqyty sol-

Barmaqshy keshke hannyń ordasyna.

Bári jaý ondaǵynyń Sarybaıǵa,

Kirmekshi sóıtse daǵy ortasyna.

Bekinip taýda jatty keshke deıin,

Jeńisten tur aldyda qaýip beıim.

-Qalybek, alda jalym, eı aǵeke,

Tyńdańyz, bir keńesti men sóıleıin:

«Bul isim-tilegenim óz basyma,

Baramyn keshke hannyń ordasyna.

Qol bulǵap ajal maǵan tursa daǵy,

Otyram qyzdyń baryp oń qasyna.

Ordadan aman shyqsam ólmeı eger,

Joq bolsa qaryzym kimde, at qasymda?»

Qalybek muny aıtqan soń eńireıdi zar,

-Qaraǵym, aınalaıyn, bala suńqar,

Ordadan shyqqan kezde at bermesem,

Qalaıda seniń qanyń moınymdy alar.

Osylaı bul ekeýi sert etisti,

Sarybaı boıǵa jıdy barlyq kúshti.

Qaýpi joq at, qarýdan búgingi kún,

Kórsetpek han ordada qıyn isti.

Astynda ekeýiniń eki tulpar,

Bet qoıyp han ordaǵa quıylysty.

Ordaǵa taıaý kelip aıańdaǵan,

Hanymyz ardaqty dep aıanbaǵan.

Ordanyń qarsy aldynda janǵan ot bar,

Mánisin bular da joq baıandaǵan.

Keledi janǵan otqa ań-tań qalyp,

Qyz turdy neshe túrli qaıla salyp.

Ordany segiz qanat tur syrtynan,

Jaıaýlap sansyz kisi qamap alyp.

Báriniń qoldarynda qarýy mol,

Ótýge múmkin emes topty jaryp.

Eki er jol ústinde keńesedi,

At basyn tartyp biraz tura qalyp.

Qalybek aqyl aıtty inisine,

Óziniń birge týǵan jynysyna.

-Qaraǵym, ajal aıdap barasyń ba,

Tóreniń myna sansyz qylyshyna?

-Osy ma maǵan qarsy qurǵan qarmaq?

Qoldasa serpip shyǵam qonǵan árýaq.

Qaıtemin tirlikte bul aıap jandy,

Áıteýir, bir ótedi dúnıe beıbaq.

Ne qylam bul tirlikte aıap jandy-

Barmaqqa ne de bolsa daıyndaldy.

Bógendi «Qýbas» degen sózge bola,

Oǵan qurban qylmaqshy, shyqsa jandy.

Ústinde aq saýyt bar, qolda semser,

Qoramsaq-bári tolyq aıbyndy er.

Kúshi alyp, adýyndy, túsi sýyq,

Soǵysqa jas kúninen bolǵan sheber.

Jeri joq qaýip oılap ókinetin,

Qarýy bir basyna ábden jeter.

Tizginin kók bedeýdiń túre salyp:

«Qalybek aǵa,-dedi,-batańdy ber!»

Qalybek jalynady atasyna,

Іnisi qolyn jaıdy batasyna.

-Jaratqan jalǵyz Alla, bir ońǵarsań,

Adamnyń túzetýshi eń ǵoı qatasyn da.

Sarybaı, tilep tursyń, mine, batam:

Qoldasyn árýaq qonǵan Maıan atań.

Jol bersin qyryq shilten, Ǵaıyperen2,

Ońdasyn Táńir bastap bolsa qatań!

Bata alyp bala Sarybaı qadam basty,

Sol kezde on altyǵa kelgen jasy.

Úsh júzdeı qylysh alǵan adam bar ed,

Aıańdap soǵan baryp aralasty.

Kóredi qyzdy tóre Táńirindeı,

Ol aınysa, beıne Alla ámirindeı.

Qolyna qylysh alǵan jesekshiler3,

Jaýsyrap ańsap turǵan bári birdeı.

Sarybaı kele jatyr qadam basyp,

Jendetter birge júrdi qatarlasyp.

Ur demeı qylysh urmas eshqaısysy,

Tur pysy qyz Zeıneptiń sondaı asyp.

Atta tur eki júzden artyq kisi,

Ol daǵy istep qoıǵan qyzdyń isi.

Báriniń qyzsyz qımyl eteri joq,

Kórinbek aqyr qyzdyń bir belgisi.

Qaraı kór, Maıanbaıdyń balasyna!

Áskerdiń jaıaý kirdi arasyna.

Zeıneppen sert aıtysqan ýaqyty sol,

Kirmekshi hannyń susty ordasyna.

Keledi bala Sarybaı úıge taman,

Bolar dep, búgin basqa qandaı zaman.

Bir aýyz jón suraıtyn adam da joq,

Tóreniń jaýsyraǵan túri jaman.

Ortasyn kóp tóreniń aralaıdy,

Betine bir adamnyń qaramaıdy.

Keshegi oınap júrgen jas bala edi,

Kóp adam Sarybaıdy tanymaıdy.

Jan-jaqtan jaıaý kisi turǵan baǵyp,

Keledi bala Sarybaı qaıqań qaǵyp.

Samsaǵan sary qoldyń arasynda,

Keledi qorqynyshsyz bala naǵyp?

Attyny alys qoıǵan anadaıǵa,

Bireý joq sonsha toptan turǵan jaıǵa.

Ordaǵa oıran-aq dep kirip ketti,

Mundaıda jigit sózin qyz synaı ma?

Sarybaı qalar emes sózden taıyp,

Qoldaıdy ata Maıan, Erenǵaıyp.

Ordaǵa sán-saltanat qurǵan eken,

Tastapty esik, tórge kilem jaıyp.

Bir qarap Sarybaıǵa sulý Zeınep,

Qalady qajymas dep ol azaıyp.

Qolyna sulý Zeınep sybyzǵy alǵan,

Qasynda kóp qyz otyr ánge salǵan.

Biri de kóp áskerdiń úıge kirmeı,

Bári de syrtta qaldy qylysh alǵan.

Qaraıdy sulý Zeınep erge taman,

Sarybaı kep otyrdy tórge taman. 135

BÓGENBAI BATYR

Jaınaǵan altyn týdaı aıbaty bar,

Qorqynysh kóńilinde joq, túri jaman.

Sarybaı qyzǵa aıtady:-Keldim saǵan,

Nendeı syı bermekshi ediń, kelsem, maǵan.

Men ólsem, artymda bar sansyz egiz,

Sen ólseń, jeter me eken taıǵa baǵań?

-Sarybaı, eı, beıshara, kedeı sorly,

Basyńa jınap keldiń ajal tordy.

Іshine han ordanyń kiretuǵyn,

Bar edi ne jumysyń álde o ǵurly?

-Bir oıran kelip edim salaıyn dep,

Ordańdy dál ortadan jaraıyn dep.

Teńdesim, sulý Zeınep, sen bolǵan soń,

Kelip em toqaldyqqa alaıyn dep.

-Men sendeı jan kórgem joq áýre-sarsań,

Qyz almaq ekensiń ǵoı oıda qalsań.

Betińe «men» degeniń tańba bolar,

Jaraıdy meni qoıyp, shesheńdi alsań.

-Zeınep-aý, bilemisiń men-Sarybaı,

Men saǵan kete almaımyn bir darymaı.

Bolsyn-aq seni almasam, sheshem qatyn,

Bolsyn ba, maǵan tıseń, Quljabek baı?

-Kóńilińdi kedeı seniń jaı qylaıyn,

Basyńa izdep kelseń, qaıǵy daıyn.

Qańǵyryp oıda qalǵan sorly kedeı,

Ákemdi saǵan tısem, baı qylaıyn!

-Aýylym kóship qondy keńshilikke,

Qyz Zeınep seni almaımyn teńshilikke.

«Qaılaqy el búldirgen dúzqara» dep,

Alarmyn, burymyńdy kesip, kemshilikke. 136

-Sadaǵa ket, sen meniń ar jaǵyma,

Laıyq jazań da bar qaljaǵyńa.

Basyma baǵym qonǵan osy kezim,

Sen túgil, Bógen júrmes zardabyma.

Qańǵyryp oı men qyrdy kezip kelip,

Іlinip otyrsyń ǵoı qarmaǵyma.

Asyqqan ajalyna sorly kedeı,

Jete me kóziń tiri qalmaǵyńa?

-Jón saǵan mán-jaıymdy alsań uǵyp,

Jaý dese Maıan jatpas úıde buǵyp.

Shashyńdy kesip, tilip tabanyńdy,

Elińdi men shabarmyn oınap-kúlip.

Ekpini Sarybaı esip tur,

Kóńili qaýlap ósip tur.

Aıtqan sózi qyz kóńilin,

Qylyshtaı beıne kesip tur.

«Qaraǵaıdaı kóp tóre,

Qaıǵy kórsem ólmeksiń.

Aıǵaı salyp shaqyrsam,

Ámirime kónbeksiń.

Qoraǵa kirgen qoıannyń

Tez ajalyn bermeksiń»

Tóreler kirdi jypyrlap,

Bosaǵa ketti syqyrlap.

Apyr-topyr kópshilik

Kirip jatyr typyrlap.

Aldymenen Beketaı

Kelip kirdi sypyldap.

Bala Sarybaı baıqaıdy,

Jaýdan nege taısaıdy.

-Eı, jigitter, búıtpeńder,-

Dep tór jaqqa taıqaıdy.

Týysyń birge zamandas,

950

10

Qyzǵa erme,-dep qalpaıdy.

Asyǵyp kirgen Beketaı,

Ashýmen basyn shaıqaıdy.

Sarybaı semser sýyrdy,

Apshysyn jaýdyń qýyrdy.

Aldymen kirgen Beketaı-

Onyń kóńili sýyndy.

Tórege saldy kúderdi,

Ajalǵa bermes shiderdi.

Han ordanyń ishinde

Sýyryp alyp semserdi,

Úsh-tórt bulǵap jiberdi.

Bireýler qaldy ókirip,

Bireýler jatty sekirip.

Qan shyqqan soń, qaıratqa

Sarybaı aldy bekinip.

Tór jabyqty qylyshpen

Byt-shyt qyldy eki uryp.

Sekirip qustaı ushady,

Qaıratpen qylǵan isi edi.

Aıtylǵan sózde qapy joq,

Ózi de shapshań kisi edi.

Ordadan syrtqa sekirip,

Tıyndaı yrǵyp túsedi.

Sarybaı shyqty ol jaıaý,

Jatpaǵan áli jurt oıaý.

Qandaı kúıde bolad dep,

Qalybek te tur taıaý.

Qajymas ol da er edi,

Sarybaıdy kóredi.

Jetelegen bedeýdi

Kóldeneń ákep beredi. 138

Sarybaı atqa minedi,

Qalybek sonda kúledi.

Tań mezgili aı týǵan,

At mańdaıyn dál qoıyp,

Aıǵa taman jóneldi.

Atty ásker habar sonda alǵan,

Aıǵaılap uran qyz salǵan.

Astynda qasqa tulpar bar,

Qasqabaı batyr iz shalǵan.

Er qarýy-bes qarý,

Túzetip alyp ańǵarǵan.

Jelip ketken ekeýge,

Taıaý keldi jandármen.

Sarybaı artqa qaraıdy,

Qaırat pen kúshke balaıdy.

Jaýdan beti qaıtpaǵan

Jaqyndap Qasqa janaıdy.

Mundaı emes tolǵaýly,

Kórgen batyr talaıdy.

Tún ishinde kórsoqyr,

Sarybaı bilmes bul jaıdy.

«Atymdy usta, Káke»,-dep,

Qalybekke qaraıdy.

Jaý jaqyndap taıandy,

Shaqyrdy árýaq Maıandy.

Óńmeńdep qýǵan tórege,

Oq atýǵa taıandy.

Sekirip attan túsedi,

Táýekel degen is edi.

Qasqabaıdy aıdaǵan

Ajaldyń azý tisi edi.

Qoramsaqqa qol saldy,

Bir salǵanda mol saldy.

Segiz qaıyń, bir shoıyn,

Toǵyz oqty qolǵa aldy.

Shaǵyndap salar kisi emes,

Jetpeıtin onyń kúshi emes.

Toǵyz oqty qabattap,

Túgel salyp tartady-

Aıanar jeri bul emes!

Tabandap turyp tartady,

Jas qaıraty artady.

Qarańǵy túnniń ishinde,

Kómeskilep darytady.

Zymyrap oq ketedi,

Qasqa atty erge jetedi.

Qynaptan shyqqan shoıyn oq

Tóńkerip tastap ótedi.

Taǵy da arman ketedi,

Ajaldyǵa jetedi.

Qabattap shapqan kópshilik,

On segiz órden ótedi.

Osyǵan taǵdyr bastapty,

Qynadaı qyryp tastapty.

Iesiz shaýyp, bos kelgen

Tanydy Qalybek qasqa atty.

-Toqta, Sarybaı, qaraǵym,

Bylǵandy qanǵa balaǵyń.

Jeńesheńniń qarǵysy-aı,

Qarashy jalǵan sholaǵyn.

Orynyń bolsyn jánnattan,

Bar qansha basqa amalym?!

Aıyrdyń, qalqam, jaǵańdy,

Sileıtip attyń aǵańdy.

Jalǵanda kegim bir bitpes,

Qandyrdyń, tóre, tabańdy.

1

Ketirermin synyńdy,

Kóp qylarmyn kúnińdi.

Oı, baýyrym, Qasqabaı,

Bir qasqaǵa júzbenen

Bitirermin qunyńdy.

Toqta, Sarybaı, tart qoldy,

Boldyq búgin qan joldy.

Eldi jıyn qylaıyq,

Bógelmeı endi neǵurly.

Sony aıtyp, mingizdi atqa Sarybaıdy,

Atqan oq Sarybaıǵa darymaıdy.

Toqtamaı sol júrgennen júrip baryp,

Kóksýdan izdep tappaq Bógenbaıdy.

Shyqty da bylaı taman aqyldasty,

Ketýdi jón bildirip maquldasty.

«Jeńesheń bul habardy bilip qalsyn,

Habarsyz qalsa artymyz, oń bolmas-ty».

Sony aıtyp elge taman keldi jetip,

Ketpekke Analyqqa habar etip.

Analyq uıqyly-oıaý jatyr eken,

Tusyna jetip keldi dúbirletip.

Toqtady jetip kelip úıge taıaý,

Qan jutqan ekeýiniń kóńili qaıaý.

-Qan tógip, biz qaıǵyny taýyp keldik,

Jeńeshe, jatyrmysyń uıqyly-oıaý.

Analyq:-Bul kim,-dedi,-kelip turǵan,

Erkindep tulpar atpen jelip turǵan?

Qan tóktik degenderiń ne degen is,

Ońaı ma kisi óltirý, oı, anturǵan?!

Aırylyp kók bedeýden qaldym keshe,

Bolǵan joq óltirgeniń elge ese. 141

BÓGENBAI BATYR

Qanshasyn óltirseń de paıdasy joq,

Qasqabaı men ıt tóre el bılese.

Sóıleıdi ekeý barǵan elden saıaq,

Aıtady istegenin bastan-aıaq.

-Ólgenin neshe kisi bilmeı qaldyq,

Ózimiz aman keldik jemeı taıaq.

Tabylar aıtpaǵanmen sózdiń shyny,

Qylyshty syıǵyzbaı tur qandy qyny.

Qan tolyp eki kózge kórmeı qaldyq,

Ólgeni nesheý eken, álde kimi?

Qasqabaı óldi biraq jazym taýyp,

Soǵysta tura almadyq qylmaı qaýip.

Qarǵysyń sol beıbaqqa dál kelipti,

Qarǵap eń, yqylaspen emshek saýyp.

Aıtpańyz bul habardy basqa janǵa,

Erteń kisi salyńyz tóre-hanǵa.

Qyz berem dep, ulymdy óltirdiń dep,

Іrgeńdi bólek sap al erteń tańda.

Analyq dedi sonda: -Júregim-aı,

Qasqabaı, qaıran ulym, tiregim-aı.

Árýaǵy atekemniń aman qoımas,

Qarǵap em, kelgen eken tilegim-aı!

Silesi árýaqtyń aman qoımas,

Ejelden tuqym ediń qanǵa toımas.

Sózinsiz Kenjetaıdyń is qylmańdar,

Tez baryp sol sabazben ábden oılas.

Mundaǵy jurttyń aýzyn tyıǵyzamyn,

Tóreni bir qaýyzǵa syıǵyzamyn.

Tań ata Quljabekke kisi salyp,

Mal-janyn qurbandyqqa qıǵyzamyn.

Ekeýi «qosh» dep, túnde ketti júrip,

Turmady bul óńirde az kidirip.

Jol júrip segiz kúndeı tynym almaı,

Belgili Saryshoqyǵa jetti kirip.

Otyr ed Saryshoqyda qart Bógenbaı,

Keıingi el shabyldy ma, mynaý qalaı?

Eldiń qaıda ekenin bilgen jan joq,

Kórer me, budan bylaı ekitalaı.

Úmitteı osy kezde elbeń etip,

Qyrqany shyqty eki atty jan asalaı.

Jas túlek erleri bar birge otyrǵan,

Selt etip kári-jasy qaldy qaraı.

Eki adam kele jatyr búlkektetip,

Qaraıdy otyrǵandar eleń etip.

Eleýli kózi ótkir ed Beksultannyń,

Tanydy kók bedeýdi kózi jetip.

-Tanydym Qalybektiń shyn ekenin,

Bilmedim kók bedeýdi kim mingenin.

Bir habar keıingi elden endi boldy,

Kári aǵa, bildik eldiń qaıda ekenin.

Bógenbaı muny estip eńireıdi zar:

-Bolǵanǵa janym qurban elden habar.

Tek emes keıinge eldiń qap qalǵany,

Áıteýir, úlken soıqan bir sumdyq bar.

Degenshe, anaý-mynaý keldi jetip,

Astynda eki tulpar ekpindetip.

Hal-jaıdyń kórgen-bilgen bárin aıtty,

Jylasyp bolǵannan soń kóris etip.

Aıtady istelgenniń bárin qoımaı,

Ketkenin taǵy aıtty qanǵa toımaı.

Ólgenin Qasqabaıdyń estirtip ed,

Bógenbaı: «Oı, baýyrym!»-dep saldy oıbaı.

Іshine qart batyrdyń qaptady sher,

Mańaıyn jınap aldy Bógenbaı er.

-Tóreniń osy kúnin kóp qylaıyn,

Bulardy qysqan eken bir aram ter!

Eliniń at shaptyryp bárin jıdy,

Qaıratyn, ashýlanyp, kárin jıdy.

-Han bolǵan Quljabektiń qylyǵyna,

Aqyl tap endi, elim, báriń,-deıdi.

-Balalar alyp kelgen elden habar,

Kim bolsyn sizden basqa aqyl tabar.

Qalǵansha qasyqtaı qan kórip aldyq,

Bir jan joq jarlyǵyńnan tysta qalar.

Qaıtaryp, eldi bastap kelesińder,

Qarsylassa, jazasyn beresińder.

Ol daǵy tolyp jatqan ataly jaý,

Barǵan soń aqyldasyp kóresińder.

Maıanbaı beıitine tileý tilep,

Bata alyp sodan bylaı júresińder.

Aq týyn Maıanbaıdyń alsyn Sarybaı,

Artynan basqalaryń eresińder.

Beıiti-Maıanbaıdyń on bes kúndik,

Jigitter atqaminer qalmasyn túk.

Bul tóre handyq quryp, el búldirdi,

Shýlatyp qalyń eldi, meni kúndep.

Ólgeni Qasqabaıdyń eki jara,

Tóreniń bul qylǵany bitpeıtin kek.

Sol kúnde Maıanbaıdan jeti kenje,

Úlkeni Sarybaı men Beksultan-dy.

Tumanbek, Jumanbek pen er Aıdarqan,

Árbiri myń kisilik jaýynger-di.

Attaryn jeteýiniń túgel aıtsaq:

Sadyrbek pen Tynybek endi ekeýi.

On bes pen jıyrmada bul jeteýi,

Sarybaı-on jetide eń sheberi.

Saǵymdaı sadaq jetpes qaıla-ádisi,

Aqylshy, jol tabatyn kemeńgeri.

Báriniń aldyndaǵy altyn qazyq-

Aqylmen keńes berer Bógen eri.

Barlyǵy bir Maıannan jalǵyz tekti,

Qaı-qashan egeskenge bermes kekti.

Mal aıdap, qosyn artyp, bastap qolyn,

Beıitine Maıanbaıdyń júrip ketti.

Kóksýda jaıyn jatqan bıe baılap,

Attandy myńdaı kisi «Maıanbaılap».

Betke alyp dúısenbini-sátti kúndi,

Kúzekke kóp jylqyny júrdi aıdap.

Jaratty qos-qos tulpar jas batyrlar,

Іshinde Bógen suńqar aqyl tabar.

Jylqydan Narqyzyldy ustatady,

Maqtaǵan tól aty edi jany qumar.

Mingizip Narqyzyldy Sarybaıǵa,

Aq týyn Maıanbaıdyń berip qolǵa.

Qaıtaryp kók bedeýdi Qalybekke,

Baıyrǵy mal tuqymy dep, qoltýma.

Jaratty Beksultan jas Aqkekildi,

Janýar er minetin at sekildi.

Qunanynda elý túıe berip alǵan,

Er minip, jaýǵa shapsa bap sekildi.

Maıannyń sańlaqtary jıylyp ap,

Tórege salmaq boldy bir ókimdi.

Joq eken kelgenderdiń birer jaty,

Kelsin dep kútip jatty kúnniń sáti.

Ákesi Maıanbaıdan beri qaraı,

Sát tutqan dúısenbini Bógen qarty.

Tórt boz at tórt dińgekke qoıdy baılap,

Saılandy segiz batyr qarý saılap.

Aq týyn Maıanbaıdyń jerge shanshyp,

Bógenbaı uran saldy: «Maıanbaılap!»

Moınyna kemer belbeý turdy salyp,

Keıde esin jıyp alyp, keıde talyp.

«Atekem, árýaǵyńmen ber sharapat,

Bul kúnde balań,-deıdi,-bolǵan ǵaryp».

Kún ystyq, áýe qaınap dýyldaǵan,

Halyq kóp qorshap syrttan shýyldaǵan.

Bógenbaı kóp zarlanyp jylaǵanda,

Jaıqalyp, tý sozylyp sýyldaǵan.

«Jasaǵan berdi,-deıdi,-tilegimdi,

Dushpannan qaıtarmasyn júregimdi.

Kóp barsań, qolǵa baılaý bolasyńdar,

Segiziń toqtatyńdar júregińdi».

Baılaýly tórt boz atty aıtyp soıdy,

Jıylǵan jurt qymyz ben etke toıdy.

Basshysy segiziniń Sarybaı bop,

Belgili Shetqýraıǵa betti qoıdy.

Bógenbaı bata berdi balalarǵa,

Saqtasa jalǵyz Alla pále bar ma?

Ne jaman kóp jamandy kómekke ertip,

Ajalyń jetip tursa shara bar ma?!

-Aqylyń óssin, yrysyń,

Bilinsin jaýǵa dybysyń.

Sarybaıǵa qarsy kelmeńder,

Qarsy kelgen adamnyń

Tuqymy óspeı qurysyn!

Jaýǵa shapsa týraıtyn,

Ustaǵan qolǵa qylyshyń.

Segiziń baryp tóreniń,

Bitirip qaıt jumysyn.

10-127146

Segizi tulparlaryn mingen baptap,

Naızasyn, bolat qylysh alǵan saptap.

Batasyn qart Bógenbaı bergennen soń,

Beıitten týra shapty «árýaqtap».

Báriniń tilegeni osy boldy:

Aman-esen qaıta kep, dám-tuz tatpaq.

Serpilip toptan shyǵyp túzeledi,

Kórem dep jaýdy qashan kezenedi.

Sýyt júrip jaý beıǵam shaqty utpaq,

Sarybaı aqyl tabar kózel edi.

Jol júrdi damyl almaı Shetqýraıǵa,

«Qolda!» dep, jalynady Maıanbaıǵa.

Baýyry Shetqýraıdyń Qarabastaý,

Belgili segiz kúnde tústi saıǵa.

Qostaryn tikti jaılap kelgen artyp,

Baılady tulparlaryn kerme tartyp.

Bolǵansha Maıan sáti sonda jatpaq,

Jas túlek óńsheń batyr qaıraty artyp.

Jeti kún sol bastaýda jatty jaırap,

Kerekti jaýǵa laıyq qarý saılap.

Aq týyn Maıanbaıdyń jerge shanshyp,

Sarybaı uran saldy «Maıanbaılap!»

El jatyr Shetqýraıdyń bıiginde,

Qasqany quzǵyn jegen kúıiginde.

Jıylyp tóre-qara aqyldasar,

Bir aqyl tappaq bolyp kúndiz-túnde.

Analyq oǵan kúnde salǵan habar,

-El buzdyń, erim ólgen qunym da bar.

Berem dep tóre qyzyn aldap baryp,

Oq atyp, laıyq pa qylysh shabar.

Ólgenin Qasqabaıdyń tóre bilip,

«Kimniń qylǵan isi?»-dep ań-tań qalar. 147

BÓGENBAI BATYR

«Qan qyzdy» dep irgesin bólek salar.

Tóreni jıyp alyp qyz keńesti

«Egizder tapqan eken nan jemesti!»

Іnisi Beketaıdyń Bekbaý degen,

Qolbasshy osy adam bolad desti.

Ol daǵy qarý-jaraq jıyp jatyr,

Dúrildep óz álinshe boldy batyr.

Bekbaý da qyzdy almaqqa sóz baılady,

Bolsa da aıyrylmasqa zaman aqyr.

Óziniń ortasynda batyr edi,

Eki udaı eregeste jaýǵa tatyr.

Shetqýraı degen bıik bir úlken taý,

Tap-tatý el bop ketti osynsha jaý.

Sózi de Analyqtyń batyp barad,

Boldy áıteý bir saıyspaı, bitpeıtin daý.

Kún jyljyp jeksenbiniń kúni boldy,

Qyz Zeınep aqyl oılar ońdy-soldy.

Jylqyny bıe aǵyta aıdap shyqty,

Ańdamaq Kóksý jaqtan keler joldy.

Atyn tastap bıikke shyǵa kelip,

Kórdi ol baýyrdaǵy daıyn qoldy.

Dúnıeniń jaqyn eken keń men tary,

Zeıneptiń oıǵa tústi qaıǵy-zary.

Tanydy taýda turyp erdiń bárin-

Jas túlek Maıanbaıdyń balalary.

Іshinen tanyp kórdi Qalybekti,

Biri oıdan, bireýleri qyrdan kepti.

Adamnyń quty qashqan soń ońala ma,

«Qudaı-aý, endi qaıda baram?» - depti.

«Belgisiz qansha adamdy ajal qysty,

Aqylmen bolǵan egiz ishti-pysty. 148

Erkek bolsam, el taýyp keter edim,

Qudaı nege jaratqan qyz baıqusty».

Zeıneptiń turǵan jerde býyny quryp,

Ústine bir jalpaq tas mine tústi.

Eshkimnen kóretuǵyn jumys emes,

Bastaǵan ózi edi ǵoı bul jumysty.

Otyrdy sonda Zeınep az tyıylyp,

Ólimge ózin arnap, janyn qıyp.

«Jalǵyz men qaıǵyrǵanmen ne tabarmyn?

Bir aqyl tabar,-dedi,-jurt jıylyp».

Dúısenbi erteńgi kún Maıan sáti,

Kermede baılaýly tur tulpar aty.

Bógen «qý bas» bolsa da, arty mol ǵoı,

Jetpegir, jetken eken qolǵanaty.

Qyz Zeınep jaıaý júrdi atqa taman,

Bolar dep erteńgi kún qandaı zaman.

«Tilge kelse kórmespin kemshilikti,

Sóıtse de istiń boldy-aý arty jaman.

Alty myń-ákeme kóp jylqy bitken,

Qyz bolsam, ne eter edim boıdy kútken.

Qyrǵyn kelgir, Maıan-aı, netken elsiń,

Tastúlek balapandaı arttan jetken».

Zeınep sonda jylaıdy,

Ózinen-ózi muńaıdy.

Jaınaǵan jaýdy kórgen soń,

Qaıtip sorly shydaıdy.

Barshamen4 belin baılaǵan,

Jylqysyn myńdap aıdaǵan.

Qaıǵysy túsip ishine,

Bulbuldaı Zeınep saıraǵan:

-Jelikken jaýǵa kez boldym,

Bolmady-aý isim oılaǵan. 149

BÓGENBAI BATYR

Jaý qolyna kettiń be,

Qarakók tústi kóp jylqym

Shyraqtaı kóziń jaınaǵan?

Ordamdy oıran qyla ma?

(Sorly Zeınep jylama!)

Aýyspaly dúnıe-aı,

Únemi qolda tura ma?!

Aldy-artym birdeı jaý,

Qaıda bardym, ıapyrym-aý?

Teń tusym da jeter ed,

Bógenge tıisip nem bar-aý?

Jylqysyn Zeınep aıdap úıge jetti,

Saqtanyńdar, jaý bar dep habar etti.

«Baýyrynda Shetqýraıdyń qaptap jatyr,

Bilmedim qansha ekenin, kórdim»,-depti.

El jıylyp qaıratqa mindi bári,

Dýyldasy, sóılesip jas pen kári.

Aqyry ne bolaryn qaıdan bilsin,

Qutyrdy tóre Dáýlet batyrlary.

Iirdi jesek salyp jylqy maldy,

Minerlik atyn ustap daıyndaldy.

Asynyp qarý-jaraq belsenedi,

Saqtamaq jaýǵa bermeı mal men jandy.

Osylaı jata tursyn Dáýlet tóre,

Bolady erteńgi kún qandaı óre?

Mal soıyp, elin jınap, kútip jatyr,

Tamaǵy ishken-jegen ataýkere.

Sarybaı at kúzetti jatpaı ózi,

Erteń-aq jaýǵa shabar keler kezi.

Tańerteń atty ákelip baılap qoıyp,

Uıqyǵa biraz ketken boldy kezi.150

Іshedi jas túlekter tamaǵyn qyp,

Kúresip birin-biri júrdi jyǵyp.

«Jigitter, at ertte!»-dep ushyp turdy,

Sarybaı Maıanbaıdy túste kórip:

-Tús kórdim jańa ǵana jatqan jerde,

Túsimde kórdim,-deıdi,-Maıan erdi.

Basshy bop osy joly baramyn dep,

Ata-ekem maǵan kelip habar berdi.

Beksultan da atamdy kórdim,-deıdi,

At-jónin ábden baıqap bildim,-deıdi.

Kisi eken aıyr saqal, uzyn boıly,

Kórýge qaraǵymdy keldim,-deıdi.

Kelip em qaraǵymdy kóreıin dep,

Dárejeń, ústem bolsyn, mereıiń dep.

«Maıandap» tynyshymdy ketirdińder,

Kelip em, enshi bólip bereıin dep.

Ústinen aq saýytyn berdi sheship,

Joq eken ón boıynda eshbir tesik.

Qolyndaǵy qamshyǵa kóp qyzyqtym,

Qamshysyn bermeı ketti halim neshik?

Qylyshy kórinip tur qynabynda,

Ata-ekem ne sebepti keldi munda?

Astynda mańǵyl qasqa tory aty bar,

Oılaımyn shyǵa ma dep túsim shynǵa.

Tynybek sonda aıtady:-Men de kórdim.

Ornymnan qýanǵannan túregeldim.

Qaraǵym, enshi berem degennen soń,

Qylyshyn maǵan berdi, «ber» dep edim.

Jasaǵan berdi deıdi tilegińdi,

Dushpannan qaıtarmasyn júregińdi.

-Qamshysyn maǵan berdi,-dedi Qalybek,-

Orady búldirgesi bilegimdi.

1

-Bul joly jaý qalmaıdy biz almaǵan,

Er emes taý tursa da buza almaǵan.

At erttep, uran shaqyr «Maıanbaılap»,

Aıtaıyn aqylymdy endi saǵan.

Qalybek segiz qos at alyp qolǵa,

Tý alyp, men shyǵaıyn quba jonǵa.

Altaýyń aıanbastan jaýǵa shapsań,

Qosshylar túıemenen qalsyn munda!

Jarlyǵyn Sarybaıdyń qabyl aldy,

Attarǵa árýaqtap erdi saldy.

Qalybek qosarlardy ap jónelgende,

Qosshylar tapjylmastan munda qaldy.

Týyn ap, er Sarybaı shyqty taýǵa,

Belsene attanady altaý jaýǵa.

Dúısenbi-»Maıan sáti» atqa mindi,

Sum tóre qyla ala ma janyn saýǵa?!

Urany kókke shyqty «Maıandaǵan»,

Soǵystan óńkeı jastar aıanbaǵan.

Bet qoıyp sol aradan týra shapty:

«Bir tańlaq tıgizem,-dep,-tóre, saǵan.

Jutynyp Aqkekil at moınyn sozyp,

Jóneldi shapqan jerden Sultan ozyp.

Tulpar at neshe kúndeı bapta kelgen,

Tarta almaı alaqany ketti tozyp.

Burq etip bir kezeńnen ol da asty,

Beseýi art jaǵynan qatarlasty.

Taqymyn sozyp kelgen tulpar aty,

Samsaǵan sary qolǵa aralasty.

Qaraı kór, Maıanbaıdyń balasyna,

«Jaý kóp qoı, biz azbyz» dep qarasyn ba?!

Esikteı kirgen jeri bolyp ketti,

Shetqýraı ólik syımaı salasyna. 152

Talaılar ólip ketti qaza taýyp,

Jaý dese batyr jatpas qylyp qaýip.

Kez kelse, naızamenen túırep tastap,

Keledi qalyńdasa qylysh shaýyp.

Atyna batyr Bekbaý qamshy basyp,

Ketipti jan saýǵalap taýdan asyp.

Taýda tur er Sarybaı týyn alyp,

Óneri alty jastyń barady asyp.

Tynybek bir ýaqytta jetip keldi,

(Sarybaı kórmeı qapty qara basyp.)

«Jurt shapqan, el búldirgen, kisi óltirgen,

Barad,-dep,-oıbaı, Zeınep áne qashyp».

Tý alyp, Tynybek qaldy sonda turyp,

Sarybaı jónep berdi atyn uryp.

Qylt etip bir kezeńnen ol da asty,

Barady qyz sorlynyń býyny quryp.

Artyna qaraı-qaraı qyz da qashty,

Sarybaı Narqyzylǵa qamshy basty.

Serpinmen adyrnadan5 shyqqan oqtaı,

Zymyrap á degenshe kep aıqasty.

Jalt etip Sarybaıdy kórdi tanyp,

Turǵan joq qashqanmenen sózden qalyp.

Umtyldy urysýǵa táýekel dep,

Qanjaryn kúmis sapty qolyna aldy.

Zaty áıel urysýǵa jaramady,

Sarybaı qylyshyna qaramady.

-«Jan júrmes zardabyma» dep ediń ǵoı,

Qashqanyń qalaı qyz,- dep tabalady.

-Zeınep-aý, sertiń qaıda maǵan aıtqan,

Adam bop júre ala ma sertten qaıtqan?

BÓGENBAI BATYR

Eki eldi eger etip qan tóktirdiń,

Jurt buzyp, el búldirgen sen bir saıtan.

-Sarybaı, qorlyǵyńa kóne almaımyn,

Ajal jetpeı zorlanyp óle almaımyn.

Teńdikke teńestirip almas bolsań,

Ólsem de aıtqan sertten beze almaımyn.

Sen-Maıan, men-hanzada, atam-tóre,

Júrgenbiz jaqsylyqty biz de kóre.

Jaqsy attyń jalynda osy óltirmeseń,

Júrermin kemisem de kásip kóre.

-Bolmaıdy sertim eki aıtqanymnan,

Ólgenim jaqsy sertten qaıtqanymnan.

Tilemin tabanyńdy, Zeınep, seniń,

Kem kórem maldyń qasań baıtalynan.

Zeıneptiń ketti shyn-aq úreıi ushyp,

Edemde taqymyna erdiń túsip.

Daýysy anda-sanda bir shyqqanda,

Sarybaı qoıady ony qysyp-qysyp.

Shabylǵan elge qaıtty aıaldamaı,

Keledi Narqyzylmen aıańdamaı.

Zeınepke ólim qaýpi bilinip tur,

Budan tiri qalmaǵy-ekitalaı.

Tapsyrdy Qalybekke Zeınepti ákep,

«Bul saıqal qashpasyn,-dep,-budan bylaı.

Qyrylyp, qırap jatqan elge kelse,

Shabylǵan tóre aýyly ásirese.

Beksultanǵa jabysyp jalynyp tur,

Kúndigin qolyna alǵan bir báıbishe.

-Qaraǵym, aınalaıyn, Beksultan jas,

Adamǵa qaza tapqan keıip bolmas.

Ediń ǵoı, kindik balam, aınalaıyn,

Elińdi qyrǵyndatpa, eı, gaýhar tas!

Qurysyn tóre handyq qurǵandyǵy,

Qudaıdyń bilinip tur urǵandyǵy.

Ajaldy jan ólimnen qutyla ma?

Ólgender eldiń boldy qurbandyǵy.

Kóneıin, ne deseń de sózdi baıla,

Ólgen jan tiriletin dáýren qaıda?

Bir kelgen qyrǵyn shyǵar bizdiń basqa,

Qylmady Zeınep qyzym elge paıda.

Túsip tur el shabylyp janǵan órtke,

Elińdi salma deımin uzaq dertke.

Erkekten áıel isi jaman boldy,

Áýeli, men toqtaıyn aıtqan sertke.

Osy eken Quljabektiń báıbishesi,

Qyrǵynnan shyqpapty áli onyń esi.

«Bir qyzdyń qyzdyrmaly tilimenen,

Óz elin ózi Bógen shapqan nesi?»

Ne derin bile almaı tur Sultan batyr,

Kempirdiń aıtqan zary tolyp jatyr.

Jas jigit túk kórmegen, túk bilmeıdi,

Áıteýir, qyrǵan isti biledi aqyr.

Sóılesken ekeýiniń sózin tyńdap,

Aıańdap Sarybaı da kele jatyr.

Az ǵana sózdi tyńdap, aıal etti,

Zarly muń óńmeninen kelip ótti.

-Sert baıla degen sózi ábden jón ǵoı,

Bereıik bir sert baılap, Sultan,-depti.

Tiri jan kóshin artsyn erteń erte,

Sertimiz alys emes, bolar shekti.

-Erteń erte kóshpegen jan bolmasyn,

Biri jylap, bireýler tań bolmasyn.

Ul atadan aıyrylyp, qyz anadan,

Kónbeımin dep, taǵy da qan bolmasyn.

-Rızamyn bul sertke qalqam, Sarybaı,-

Kempir jerge bas qoıdy sonda jylaı.

Qyrǵyndatyp bireýi áli de júr,

«Toqtat»!-dep, sonda Sarybaı tartty kerneı.

Qyrǵynǵa tóre-Dáýlet qalǵan batyp,

Óltirgen birin shaýyp, birin atyp.

Basynda kónbeımin dep qarysqanmen,

Soǵystyń biraz dámin qaldy tatyp.

Jeńgen jaq qyr jelkeden neǵyp tússin,

Aıdamaq erteń erte daýyldatyp.

«Qatyn bı qashqan jaýǵa» degen osy,

«Bolmaıdy» deı almaıdy eshkim batyp.

Qyz qylyǵy eki eldi egestirdi,

Handyq qurmaq qııaly endi eskirdi.

Eki bolyp aıtqanym ketpesin dep,

Sarybaı shashyn onyń bir kestirdi.

Esimbek, Quljabektiń segiz qyzyn,

Túıege eki-ekiden mińgestirdi.

«Osynyń bári seniń kesiriń»,-dep,

Zeınepti jaıaý aıdap ilestirdi.

Kesh bola er joqtaýǵa shyqty bular,

Oryny Qasqabaıdyń qashan tolar?!

Joqtaýǵa Qasqabaıdy «baýyrymdap»,

Aýylyna Analyqtyń tartty olar.

Analyq otyr eken joldy kútip,

(Júkterin artyp qoıǵan kósh kúzetip.)

Erlerge kele jatqan qarsy shyqty,

«Balalar, toqtańdar!» dep jarlyq etip.

-Joqtaýǵa erlerińdi jeriń qaıda?

Tappaısyń bul jylaýdan eshbir paıda.

Kóksýǵa qonyp alsaq jarasar ed,

Jylaýyń, er joqtaýyń sondaı jaıda.

Toqtańdar, jylaýdy qoı, qaraqtarym,

Jasaýly jaýǵa jaıly jaraqtarym.

Bul daǵy tolyp jatqan ataly el,

Jazym bop jarylmasyn qabaqtaryń.

Jarlyǵy Analyqtyń janǵa jaıly,

Bul sózi Sarybaıǵa qup unaıdy.

«Kósh-kóshtiń» astyna alyp, túre aıdap,

Qaıta kep tórelerge burqyraıdy.

Jaý alyp, kóńili ósken óńkeı sańlaq,

Jebesi6 el ústinen syrqyraıdy.

Kóshiniń aldyn bastap ketti Analyq,

Muratqa kóńiline alǵan jetti Analyq.

Segiz ul serpilip kep eldi shapqan,

Qylǵan joq bul soǵysta esh balalyq.

Esimbek, Quljabekter ketken qashyp,

Shabyndy kórgen elder qalǵan jasyp.

Jabýǵa kirip ketken talaılar bar,

Jan saqtar jer taba almaı qara basyp.

Esimbek, Quljabektiń segiz qyzy

Jylaıdy qara salyp, qatarlasyp.

Keledi kek Zeınepti ishteı tesip,

Eshkimmen sóılese almas kóńil sheship.

Sarybaı buıryq etpeı tek ol úshin,

Basqa eshkim jýı almas pálen desip.

Etteri aq mamyqtaı kúnge kúıip,

Keledi qur súlderi kóshke ilesip.

Kún ystyq, sorly Zeınep júrdi jaıaý,

Torlapty burynǵy aıdaı nurdy qaıaý.

«Mundaıyn tirshiliktiń kórsetkenshe

Ne eter jaratpasań, bir Qudaı-aý!»

Óziniń ne bolǵanyn bile almady,

Yzamen ajal jetpeı óle almady.

Eki burym kesilgen, jalań aıaq-

Sarybaıǵa shyndap par kele almady.

Tilge kelse, mundaı is kórmes edi,

Tis jaryp esh adamǵa deı almady.

Keledi sorly Zeınep ólmegen soń,

Ne kerek kúshi qarsy kelmegen soń.

Móri tamǵan júzinen laı tamdy,

Bet-aýzyn shań basyp, terlegen soń.

Zeıneptiń at-ataǵy ketti shyǵyp,

Egerdi ýshyqtyrdy jatqan byǵyp.

Jaıaýlap sorly Zeınep keıin qalsa,

Sarybaı kezikkende qoıady uryp.

-Kim qý bas, sulý Zeınep, bildiń be anyq?

Qap júrme budan bylaı sózden tanyp.

Maǵan tıseń, qylmaqshy eń ákeńdi baı,

Sol sózińdi júrgeısiń esińe alyp.

Bul istiń jaıyn estip, bildi Analyq,

Týmasyn dep oılady elde alalyq.

«Sarybaı kisi urýdy qoısyn,-dedi,-

Jaramas mundaı qylsa, bul-balalyq».

Іlgerilep er Sarybaı ketti ozyp,

Jylaıdy Zeınep sorly taban tozyp.

Tilge kelse ıimeıtin adamy joq,

Jaralǵan sóz degende toptan ozyp.

Bir kezde Beksultanǵa kez bop qaldy,

Bir aýyz sózben Zeınep arbap aldy.

Bultty aınaldyrar til-jaǵy bar,

Erlerdiń ortasyna búlik saldy.

Sóıleıdi sonda Zeınep qaıǵy-zardy:

-Kóńilimde, eı, Beksultan, muńym bar-dy. 158

Almassyń dál laıyq mendeı jandy.

Qutqarsań Sarybaıdyń qorlyǵynan,

Qatygez, shapaǵatsyz zorlyǵynan.

Qaraǵym, aınalaıyn, eı, Beksultan!

Qalmaıyn ne deseń de jarlyǵyńnan.

Jas túlek qyzǵa yntyǵa qarady endi,

Júgirtip Sarybaıǵa barady endi.

-Bir qyzben munsha egesip nege kerek,

Atyn berip, kıimin kıgiz,-dedi.

-Beksultan, myna iske kelme jaqyn,

Oılasań týysqandyq Táńir haqyn.

Zeınepke aıtqan sózden qaıta almaımyn,

Bolmaqshy men jeńbesem, sheshem qatyn.

Azǵanyń jaramaıdy, Sultan, seniń,

Balalyq qylmaı, oılan sózdiń jónin.

Zeınepke aıtqan sertten qaıtqanymnan,

Bolǵany jaqsy meniń janyma ólim.

-Sarybaı, jalǵyz sen be eldi shapqan,

El shaýyp, kisi óltirý nesi maqtan?

Zeınepke aıtqanymdy men isteımin,

Sarybaı, quptamasań endi saqtan!

Bul sózge Sarybaıdyń keldi ashýy,

Іshine kirip ketti qyzdyń ýy.

Sadaǵyn moınyndaǵy julyp aldy,

Tigildi eki ortaǵa saıtan týy.

-Beksultan, kúshiń artyq menen seniń,

Bul jerde kórseteıin kúshtiń kemin.

Zeınepke aıtqan sertten qaıta almaımyn,

Tiri júrsem jalǵanda bitpes kegim.

Burylyp Beksultan da tura qaldy,

Sadaǵyn ol da julyp qolyna aldy. Qyraǵy qyz kápirdiń qıynyn-aı,

Ortaǵa jaıaý júrip pále saldy.

Aıdarqan ózderimen birge týǵan,

Sabalap muny kórip kelip qaldy.

-Eı, Sáke, sabyr aıla, toqtańyz,-dep

Keldi de Beksultandy salyp qaldy.

-Dep tursyń el men jaýdyń kózi qaıda,

Qylǵandaı ne jazyp eń jaýǵa paıda?

Beksultan, aqylyńnan adastyń ba,

Kenjeniń úıdegi aıtqan sózi qaıda?

Bir jaqtan Tynybek te jetip keldi,

Batyrlar habarlanyp jıyldy endi.

Basyna Beksultannyń qamshy jaýyp,

Kóp jaza týysqannan berildi endi.

Analyq ta kók jorǵamen kelip jetti:

-Janym-aý, senderge ne kórindi endi?

Aıtady syltaýratyp balalyqty,

O da táýir kórmeıdi alalyqty.

Bir-birden muńyn shaǵyp, zar eńiredi,

Kórgen soń sonda Sarybaı Analyqty.

-Ólgenim jaqsy edi ǵoı meniń búgin,

Jeńeshe-aý, bilýshi eń ǵoı sózdiń jónin.

Doldanyp alqymyma syımaı ketti,

Ketkenshe ólsem edim qyzǵa kegim.

Bári de bir Maıannan týǵan zatym,

Beksultan, Tynybekter qolǵanatym.

Sertim bar Zeıneppenen baılap aıtqan,

Qyz jeńip, bolmaq pa edi sheshem qatyn?

Turady Sarybaıdy qamap alyp,

Shaqyrtty Beksultandy kisi salyp.

«Qurysyn balalyǵyń, janym-aı»,-dep,

Aıaqqa jyqty inini ózi baryp. 160

Osyndaı ortasynda bir is týdy,

Toqtady qyla jazdap aıǵaı-shýdy.

Beksultan qatalyǵyn moınyna alyp,

Kóziniń jasymenen betin jýdy.

Zeınep qyz Tynybekke dýsharlasyp,

Bógeldi sóz aıta almaı aýzyn ashyp.

Tynybek sonda aıtady:-Sulý Zeınep,

Aıryldyń aqylyńnan qara basyp.

Jańyldyń qara basyp aqylyńnan,

Aıyrmaq boldyń taǵy jaqynymnan.

Ortaǵa shaıtandyǵyń júrmeı qaldy,

Toqtattyq biz eki erdi apyrymnan.

Sen sorly Sarybaıǵa jalynsańshy,

Batyrǵa kemshilikpen baǵynsańshy.

Ózine ol sabazdyń kemimeseń,

Jaqsylyq saǵan bolmas jalǵyz tamshy.

-Burynǵy erkin, erke kúnim qaıda?

Qaraǵym, bul sóziń de maǵan paıda.

Kóneıin ne deseń de aıtqanyńa,

Iilip aqyl aıtshy Sarybaıǵa.

El shapqan edi atań buryn júrip,

Alypty talaı áıel olja qylyp.

Sóıtse de úlkenderden surap kórshi,

Kóndirgen bar ma ishinde áıeldi uryp?

Ústimde kıimim joq, asta kerik,

Sarybaı bermeı tur ǵoı maǵan erik.

El shapqan buryn talaı ata-babań,

Áıeldi alyp pa edi óstip kórip?

Toqtaımyn men erlerdiń jorasyna,

Qylmadym tek qaıǵynyń qorasyna.

El shapqan tóre elinde bireý de joq,

Atańnyń júgineıin murasyna. 161

BÓGENBAI BATYR

Batyrdyń túzdegisi úıge barmas,

(Balasy Maıanbaıdyń sen-jeti almas).

Jolyna batyrlardyń men túsemin,

Sarybaı muny aıtty dep basymdy almas.

Kúnám bar, ol da meniń esimde tur,

Bul sózge, eı, Tynybek, moınyńdy bur.

Aldyna Bógenbaıdyń júginedi,

Kúnáli bolsa daǵy Zeınep qurǵyr.

Jas bala túk kórmegen bilsin neni?

Kórindi qyzda bardaı aqyl keni.

-Ne bilem ata-ananyń jobasynan,

Suraıyn Analyqtan muny,-dedi.

Atynyń basyn buryp ketti júrip,

Sóıleıdi Analyqty baıqap turyp.

-Áıeldi shabyndyda qaıtedi eken,

Júrgender bolǵan ba eken áıeldi uryp?

Jeńeshe-aý, siz bilmeıtin aqyl bar ma,

Áıeldi bizder ursaq maquldar ma?

Jobaǵa erler salǵan túsem deıdi,

Kesse de tilin qurǵyr, taqyldar ma!

Burylyp tura qaldy sonda Analyq:

-Estise uıat eken búkil halyq.

Shyraǵym, eı, Sarybaı, aıtar sózim,

Boıyna Uly sýdyń toqtalalyq.

Áıelge tańdaý, erik beretuǵyn,

Kápirdiń tilin kesip, sóz salalyq.

Burynǵy babań salǵan josyn osy,

Qylmańyz, budan keıin siz balalyq.

Sózine Analyqtyń «maqul» dedi,

Kónbeıtin bul sózde joq esh alalyq.

Qyzdaryn hanzadanyń jıyp aldy,

«Erlerden tańdaý al» dep erik saldy.

-Mundaı kún bizdiń basqa týa ma?-dep,

Qyz Zeınep qýanǵannan aıtyp qaldy.

-Balam-aý, buryn talaı ótken deımin,

Talaılar tilegine jetken deımin.

Burynǵy erler salǵan joralǵy osy-

Áıelge tańdaý berip ketken deımin.

Zeınep aıtty:-Tańdaýdy men almaımyn,

Kóńilimde tańdaý sózge sene almaımyn.

Sarybaı biler bolsa ata jolyn,

Eriksiz qorqytýǵa kóne almaımyn.

Analyq Sarybaıǵa aıtady sóz:

-Sarybaı, Zeınep sózin estiseńiz!

«Sert turmas qylysh ústinde» degen sóz bar,

Burynǵy sertteskendi qoıamysyz.

Sarybaı:-Qoıdym,-deıdi,-serttiń jaıyn,

Qarysyp, bul ıtpenen, ne qylaıyn?

Burymyn sholaq attaı kesip aldym,

Zeıneptiń kemshiligi jurtqa daıyn.

-Áýeli tańdaý kimge?-dedi turyp,

Bulbuldaı Zeınep sózge keter júrip.

Qyzdary hanzadanyń qara salǵan,

Otyrdy bir-birine betin buryp.

-Áýeli, sulý Zeınep, tańdaý saǵan,

Kóńilińdi kemge sanap bolma alań.

Aıtsa qaıtpas sózinen erdiń bári,

Taıynba, jabyrqama endi, balam!

-Sarybaı, sen aldyń ba, men aldym ba?

Qutyldym qatyndyqtan kóz aldyńda.

Kimge tańdap tısem de erik ózimde,

Burynǵy aıtqan sertte tura aldym ba?

Sen qaıtqan soń sertińnen, men de qaıttym,

Otyrǵan kári-jastyń tap aldynda. 163

BÓGENBAI BATYR

-Zeınep-aý, sen bir qyzsyń óziń zerek,

Bir aıtqandy qaıta aıtyp nege kerek?

Kimge tıseń, tıe ber óziń bilip,

Áıteýir kemshilikke tússeń kerek.

Zeınep sonda ornynan túregeldi,

Sarybaıǵa nazdanyp kúle berdi:

-Shashym tur ǵoı, basymdy kesseń daǵy,

Sen óltirseń arman joq meni,-dedi.

Sarybaı, senen basqa kisim bar ma,

Umtylyp men qaıteıin balalarǵa?

Qııadan túlki iletin qyran ediń,

Qor qylyp kózdi shuqyr qara qarǵa.

Qyz kápir taýyp ketti tıer jónin,

Sadaqtaı ıip aıtty ıer jerin.

Otyrǵan kári-jasty tańǵaldyrdy,

Maıannyń tańdap tıip kemeńgerin.

Bul iske Analyq ta, bále-aı,-dedi,

Keldi ǵoı istiń, mine, sáti-aı,-dedi.

Jaman bolsa, jol tappaı sandalar ed,

Іstegen isteriniń dáli-aı,-dedi.

Eki qyz tańdap tıdi Beksultanǵa,

Artqy qyz túser eken qandaı hanǵa.

Almaımyn tóre qyzyn degenmenen,

Bola ma ereje sol qaı-qashan da.

Tynybek kelmeı qoıdy, barmaımyn dep,

Babamnyń jobasyna nanbaımyn dep.

Mal berip, elden tańdap qyz alamyn,

Qyzdaryn shabyndynyń almaımyn dep.

Úıge de kirmeı qoıdy, kirmeımin dep,

Jobasyn burynǵynyń bilmeımin dep.

Elin shaýyp, qyzdaryn tartyp alǵan,

Shapaǵatsyz bul jolda júrmeımin dep.

Tańdasa, tıer edi birnesheýi-

Mazalar birin-biri kúndeımin dep.

Árbir qyz ár adamǵa tıip jatyr,

Óziniń qalaǵanyn súıip jatyr.

Qalypty aralyqta jalǵyz-aq qyz,

Tańdaýǵa kóne almaı tur osy kápir.

Basqadan munyń oıy ózge keldi,

Amal joq qamalaǵan sózge keldi.

Basyna qara shapan jamylyp ap,

Bul ózi bir adamdy kózdep edi.

Ý eken bul kápirdiń ishi tolǵan,

Zeınepti tura sala sózge iledi:

-Zeınep-aý, áýelde sen qyldyń qalaı,

Demediń el bılemek ekitalaı.

Keseldi kelmeıtuǵyn shaqyryp ap,

Іsteriń mynaý qylǵan boldy qalaı?

Tıem dep, Qasqabaıǵa eldi jıdyń,

Ólimge ony aqyry kózben qıdyń.

«Aǵa ólse-jeńge mura» degen qaıda,

Atanyń jol-jobasyn nege buzdyń?

Qasqabaı men Qalybek birge týǵan,

Sarybaı nemere edi bólek týǵan.

Aǵaǵa ini mura ornyndaǵy,

Tımeısiń Qalybekke nege anturǵan?

Qazaqtyń qaldyrdyń-aý mazaǵyna,

Bizdi de ortaq qyldyń azabyńa.

Maıannan basqa janǵa tıgen qyzdar,

Qudaıdyń kete me eken tozaǵyna?

Tórine jeti tozaq ketsem daǵy,

Tańdaýdyń túse almaımyn tuzaǵyna.

Ketirdiń qanjyǵaly eldiń jaıyn,

Ókinip ótken iske ne qylaıyn.

Er kórmeı bul jalǵannan ótsem daǵy,

Qosaqqa qystyrylyp júre almaımyn.

Jobany jol boıynsha aparmasań,

Tańdamaımyn, alsańdar basym daıyn.

Súıindi Analyq ta qyz sózine:

-Eriksiz tańdatýǵa bolmaıd sizge.

Ázirshe qara salyp tur osynda,

Tynyshtalǵan soń qaıtaram úıińizge.

Uıaltty Zeınep qyzdy muny aıtyp,

Qyz Zeınep bosana alsyn endi qaıtip.

Óz minin ózi tanyp tunjyrady,

Ketti ǵoı álgi qyzdyń sózi batyp.

Tóreniń jeti qyzy oryndaldy,

Zeıneptiń aıtatyn bir sózi qaldy.

Tynyǵyp mal da, jan da damyl alǵan,

Kóshýge erteńinde el qozǵaldy.

Analyq netken dańǵyl, aqyldy ana,

Ózi de kópti kórgen kóńili dana.

Aldyna ońashada bardy Zeınep,

«Aıtatyn muńym bar,-dep,-sizge ǵana».

Zeınep aıtty:-Barmaımyn eldi kórip,

Tańdattyń razymyn erik berip.

Kúnám bar Bógenbaıǵa til tıgizgen,

Jurtta qalam, jesem de qońyz terip.

Qart edi qasıeti bar, arýaǵy zor,

Bermese ol yqylas bolamyn qor.

Bolmasa qańǵyp ólsem maǵan laıyq,

Aldymda qurýly tur temirden tor.

Sarsý ap qaıǵy basty júregimdi,

Tilegen beremisiz tilegimdi?

Úıdegi qart babadan yqylas almaı,

Ketirip júre almaımyn súreńimdi.

Berseńiz tilegimdi bir sózim bar,

Kári-jas barshańyzǵa qylamyn zar.

Aldyna Bógen qarttyń jyǵylamyn,

Kúnámdi kesher me eken sonda suńqar?

Analyq myna sózdi qabyl aldy,

Shaqyryp Sarybaıdy aqyl saldy.

«Qanekı, tilegińdi tileshi»,-dep,

Zeınepti jyly sózben qarsy aldy.

Zeınep aıtty:-Tilekti berseń jarar,

Súıinshi dep Bógenge berem habar.

El shaýyp inileriń keldi deımin,

Qaıǵyma sonda meniń shıpa tabar.

Sózimdi aǵat aıtqan kesher me eken,

«Eı, balam, keshtim kúnáń» deser me eken?

Ardager qartqa albaty til tıgizip,

Men sorly aqyly joq eser me ekem?!

Qasyma joldas ertip, atymdy ber,

Almasam qarttan yqylas kóńilim-sher.

Ol meniń oınaıtuǵyn teńim emes,

Jolyqtym ne pálege, Táńirim sheber.

Qart edi qadalǵany qata ketpes,

Bórige ıt qarǵysy sirá, jetpes.

Súıinshilep aldyna barsam ózim,

Asyl er yqylasyn bermeı ketpes.

Analyq at pen kıim bermek boldy,

Qasyna bir basshy adam ermek boldy.

Basyna kelinshektiń saly jaýyp,

Aldyna qart Bógenniń kirmek boldy.

Jorǵa minip, torqasyn aldy kıip,

Burynǵy túrge tústi qyz qubylyp.

Jalǵyz-aq shashyn kesken kemdigi bar,

Jóneldi saltanatpen tym gúldenip.

Jol júrip bir-eki kún kelip jetti,

Kelin bop úı syrtynan sálem etti.

-Men kelgen beıshara edim sonsha jerden,

Súıinshi, erler aman keldi!-depti.

Bógenniń báıbishesi syrtqa shyqty,

Zeıneptiń kelgen jaıyn, sózin uqty.

Adamdy sózge kelse eritetin,

Minezi sondaı artyq-qyz qylyqty.

-Kúnám kóp men beıshara batyr-erge,

Jolyqqan jaǵdaıym bar qarǵys, sherge.

Apajan, aldyńyzǵa kelip turmyn,

Qaratyp qaıtarmańyz qara jerge.

Súıinshi alatuǵyn dál óz basym,

Kóp edi qyz da bolsam elde qasym.

Suraıtyn basqa meniń dánemem joq,

Qart ata bersin arnap yqylasyn.

Kelin bop kelip turmyn aýylyńa,

Apajan, jaqyn tartsań baýyryńa.

Aldyńǵy kúnám úshin tarttym azap,

Batyrdyń dýshar qylma daýylyna.

Qolynan báıbishe aldy sonda ustap,

Bir júrdi Zeınep sulý aqqýǵa uqsap.

Iilip sálem etti anadaıdan,

Kádimgi buryn túsken kelinge uqsap.

Aıtady Bógenbaıǵa kelgen jaıyn,

Eliniń eregeste ólgen jaıyn:

-Tyshqan kep, qyran quspen oınaı ma eken,

Balalyq boldy mende, ne qylaıyn?!

Bar edi bir tilegim meniń sizden,

Jaqsyǵa jalynyshtan kúder úzben.

Ákem menen aǵamda túk kúná joq,

Ótti, ata, aǵat istiń bári bizden.

Sondyqtan kóringenge jegizbeseń,

Kelgen el shabyndydan degizbeseń.

Qondyryp tóre aýylyn óz jurtyna,

Teń-tusyń myna otyrǵan egiz deseń.

Alsa eken qudalasyp úıden baryp,

Kelgenge shabyndydan kóńilim ǵarip.

Berseńiz, tilegimdi túgeldep ber,

Jóndesin keıingi eldi kisi baryp.

Bógenbaı aıtyp saldy shyn júregin,

Berdi ol kelininiń bar tilegin.

-Kúnáń bar eldi buzǵan, keshtim biraq,

Toıatyn tolyq alǵan tastúlegim.

Esh kemdik júrgizbesin aralarǵa,

Qyranmen endi oınamas qara qarǵa.

Keshpeıtin súıinshige dánemem joq,

Qudaıym jol bergen soń balalarǵa.

Jiberdi el aldyna basshy adamnan,

Tabylar paıdasyz is qas nadannan.

«Qolqa joq sóz tapqanǵa» degendeıin,

Ekenin qyz kórsetti asyl adam.

El bolyp egerliktiń kúıin joıdy,

Qudalasyp almaqqa qyldy toıdy.

-Biletin, segiz qyrly, kelinim,-dep,

Bógenbaı Zeınep basyn maqtap qoıdy.

Osymen qanjyǵa eli jatty jaıǵa,

Baǵyndy tóre-dýlat Bógenbaıǵa.

Atalyp jeti kenje bul saparda,

Ketipti at-ataǵy áldeqaıda.

Dúbiri jeti kenje jerdi jarǵan,

Qaıdaǵy qıyn jaýǵa izdep barǵan.

«Burynǵy babam salǵan jol osy»,-dep,

Qazaq túgil qalmaqtan talaıdy alǵan.

Mingeni jas túlektiń óńkeı tulpar,

Jaý dese jabyrqamaı bular qumar.

Qos tigip, jaýsyrasyp shyǵyp keter,

Aldyrmas eshbir jaýǵa boldy qyrqar.

Maıandy basyp jatyr jylqy men qoı,

Aýyly Bógenbaıdyń kúnde uly toı.

Týǵanda erkek qulyn at shaptyrtar,

Jorasy Bógenbaıdyń, mine, osy ǵoı! Ekinshi bólim Syrǵa sapar

Jaýsyrap jeti kenje jerdi kezgen,

Jaý bar dese mal-jannan múlde bezgen.

Saǵymdaı Sarybaı degen basshysy bar,

Adamnyń ishki aqylyn oımen sezgen.

Alshynda qaptaǵan jaý qalmaq edi,

Qyrǵynnan neler qıyn qalmap edi.

Qos atpen alshyn eli Bógenbaıǵa,

«Aıyr» dep, kisi salyp zarlap edi.

Soǵan da er Bógenbaı jiberipti,

(Bolmaıdy, baramyz dep sirá, tipti.)

Attanǵan Aqaı degen bir jas bala,

On tórtte qalypty erden bolǵan myqty.

Arýaǵy Maıanbaıdyń kóterilip,

Alshyndy shapqan jaýdan qutqarypty.

Qyrǵyndap kelgen jaýdy tumsyqqa uryp,

At-tonyn, er-qarýyn olja qypty.

Asyrǵan Barqyt belden arman aıdap,

Oljalap talaılaryn alǵan baılap.

Jaý alyp kóńili ósken óńkeı sańlaq,

Alty aıda aman kelgen ottaı jaınap. 170

Bir jyldaı tynym aldy úıde turyp,

Jaýsyrap taǵy daǵy júr qutyryp.

Ar jaǵyn Syrdarııanyń arman qyldy,

Sol jaqty bir kórsek dep, átteń, júrip.

Bul jaıdy Kenje aǵaǵa aqyldaspaq,

Dedi de, Bógenbaıǵa ketti kirip.

Jónderin barar jaqtyń biri bilmeı,

Otyrdy qaıtemiz dep az kidirip.

Bógenbaı sóz suraıdy balalardan:

-El jaýdan aman ba,-dep,-alalardan?

Kisi sap Ábilmámbet jatyr maǵan,

Erteńder aıtyp qalar sol habardan.

-Ne kerek Ábilmámbet, sirá, sizge?

Han-tóre baǵynyp tur ózińizge.

Barmaqshy bir saparǵa kóńilimiz bar,

Kenje aǵa, bata berseń endi bizge.

Ber jaǵyn Syrdarııanyń araladyq,

Ar jaqta jaý bar ma dep qaramadyq.

Basyńda baqyt-dáýlet turǵan shaqta,

Bata ber, Syr ar jaǵyn aralalyq.

Ol jaqta qazaqtan da el bar deıdi,

Estımiz, qalmaq alyp kúnde jeıdi.

Minekı, naýryz aıy jańa týdy,

Biz soǵan ruqsat bolsa, barsaq deıdi.

-Sarybaı, týyńdy ákel, men kóreıin,

Ruqsatty, tý sóılese, men bereıin.

Tıispe aq bezengen jurtqa beker,

Dárejeń, ústem bolsyn jol-mereıiń!

Aq týdy Bógenbaıǵa ákep berdi,

Qarashy qasıetti Bógen erdi.

Moınyna kise salyp, tý kóterip,

Bógenbaı zarlyqpenen eńiredi.

Bógenbaı týǵa qarap zar qylady.

Jelpinip ózinen-ózi sonda aq tý,

Sýyldap kókke qarap sozylady.

Bógen aıtty:-Eı, Sarybaı, tyńda sózdi,

Tý burynǵy tolqýdyń túrin buzdy.

Tileseń, ruqsat berip jibereıin,

Shyraǵym, basa kórme jaman izdi.

Ol jaqtan aman qaıtsań jerin kórip,

Qyzyqtyrǵan bireýge ketpeı erip.

Sapar júrgen jolyńda kim de bolsa

Qurmetter, jónińdi aıtsań, syıyn berip.

Túsersiń aramdyq pen nazalyqqa,

Sarybaı, basta janym tazalyqqa.

Jaı jatqan beıpil elge tıisemin dep,

Kezigip júre kórme kek-shoq shaqqa.

O jaqta júrip almaı, tez qaıt, janym,

Taıaý tur Barqyt belde jaý da málim.

«Er ketse el ıesiz qalar» degen,

Oılańdar, qaıda bolsyn eldiń qamyn.

Jaraıt dep, batany alyp, júrmek boldy,

Attanyp dúısenbi kún baspaq boldy.

Júk artyp, tórt túıege qosyn teńdep,

Bul jolǵa attanǵany on bes boldy.

Bata alyp Bógenbaıdan júrip ketti,

Bir tórteý joldas bolyp birigipti.

Eline syrtqy qorǵan baramyz dep,

Bular da tanys adam zaty shekti.

Jóneldi Syrǵa taman týra bastap,

On besi Syr boıynan arman aspaq.

Syr degen Aral teńiz bolý múmkin,

Kim biled bola ma eken sýy jalpaq?

Tórt shekti óz betimen júrip ketti,

Elge qaıta barǵanda amandaspaq.

«Jol bolsyn, oljaly bol» dep tilesti,

Aman-saý úıge qaıtyp dám-tuz tatpaq.

Kórmegen Syrdarııany týyp, sirá,

Qaramys deıtin jerge kepti týra.

Qaraýyldap bir kezeńnen qarap edi,

Bul jerdiń baıqap bildi eni qysqa.

Kókshe muzy7 bar eken jalǵas bitken,

Sol jerden ótemiz dep júrip ketken.

Eki kún muz ústinde tynbaı júrip,

Aqyry Syrdarııadan aman ótken.

Ar jaqqa shyǵyp alyp, tikti qosyn,

El jónin suramaı-aq úlgi-josyn.

Ekenin qaısy bir el qaıdan bilsin?

Áıteýir, aıtylýy qazaq bolsyn.

Úsh kúndeı Syr ar jaǵyn aralady,

Eshkimge baıyz qylyp qaramady.

Bir qalyń jylqy jatyr bir túbekte,

Úıdegi aıtqan sózdi sanamady.

Qas qaraý aıǵyr salǵan toqpyshaqtan8,

Bir qalyń jaıyn jylqy qaptap jatqan.

Qyzyǵyp bul jylqynyń óń-túsine,

Úı jaqqa aıdamaqqa maqul tapqan.

Jylqynyń myńǵa taıaý qoımaı taıyn,

(Tek jatqan eldiki edi beıpil, jaıyn.)

Jylqyny Syrdarııadan aıdap ótti,

Úıdegi sózin qoıyp Bógenbaıdyń.

7 Kókshe muz-ózen, kól betine jańa qatqan muz.

8 Toqpyshaq-jylqynyń shólge shydamdy júırik tuqymy. 173

BÓGENBAI BATYR

Káriniń sózi túgil, ózin umytty,

Mólsheri myńdaı jylqy aıdap ótti.

Bıeniń qulyndaǵan mezgili edi,

Ber jaqqa on bes kúndeı aıal etti.

Qýǵynshy keler degen oıynda joq,

Batyrdyń qaırattary kóńiline toq.

Azdyrmaı adam ulyn ne ǵyp qoısyn,

Aldaǵan sapyryndy, dúnıe boq!

Bir baıdyń Altaı degen balalary,

Malǵa tolǵan bul Syrdyń salalary.

Báıbishe toqalmenen eger taýyp,

Sol jyly ashylǵan ed aralary.

Altaıda báıbisheden toǵyz ul ed,

Toqaldan úsheýi ul, bir qyz edi.

Deıtuǵyn Qanyshaıym-qyzdyń aty,

«Myrza» dep at qoıylǵan bulbul edi.

Kenjesi on eki uldyń Qanyshaıym,

Biledi bul úısinniń túgel jaıyn.

Sol kúnde on segizge kelgen jasy,

Bul eldiń mensinbeıtin myrza, baıyn.

Sol elde bir qul bar ed ózi asqan baı,

Ár jyly botalaıdy júz túıesi-aı.

Jylqysy, qoı men sıyr tolyp jatyr,

Sol jyly qatyny ólip, ketedi jaı.

Altaıdyń úlken uly Qopa batyr,

Qopaǵa barlyq úısin salady aqyl.

Qul baıqus Qanyshaıymdy alamyn dep,

Berer mal kóp, sóılesýge kele jatyr.

Qopamen toqtasypty qalyńmalǵa,

Júz túıe bermek bopty qarǵybaýǵa.

Bul isti aqyldaspaı ózi istedi,

Aıaǵy toqtar eken qandaı jaıǵa?

Er Qopa júz túıe alyp úıge keldi,

Muny estip Qanyshaıym kúızeledi.

Altaı baı, sheshesimen osy qyzdyń,

Sorly bop aldyńǵy jyl kúzde óledi.

Toqaldyń Orda degen balasy bar,

Bolǵan soń eki qatyn arasy jar.

«Qulǵa men qaryndasym bermeımin» dep,

Bıleýge eki jaqtyń talasy bar.

-Buryn sen qaryndasyńdy berdiń baıǵa,

Qul emes, ataly uldan berdiń jaıǵa.

Úıi synyq qulǵa quda bolamyn dep,

Betińe, Qopa, seniń aryń qaıda?

Sen sirá, bıleme de, baspa izimdi,

Aıtamyn qaıda barsam bul sózimdi.

Qyzyqsań, qulǵa maly kóp eken dep,

Bere ber dál boıjetken óz qyzyńdy.

Ekeýi osymenen arazdasty,

Buryn Qopa bıleıtin mal men basty.

Balasyn tórt úısinniń jıyp alyp,

Enshige bul ekeýi kóp talasty.

Qopanyń bar tilegi basqa bólmek,

Nemere, kári menen jasqa bólmek.

Eki qatyn balasy-eki rý el,

Ekige bólemin dep Orda elirmek.

Úısinniń at shaptyryp jıdy bárin,

Aıtady ekeýi de oıda baryn.

Altaıdyń ul-qyzyna maldy bólip,

Bere almaı nemerege ata malyn.

Bólip ap Orda malyn ketti kóship,

Qorǵanǵa kóship bardy el bólisip.

Qalyń el Qopamenen qala berdi,

Ordamen segiz júz úı ketti ilesip.

Bir jerge Qorǵan degen baryp jetti,

Jer eken ózi berik, jaılaýǵa epti.

Basynan Syrdarııanyń kókteı ótip,

Óziniń ata jerin tastap ketti.

Bir qul bar Baısal degen Altaı baıda,

Enshiles uldaı bolǵan osy jaıda.

Enshiles uldarymen kóp jyl bopty,

Ie bop kári úıine turad sonda.

Úlken úıde shal men qyz birge otyr,

Ordadaǵy mal-janǵa ıe bolar.

Qyz demeı, «Myrza» deıdi Qanyshaıymdy,

Altaıdyń kenjesi dep, sirge jııar.

Shal menen Qanyshaıym kári ordada,

Ol daǵy birge kóship kelgen munda.

Arasy eki aǵaıyn qatyn jaý bop,

Barymtalap jylqy alysad anda-sanda.

Qopanyń bar tilegi qyzdy ápermek,

Kópshilik óz jaǵynda, boıy sergek.

Jas jigit Orda batyr kóner emes,

Yzamen boıyn jeńgen ashý kernep.

Bul iske týra kelgen er Sarybaı,

Jylqysyn aıdap ketken túgin qoımaı.

«Bul maldy Orda aldy»,-deıdi sonda Qopa,

Alǵanyn syrttan jaý kep bilmedi oılaı.

Baıaǵy birge shyqqan sol tórt kisi,

Órlegen Syrdarııany bolyp isi.

Qonaqtap aty jetken aýylyna,

Bul jolda aıal bolar joq jumysy.

Toqtamaı ketip barad bul tórt jigit,

Olja mal qudandalydan qylǵan úmit.

Úıine Altaı baıdyń kelip qondy,

Jolaýshy baramyz dep alysqa shet.

Kún batar-qonalqy izder ýaqyt boldy,

Maly kóp bir aýylǵa jaqyn keldi.

Biz júrgen alys jerdiń adamy edik,

Osynda qonamyz dep habar berdi.

Kelgeni Altaı baıdyń kári ordasy,

Úıde edi jalǵyz ǵana qyzdyń basy.

«Qonaq keldi, tez shyǵyp, at baıla»,-dep,

Jumsady Baısal shaldy qyz balasy.

Bir baı úı-qonar úıi segiz qanat,

Baılyǵy kórinip tur sán-saltanat.

Jalǵyz ıe-qyzdan basqa kórinbeıdi,

Astynda shaǵı kórpe neshe qabat.

Mamyrdyń jazǵyturym týǵan aıy,

Bola ma kóshken eldiń, sirá, jaıy?

Ákelip tórt kisige soıǵan maly-

Qysyrdyń bir shup-shunaq jıren taıy.

Qonaqtar jatyp alyp keńesedi,

O, bále, baılyǵyń da jón desedi.

Shirkin-aı, basy bos pa myna qyzdyń,

Alam dep qandaı adam teńesedi?

Mundaı qyz bolar ma eken halaıyqta,

Sekildi sıpaty bar altyn taqta.

Shirkin-aı, Maıanbaıdyń batyrlary,

Sol aýylǵa kez bolar ma osy ýaqytta?!

Qyz jatyr sózdiń bárin estip tegis,

Qalaısha jolaýshymen keńesemiz.

Maıan aýyly deıtuǵyn qandaı eken,

Qulaqqa tımeýshi edi buryn dybys.

Tańerteń meımanymnan bilsem muny,

Anyǵyraq tabylar sózdiń shyny.

O, dúnıe, kishi aǵaǵa serik bolsa,

Men, sirá, bolmas edim maldyń quly.

Tańerteń qonaqtarmen sózge keldi,

Suraıdy kim ekenin, qandaı eldi?

-Maıan aýyly deıtuǵyn aýyl bar ma,

Ataǵy aımaǵymen qandaı?-dedi.

-Belgili Maıan aýyly bul qazaqqa,

Ataǵy jetken shyǵar osy jaqqa.

Kári batyr Bógenbaı baqyt qonǵan,

Kóz salǵan tóńiregine ol jan-jaqqa.

Qazaqta odan asqan aýyl bolmas,

Lyqsyp mal men basy tolǵan baqqa.

Erlikpen mańyndaǵy aımaqty alǵan,

O daǵy jeti Kenje jaýǵa attanǵan.

Jaý dese jabyrqamaı atqa mined,

Jalyndy bári batyr saıdaqtaǵan.

Qolbasshy-er Sarybaı erkin júrgen,

Erligin tutas eldiń bári bilgen.

Ese alǵan egeskennen jalǵyz ózi,

Qalmaıdy qulshylyqqa qasyna ergen.

Іzdesip qaıda jaýmen qylady eges,

Jaýlaryn qarsy kelgen adam demes.

Bizbenen on bes kúndeı birge júrip,

Darııanyń ber jaǵyna ótti tegis.

Ar jaǵyn Syrdarııanyń kóremiz dep,

Jaýdy tapsaq jazasyn beremiz dep.

Jaý bolmasa, saırandap jerdi kórip,

Attanǵan erikkennen kelemiz dep.

Aty kim Sarybaıdan ózgelerdiń?

Attaryn biz estidik ataqty erdiń.

Attaryn ataqty erdiń bilip alsaq,

Meımanym, berekeli habar berdiń.

-Beksultan, Tynybek pen er Aıdarqan,

Betine ashýlansa qaramas jan.

Jumanbek pen Qumanbek eki batyr,

Jáne de er Sadyrbek birge týǵan.

Qajymas, jaýdan qaıtpas óńkeı suńqar,

Mingeni teke jaýmyt9-ylǵı tulpar,

Nusqasyn bir kórgende kóz toıatyn,

Úlgi kóp aýylynda jurtqa tarqar.

-Jaqsy eken birge týǵan jaqyndary,

Bir jerden tabylǵan soń aqyldary.

Erlerdiń atyn estip tanys boldyq,

Boıdaq pa álde bar ma qatyndary?

-Tynybek batyr degen anyq boıdaq,

Júredi qyz alsam dep keńnen oılap.

Qatyny ózgesiniń bar dep bilem,

Qıǵash qas bári daǵy óńsheń jaınaq.

Qonaqtar qosh aıtysyp boldy júrmek,

Qyz kóńili qonaqtardy az kidirtpek.

-Syrdarııadan olar qaıtar neshe kúnde?

Batyrlar, qylar ma eken uzaq ermek?

-Biz aırylyp ketkeli bes kún boldy,

Kesýge bola ma eken uzaq joldy?

Bir jumanyń ishinde qaıta aınalmaq,

Oılaımyz,-dep qonaqtar atqa mindi.

Olar ketti, qyz tústi aqyl-oıǵa,

Ǵashyqtyq jaıylǵandaı tula boıǵa.

-Ákep ber, qarala atty,-dep buıyrdy,

Aıtqany jeńgesine,-baram toıǵa.

Qasyna bir jigitti joldasqa aldy,

Saýyt kıip, moınyna sadaq saldy.

Bir iske jan oılamas baramyn dep,

Malyńa ıe bol dep, tastap shaldy.

Mingeni ekeýiniń eki tulpar,

Ber jaǵyn Syrdarııanyń quldaı saldy.

Bolǵandaı kórinedi kún de qysqa,

Jer alystap ketkendeı qyz baıqusqa.

Jol júrip bes kún ótip, altynshy kún,

Jetipti áreń zorǵa Qaramysqa.

Beıtanys qyzǵa mynaý kelgen jeri,

Kóp jylqy qaptap jatqan baran deni.

Darııadan ótip baryp, ótip kelgen,

Osy edi batyrlardyń jatqan jeri.

Jaıylǵan qalyń maldy kózi kórdi,

Qos tigip jatqan óńsheń erdi kórdi.

Jyly ushyrap en-tańbasy kózge túsip,

Óziniń ata malyn tanydy endi.

Jylqynyń ishin kelip aralaǵan,

Qaıǵysy et júregin jaralaǵan.

Qas qaraý aıǵyr salyp toqpyshaqtan,

Attaryn tel ósirip salalaǵan.

Ákeme qydyr qonǵan qaıran, jylqy,

Tyrnashtap ákem baıqus jıǵan múlki.

Baılyq pen aýyr dáýlet arqasynda

Bolyp ed týǵan bala kóterińki.

Kez bopsyń eleýlerim shyqqan erge,

Tústiń ǵoı qýǵyn kórip qara terge.

Artyńnan amandasa kelip turmyn,

«Ala ket meni daǵy» barar jerge.

Kıingen erkek kıim, qarý-jaraq,

Shalbary qyzyl balaq, qundyz manat.

Astynda ekeýiniń eki tulpar-

Erlerdeı qamal buzar eter jalaq.

Qostaǵy bireý turyp, atqa mindi,

Bulardy «qýǵynshy» dep batyr bildi.

Bilmekke kim ekenin týra júrip,

Ekeýge jylqydaǵy jetip keldi.

Astynda boz aty bar bir jas jigit,

Eken dep, qyzdy jigit, sálem berdi.

Qarasyp tur jylqyǵa, kelgen erge,

Attary malshynyp tur qara terge.

Jylqynyń qýǵynshysy bolar ma eken?

Ózine sengen er ǵoı birme-birge.

-Sizder kim, mal aralap júrgen kelip,

Bilmekke kelip edim habar berip.

Ruqsatsyz mal aralap nege júrsiń?

Aıtyńdar jónderińdi qosqa júrip!

-Shyraǵym, kim bolady uran-zatyń?

Bar edi joq joǵaltqan bir qajatym.

Úıirin qysyraqtyń jaýǵa aldyryp,

Boldyrdy neshe kúndeı mingen atym.

Belgisi qysyraǵym óńsheń shybar,

Moınynda barlyǵynyń taqqan tumar.

Sharshadym neshe kúndeı malymdy izdep,

Qosylyp sizdiń malǵa jatqan shyǵar.

Bar bolsa, tabarsyzdar malyńyzdy,

Aıtyńyz qosqa júrip baryńyzdy.

Belgisiz kim ekeniń jaý sekildi,

Bildirmeı ketpeńizder halińizdy.

Іlesip sol jigitpen birge júrdi,

Qostaǵy batyrlarǵa sálem berdi.

Kelgen soń «Qosmaldaq» dep qurmettepsip,

Atynan kelgen erdi kóteredi.

Sóılesti kelgennen soń jumystaryn,

Biledi jaıyn emes, jumys baryn.

Ózgesi «erkek» dep bilip otyr,

Sarybaı tanyp bildi qyz josparyn.

Batyrlar qurmettedi as túsirip,

Sóıledi batyr Sarybaı sózdi syryp:

-Bar bolsa jumysyńdy oryndaımyn,

Shyraǵym, kelip qapsyń moıyn buryp.

Jumysyń munda kelgen qatty shyǵar,

Júrýge laıyq emes el qydyryp,

Batyrǵa at-qarýyń laıyq eken,

Bul jerge kelmeısiz ǵoı beker júrip.

Qaı jaqtan, qaısy rýdan, qaıdan júrdiń?

Qalaıyq at-jónińdi biz de uǵyp.

-Batyr, sizden jón suraımyn áýel bastap,

Bolsa da óz jumysym bylaı tastap.

Aıbatty arystandaı er ekensiń,

Ketkendeı dushpanyńdy jerge jastap.

Sarybaı sonda aıtady ata zatyn,

Maqtan ǵyp sóılep ketti qolǵanatyn.

Atam-Maıan, árýaqty aǵam-Bógen,

Qolbasshy men Sarybaı bilseń atym.

Ar jaǵyn Syrdarııanyń aralap ek,

Túgetip elge qaıttyq saıahatym.

Kisideı syılasatyn kórinesiń,

Alyp qaıt keregińdi azamatym.

Bileıin óz jónińdi kim ekeniń,

Ata-jurt, rý-týǵan, jer-mekeniń?

Qarýyń bir basyńa túgel jetken,

Bilinbeı belgili tur er ekeniń.

-Bireý ber ortańyzdan maǵan arnap,

Bolmasa, ózim surap alsam tańdap.

Ózimdi, ózegimdi jaryp sóılep,

Keteıin óz jónime qylmaı salaq.

-Tańdaýdy kelgen janǵa berýshi edim,

Jaqsyny syrttaı tanyp bilýshi edim.

Ózińdeı teńdes jandar kez kelgende,

Qaınatqan qorǵasyndaı erýshi edim.

Ala ǵoı suraǵanyńdy, aıttym shynym,

Bar eken óz basyńda anyq bilim.

Deıtuǵyn ala-qula túgi de joq,

Bári de bóten emes-meniń inim.

-Bárińiz bir atadan jalǵyz tekti,

Estımin bermeıdi dep jaýǵa kekti.

Alystan at óksitip keldim áteı,

Berseńiz ortańyzdan Tynybekti.

-Bolady, biraz ǵana keńeselik,

Toqtatyp sózdi aqylǵa teńeselik,-

Mingizip Qanyshaıymdy dedi atyna,-

Jigitter, ber kelińder sóıleseıik!

Tynybek baramysyń jekpe-jekke,

Bul ózi kelgen joq qoı, sirá, tekke.

Bir syr bar júreginiń túkpirinde,

Synshy ǵoı kelip turǵan bir búlikke.

Degen sóz batyr-ańǵal, aptyq-palýan,

Júırik bar óz álinshe alýan-alýan.

Ánsheıin kúshpen ala qoıam deme,

Unaıdy aqylmenen utyp alǵan.

Tynybek:-Baram,-deıdi,-berseń erik,

Adamǵa, qaırat-kúshke aqyl serik.

Ol, sirá, menen artyq kórinbeıdi,

Bar shyǵar jastyqpenen boıda jelik.

Sarybaı sonda aıtady: -Mynaý qalaı?

Osyny sen alýyń ekitalaı.

Bul ózi badyraıtyp basyp almas,

Jylym ǵoı kelip turǵan janasalaı.

Osy qyz bizge beker kelgen emes,

Budan buryn qyz bizge ergen emes.

Sózine sózdi taýyp, dál basyp aıt,

Kórgen jan kórinedi elden eges.

-Bále, Sákeń jigitti qyz deıdi eken,

Osy kelgen kim bildi, shyn qyz ba eken?

Saltanaty jigitten artyq tur ǵoı,

Qyz júrip etýshi me ed túzdi meken?

Bári aıtty: -Osy kelgen qyz emes dep,

Jigitti qyz deıtuǵyn biz emes dep.

Dý kúlip jiberedi óńsheń batyr,

Sákeń aljyp ketti dep bizge ilesip.

-Kónseńiz batyrlyqtyń jóni osylaı,

Kónbeseń ókinersiń qazir bala-aı.

Oısyz shirkin kórmeıdi esh nárseni,

Tizgin tartqan barmaǵy, turdy qalaı?

Turmaıdy týra qarap, taıysyp tur,

Nusqasynan tógilip betinen nur.

At ústinde turǵanda kózim shaldy,

Tizgin tartqan barmaǵy maıysyp tur.

Tynybek bilermiz dep bardy jaıǵa,

Biri de nanbaı «qyz» degen Sarybaıǵa.

Aıtqany Sarybaıdyń ras eken,

Tanydy qyz ekenin baryp sonda.

-Tynybek, bar jaıymdy sóıleıin men,

Emes ed artyńnan izdep kelmegim jón.

Degenge Maıan aýyly izdep keldim,

Men daǵy óz ornymda emes em kem.

Sóıledi ortasynda barlyq haldi,

Tynybek taza tyńdap qulaq saldy.

-Halimniń qabyl kórseń aıtam bárin,

Árkimniń ózi súıer teńi bar-dy.

Óz atym-Qanyshaıym, aǵam-Orda,

Ákem-Altaı, úısinmin, jatqan qorda.

On eki ul, bir qyz edik bir ákeden,

Ólip ketken áke-sheshem ótken jazda.

Úlken ul báıbisheden Qopa batyr,

Mal úshin bermek boldy meni qulǵa.

Bere almaı birge týǵan aǵalarym,

Olar qalyp, biz bosyp keldik munda.

Eki qatyn balasy eger taýyp,

Kek kernep, jaýlyq tústi eki araǵa.

Bir qulǵa qyzyl qulaq bermek boldy,

Barmaqqa kóńilim joq ondaı qorǵa.

San sańylaq aýylyńa saıalaǵan,

Bir sorly bolyp turmyn túsken torǵa.

Estip em ataǵyńdy alys jerden,

Qyranym, kez bop tursyń búgin tańda.

Aıtady tórt shektiniń qonǵandyǵyn,

Qonaqtyń jaqsy jaıly bolǵandyǵyn.

Teń kórseń óz basym men aýylymdy,

Bolaıyn joldaryńa qurbandyǵyń.

Ózimmen birge týǵan baýyrym bar,

Ózińmen malǵa teńdes aýylym bar.

Kóre ket aýylymdy alys emes,

Bolmańdar kim eken dep shala qumar.

Es-derti Tynybektiń ketti buǵan,

-Qanyshaıym, senbeımin be, shirkin, saǵan!

Barýǵa osy joly ýaqytym joq,

Bir mólsher aıtar edim, nansań maǵan.

Óz basyń-áıel zattyń qara tili,

Túriń bar báısheshektiń qyzyl gúli.

Sózińe seniń aıtqan ábden sendim,

Osy aıda izdep tabam keler jylǵy.

Kelip tur tilegenim dál kezinde,

Qanyshaıym, anyqtap sen bul sózime.

Osy aıda izdep tabam keler jylǵy,

Sertińnen qaıtyp ketseń, kúná ózińde.

Tabylar aıtpaǵanmen sózdiń shyny,

Nege aıtty dep oılama keıin muny.

Sertim sol saǵan aıtar búgin meniń

Osy aıda izdep tabam keler jylǵy.

Mamyrdyń týyp turǵan, mine, on besi,

Bola ma jaqsylyqtyń erte-keshi.

Qyz alman shabyndydan degenim bar,

Keler jyl degen isim-sonyń isi.

Keler jyl alys emes tiri janǵa,

Aldy-artyn bul sózimniń ábden ańda.

«El shaýyp, mal men qyzyn olja qypty»,

Degen sóz súıegime bolar tańba.

Bul joly bara almaımyn aýylyńa,

Bizden sálem aıta bar baýyryńa.

Osy joly barsam da bolar edi,

Sákeń ruqsat bermeıdi barýyma.

Bul sózge Qanyshaıym oılandy kóp,

Sóz arty qalaı bolar, uzardy dep.

Asyqqan áıel zatqa úlken uıat,

Qaıyrsam endi jaýap bolar ma dep?

-Jaraıdy, bu da bolsa qanaǵatym,

Óziń jet ýaǵdańa, eı, qanatym.

Qospasa, bir Táńirge shara bar ma?

Ketedi, kóp sóılese, sózden tatym.

-Qanyshaıym, jetkizermin armanyńa,

Soǵysta oq ilingen barmaǵyma.

Qart babam qasıetti batyr Bógen,

Esh dushpan júre almaǵan jan-jaǵyna.

Qaınaıdy maıdan bolsa qan-tamyrym,

Mine, sert-jolyǵaıyn arýaǵyńa.

Ýaqyt bop jyl aınalyp, dám qosqansha,

Atańnyń óziń jalbaryn árýaǵyna.

Keler jyl osy mamyr on besinde,

Amal joq, ólip ketsem, ketti esimde.

Ólmesem, ýaǵdam sol bir tabaıyn,

Tynybek jany bolsa, keýdesinde.

Osylaı sert aıtysty bul ekeýi,

Basqanyń jaramaıdy pálen deýi.

Tynybek mólsher kúndi aıtqannan soń,

Amalsyz toqtap qaldy qyz kókeıi.

Sert baılap, er Tynybek qosqa ketti,

Bar jaıdy Sarybaıǵa baıan etti.

Uǵynyp bastan-aıaq sózdiń narqyn,

Ol daǵy bul aıtqanyń jarar depti.

Beksultan:

-Báli, ottapsyń, eı, Tynybek,

Degennen qoryqtyń ba, júr birge ket!

Ózi kelgen qyzdy sonsha keıindetip,

Aıtasyń qurby-qurdas, elge ne dep?

Sarybaı:

-Bále,-dedi,-batyr Sultan,

Erlerge laıyq pa eki aıtylǵan?

Bir sózdi aıtyp alyp, qaıtalasa,

Sonan soń ýaǵdasyz bolady adam.

Tynybek bir sóz aıtty-boldy ýaǵda,

Jaramas eki aıtylǵan endi jáne.

Lajsyzdan kúshpen alsa, amalyń joq,

Ońdasyn joldaryńdy jalǵyz Alla.

Kelermin keler jyly ózim bastap,

Ketpeseń Qanyshaıym óziń tastap.

Keler jyl osy mamyr on besinde,

Turyńdar ýaǵdany myqty ustap.

Toqtady sóz aıaǵy soǵan baılap,

Qosh desip jónelmekshi qyz da saırap.

Tilesti amandyqty bári daǵy,

Tilekke járdem ber dep «Maıanbaılap».

Batyrlar qosyn artpaq elge bettep,

Sultan júr: «Qanyshaıym ere ket»,-dep.

Keler jyl kelemiz be, kelmeımiz be?

Odan da birge júr dep qazir eptep.

Qyz aıtty:-Násilińe bolsa durys,

Tileýim de sizderden emes burys.

Eki aıtqan sózden qaıtshy, eı, batyrlar,

Artymda qaramaımyn qalsa da yrys.

Іlindim, eı, qyrandar qarmaǵyńa,

Egesse jan júrmeıdi jan-jaǵyńa.

Qaıtýǵa aıtqan sertten durys bolsa,

Keteıin, jón bop tursa, árýaǵyńa.

-Jaraıdy dep aıtqyzshy baýyryńa-aı,

Eki aıtqan sózdiń qıyn aýyryn-aı.

Armansyz bul jalǵannan óter edim,

Maıannyń kelin bolsam aýylyna-aı.

Sarybaı, Tynybekke Sultan keldi:

-Qudaıym tilegińdi qolǵa berdi.

Ózi kelgen bul qyzdy keıindetip,

Tynybek sonsha nege delbe boldy?

Júr dese, qazir erip ketem, deıdi,

Dúnıeni artta qalǵan ne etem, deıdi.

Aıtqyzshy jaraıdy dep týǵanyńa,

Armansyz bul jalǵannan ótem deıdi.

-Sultan-aý, ne qylasyń sózdi buzyp,

Ýaǵda qyldy ekeýi sózdi úzip.

Keler jyl alys emes tiri janǵa,

Saltanatpen alamyz toıyn qylyp.

2570

2580

2590188

TARIHI JYRLAR

Qaıtalap bitken sózdi deı bermeshi,

Bosaıdy, kóp sóılese, sóz júıesi.

Olar da tolyp jatqan ataly el,

Qyzyn izdep shyqpaı ma eldiń esi?

«Asyqqan shaıtan isi» degen sóz bar,

Bolmaıdy ıgiliktiń erte-keshi.

Toqtatty Beksultandy sony aıtyp,

«Ketsin»,-dep Qanyshaıym úıge qaıtyp.

Kún ysyp, áýe qaınap shaldyǵarmyz,

Ketelik, aıal qylmaı elge tartyp.

Sarybaı bata berdi qolyn jaıyp:

-Júrmeńder, jas jigitter, sertten taıyp.

Janyńa járdem bersin Haq Taǵala,

Jetkizsin muratyńa Erenǵaıyp!

Tynybek qaıta kelip, qosh aıtysty,

Aıyrý qıyn boldy eki jasty.

Jalǵannyń eń qıyny osy boldy-aý,

Eki jas qosqannan soń yqylasty.

Sonymen qosh aıtysty eki ǵashyq,

Qııa almaı birin-biri maýqyn basyp.

Qaıta almaı aıtqan sertten armanda bop,

Tynybek Qanyshaıymǵa jaqyndasyp:

-Sózimdi toqtatyppyn beker aıtyp,

Barasyń, Qanyshaıym, úıge qaıtyp.

Basyna bir sózbenen baılap edim,

Ketemin seni tastap qıyp qaıtip?!

-Meniń de júregimdi tursyń kesip,

Tanystyq, Tynybekjan, bir sóılesip.

Jolyńa babań salǵan durys bolsa,

Baılaı ket, qanjyǵańa basty kesip.

Barady sende ketip meniń janym,

Kúnińdi keıin baılap ne qylǵanyń?

2600

2610

2620189

BÓGENBAI BATYR

Demeseń jan keýdede, eı, Tynybek,

Bilmeı tur osy sorly jyǵylǵanyn.

Eki tilek bir jerge syıysady,

Aqyry birin-biri qıysady.

Táńirdiń bir jazǵany bolady-aý dep,

Kóńilderi osyǵan tynysady.

Turmady attyń basyn endi tartyp,

«Baram»-dep jylady qyz,-úıge qaıtyp?

Basynda batyldyqpen aıtsa daǵy,

Barady Tynybekti qaıǵy tartyp.

Bir sózinen qaıtpaıtyn erdiń isi,

Bárinen qıynyraq jastyń isi.

Jany bólek bolǵan soń júrip ketti,

Barady áreń zorǵa janyp ishi.

Qaıtady Qanyshaıym da jylaı-jylaı:

«On eki jyldaı bolar on eki aı.

Kelmeseń, keler jyly óshti ómirim,

Qaıteıin jylaǵanmen, Tynybek-aı!»

Úıine amandyqpen erler barǵan,

Іshinde Tynybektiń toly arman.

Úıdegi qasıetti qart babaǵa,

Osyndaı qyzdyń jaıyn baıandaǵan.

Aıtady Syrdan ótip júrgenderin,

Sóıledi jaman-jaqsy kórgenderin.

Jerinen alty qonaq at óksitip,

Sóıledi sondaı qyzdyń kelgendigin.

Bógenbaı uǵyp otyr sózdiń bárin,

Ne túrli jaqsy-jaman bolǵandaryn.

-Jylatyp jas balany tastap ketip,

Jón emes,-dedi,-obalyna qalǵandaryń.

Ajaldan Táńir aman saqtap shyqty,

Baryńdar boıda bolsa bıtteı haliń.

Sol jastyń kóz jasyna qalasyńdar,

Shyqpasa, jónelińder, shybyn janyń.

Ótti ǵoı súıegimnen qyzdyń zary,

Jón emes, jas Maıannyń suńqarlary.

Altyn taýyp alsań da az aıaldap,

Ne eter ed oryndalsa istiń bári.

«Maıannyń aýylyna kelin bolsam»,

Degen sóz súıegimnen ketti ary.

Artymda ózim ólsem, qalǵanyń bar,

Ne qylsa oryndalsyn qyz armany.

Osy jyl qystyń beti keldi zarlap,

Іlindi súzek-naýqas eldi qarmap.

Beksultan, Túmenbek, Jumanbek, Sadyrbekke,

Aýyrý tıgendeı bop anyq arnap.

Eki eldiń ortasynda eger bolyp,

Sarybaı soǵan ketti eldi sharlap.

Naýqas bop jatqan erler ońalmady,

Tynybek Qanyshaıymǵa qalaı barmaq?!

Sarybaı sóz bitire soǵan ketti,

Naýryzdyń attanatyn aıy jetti.

Jigitke qyz qarǵysy ońaı emes,

Bógenbaı Tynybekke: «Attan!»-depti.

Aıdarqan, Tynybek pen Aqaı bala,

Jeteý bop bul saparǵa attanypty.

Júrmeıdi qos-qos atsyz áýel bastan,

Aqkekil, Narqyzyldy ala ketti.

Adaspaı Qaramysqa baryp edi,

Sol jerde soqyr tuman qaptap ketti.

Júrgenin qaısy jolmen aıyra almaı,

Qorǵannan shyǵyp ketip, arman ótti.

Ortada kún mólsherin qarastyrsa,

Arada úsh kún ótip maýsym jetti.

Tolassyz jaýdy jańbyr, tuman basyp,

Jol tappaı jolaýshylar ketti asyp. 191

BÓGENBAI BATYR

Sarybaı bolmaǵany, amal bar ma,

Tabar ed qara túnde týra basyp.

Sóıleıin Qanyshaıym endi jaıyn,

Jaýlyǵy týysqannyń turǵan daıyn.

«Elin shaýyp, ne qylsam da áperem» dep,

Qopa da ókimdeıdi barǵan saıyn.

Baýyrynda Qorǵan taýdyń jalǵyz esik,

Quıady Syrdarııaǵa jalǵyz tesik.

Eshbir jaý ony kelip ala almaıdy,

Kirmese Qorǵan taýdyń túbin tesip.

Jolda saz taban tirep urysýǵa,

Orda da jubatyp tur pálen desip.

Bitkenshe mamyr aıy tyń kep edi,

Jolyqty qyz naýqasqa úmit kesip.

Mamyr ótip, maýsym týdy, kele almady,

Tilegi Qanyshaıymnyń bola almady.

Kelgenshe sol ýaqytqa syr bildirmeı,

Esh adam qyzdyń jaıyn bile almady.

Naýqas qyz jeńgesine aıtty syryn:

(Aıtpaı-aq shydap kelgen budan buryn).

«Bir jigitke kún baılasqan sertim bar ed,

Kún ótti, mynaý,-deıdi,-meniń túrim.

Tiri bop júre almaımyn qadam basyp,

Jalyn shyǵad «ah» desem aýzymdy ashyp.

Mamyrdyń on besinde kelmekshi edi,

Ýaǵda qylyp edik sóz baılasyp.

Jeńeshe, Ordekeme aıtpa muny,

Bul kúnde bir-aq taı ǵoı qyzdyń quny.

«Armanda erkejanym ótti» dersiń,

Qurysyn tómen etek qyzdyń kúni.

Jigittiń aty-Tynybek, eli-Maıan,

Bul sózim sert aıtysqan Táńirge aıan.

Kórmesem, Tynybekti tirilik joq,

Qaıteıin, ishte dertti kimge jaıam?»

Sony aıtyp nashar halge ilinedi,

Dert basyp, syrqaý kúshtep bilinedi.

Mamyr túgil maýsymnyń besi boldy,

Bir sóz joq, naraý tartty tili de endi.

Áıteýir jany jatyr, kirpik qaǵyp,

Uzaǵan naýqasty jurt otyr baǵyp.

Ajalǵa taıaýlaǵan mezgilinde,

Amalsyz kimge aıtady muńyn shaǵyp.

Sonda da úısin kúnde habar salǵan,

Uzaǵan naýqasynan habar alǵan.

Qasynda eki júzdeı sadaqshy bar,

Ótkizbes Orda jaýdy tas qorǵannan.

«Saýyqsa, bir kún baryp alamyz»,-dep,

Úısinder syrttan baıqap habarlanǵan.

Jylqysyn budan kórip kelgen kezde,

Ashýmen Qanyshaıym bir sóz salǵan.

Sol sózi oıynda bar er Qopanyń,

«Qaıtseń de aldyram» der qalsa janyń.

Jylqyńdy jaý aıdaǵan kórdim dep ed,

Sol jaýmen aqyly bir, bilem, málim.

Eki kek kóńilimde birdeı bar-dy,

Toqalǵa kórsetermin keń men tardy.

Aldyrdy Orda bastap bar jylqymdy,

Áıtpese, bilmeıtin jaý qaıdan aldy?

Qas bolar azarynda qaryndasy,

Ordanyń qulǵa túspes yqylasy.

Bir-aq kúnde shaýyp alyp keter edim,

Bulardy saqtap turǵan Qorǵan tasy.

Sol kúnde jeti batyr júr alysta,

Kórmegen bir qıyn jer jazy-qysta.

Kún jaýyp, at júrmeıtin batpaq bolyp,

Jol tabar mezgili joq osy tusta.

Bir kúni kún ashylyp, bult tarady,

Tus-tustap taýǵa shyǵyp jol qarady.

Ózderi Qorǵan taýdyń syrtynda eken,

El baryn yldı jaqta ańǵarmady.

Túsip tur bular joldyń áýresine,

Kóz tústi jańa kúnniń sáýlesine.

Umytyp óler halyn, sonda Tynybek,

Túsedi Qanyshaıym qyz esine.

Aıtqan kún ýaǵdadan ótip ketti,

Qaıǵymen basyn qoıdy tizesine.

Ázermen júre-júre taýǵa jetti,

Bir bıik úlken taýǵa shyǵa kepti.

Basynan osy taýdyń qarap tursa,

Qalyń el baýyrynda kórinipti.

Júretin jol taba almaı taýdan qulap,

Otyrdy eldi kórip beker jylap.

Bir dybys «shý-shýlegen» estiledi,

Kesh mezgil tyń tyńdasa salyp qulaq.

Bir elýdeı túıe bar jaqyn jatqan,

Túıeni bular qýyp baqyldatqan.

Elge barar dármen joq, búgin munda

Qos tigip, as pisirip, baqyr asqan.

Astyńǵy qııa tastan bireý keldi,

Astynda kók bıe bar, anyq kórdi.

Tepektep kelip qalǵan bir shal eken,

Aldynan qarsy shyǵyp sálem berdi.

Suramaq eldiń jaıyn habarlasyp,

Bulardy kórip shal da qaldy sasyp.

Kelmedi aýzy sózge kemseń qaǵyp,

Shal ólip qala jazdap qara basyp.

-Shaleke-aý, biz jolaýshy jolda adasqan,

Jaramas úlken kisi beker sasqan.

Túıe me izdegeniń, áne jatyr,-

Degen soń shal beıshara aýzyn ashqan.

Bir qaqty sonda ıegin:-Ie-ıe,

Qaraǵym, izdegenim meniń túıe.

Ortasy elimizdiń jaý bolyp tur,

Sondyqtan qorqyp edim janym kúıe.

Shalmenen sonda turyp sóılesti sóz,

Bir tildi Qudaı aıdap keltirdi kez.

Suramaq bastan-aıaq eldiń jaıyn,

El ne kerek, keregi jalǵyz-aq qyz.

-Bar ma eken Qanyshaıym aman-tiri,

Ne kerek úısin bizge kóptiń biri?

Alystan izdep kelgen biz jolaýshy,

Sheshilse rızamyz kóńil kiri.

-Á, shirkin, Qanyshaıym, qaraǵym sol,

Degenge shama da joq: «sen aman bol!»

Áıteýir, ólgeni joq tiri jatyr,

Ol ólse, artta qalar armany mol.

Sol úıdemin, Qanyshaıym-meniń balam,

Mezgilsiz júrmin, balam, kóńilim alań.

Tiri jatyr demesem, til qatpaıdy,

Іsine bir Allanyń bar ma sharam?

Sol edi kózimizdiń qarashyǵy,

Ony saý qoımady ǵoı Haq Taǵalam.

Naýqasqa aınalam dep, túıe izdemeı,

Sol sebepti shyǵyp em keshke taman.

Tynybek túıe aıdasyp birge júrdi,

Nashar halde ekenin endi bildi.

Qalǵandary sol jerde qonyp qalmaq,

Áýeli bilmekshi bop ózi keldi. 195

«Shý-shýlep» túıeni aıdap jaıaý túsip,

Ázermen tún ishinde elge kirdi.

Tigilgen qatar-qatar aqboz úıler,

Qorada jatyn mal kóp keshte túner.

Erkek kindik kórinbeıdi atqa miner,

Bala men qatyn-qalash kóp júrgender.

Qaraýyldap kún boıy jaýdy tosyp,

Tún jarymda erkekter úıge keler.

Shal ákelip túsirdi úıge erdi,

Bógetsiz Tynybek jas úıge kirdi.

Qasynda eki qatyn, bir qyz otyr,

Ólikteı jatqan qyzdy kózi kórdi.

Shal syrttaǵy turyp qaldy ot basynda,

Sóılesip bir qatynmen júr qasynda.

«Aty kim?» degen sózder estiledi,

«Jol júrip alys jerden kepti osynda».

Tynybek te aıtyp jatyr soǵan naqtap,

Tyńdaıdy qatyn baıqus júre toqtap.

Shal sorly bastan-aıaq aıtyp boldy,

Álgi bir jas qatynǵa qalbyraqtap.

Bul qatyn úıge kirdi esik ashyp,

Az turyp, artyq qarap, mań-mań basyp.

-Iá, myrza, kórisetin jón bar ǵoı,-dep,

Kóristi qolyn jaıyp, qushaqtasyp.

-Tynybek, amanbysyń, aınalaıyn,

Bildiń be Erkejannyń hali-jaıyn?

Erterek kele almadyń, eı, Tynybek,

Erkemniń hali osyndaı boldy ýaıym.

Kórisip, bul ekeýi amandasty,

Kózinen qatyn nárkes tókti jasty.

Tilegi eki jastyń bolady-aý dep,

Beıshara tórge taman qadam basty. 196

Tabyttaı qus tósekte jatqan qyzdyń

Bardy da álgi qatyn betin ashty.

-Erkejan jan boıynda, mine, jatyr,

Qurmadym sán-saltanat: kilem, shatyr.

Sóılesýge haliń bar ma, eı, Erkejan?

Súıgeniń-Tynybekjan kelip otyr.

«Ah!» dep keýde kere aýzyn ashty,

Úhilep lebizinen jalyn shashty.

Ómirden úmit úzgen beıshara qyz,

Kóterdi Tynybekti estip basty.

Aıyǵyp aýrýynan tilge keldi,

Tilegin kóksep jatqan Táńir berdi.

«Óńim be, túsim be?» dep, ań-tań qalyp,

Tóńkerip qaraı berdi qara kózdi.

Qasynda eki júzdeı sadaqshy bar,

Úıine as ishýge Orda keldi.

Qatyny Ordaǵa aıtty:-Keldi bir er,

Alystan kelgen adam kóp júrip jer.

Qupııa bir syr eken jan bilmeıtin,

Kez qylǵan bul ekeýin Táńirim sheber.

Erkejan bul jigitti kórgen eken,

Ýaǵdany buryn baılap bergen eken.

Aldynda aýyrardyń aıtqan ózi,

Bul iske sen bir kómek berseń degen.

Sol jigit izdep kepti osy kúnde,

Kórseńiz kelip otyr qazir úıde.

Tuqymy qanjyǵaly Maıanbaıdyń,

Alystan sonsha izdep tapty túnde.

Kórinedi batyr jigit aty-Tynybek,

Ýaǵdasy osy aıda eken, izdep kelmek.

Jarqyldap saýyt-saıman, qarý-jaraq,

Jan eken bir kelisken elden bólek.

Ózendi órlep, taý asyp, jol taba almaı,

Júripti neshe kúndeı taýǵa túnep.

«Kórýge janym qumar ondaı erdi»,-

Dedi de, qatynymen birge kirdi.

Ordanyń saltanatyn kórip Tynybek,

Iilip, túregelip sálem berdi.

Tanysyp sózdiń bildi yńǵaılaryn,

Surasyp batyrlardyń hal-jaılaryn.

Qasyna shaldyń kisi qosyp berip,

Aldyrdy keıin qalǵan joldastaryn.

Tynyǵyp bes-alty kún bular jatty,

Orda da saltanatpen kútip jatty.

Baqsy oınap, balger emdep jazyldy dep

Úısinder qyz jaıynan habar tapty.

Qopa aıtar: «Qutylmaısyń qyzdy bermeı,

Kete almaısyń sen, sirá, sózge kónbeı.

Áýelde aıtqanymdy qylamyn»,-dep,

Olar da kisi sap tur tynym bermeı.

Orda aıtty qonaqtarǵa istiń jaıyn,

Sóılesip aqyldasty sóz yńǵaıyn.

«Aıdarqan, endigini sen bil,-dedi,-

Osy ıtke qorlyq qylǵan ne qylaıyn?»

«Dep aıtsań, bere almaımyz saǵan qyzdy,

Qyrsań da, meıliń deshi, bárimizdi.

Áýeli, óziń bastap qara kórset,

Sonan soń kóp úısinge jiber bizdi».

Elshiden habar berdi osy sózben,

Muny estip ashýlandy aqyly kem.

Elin jıyp bir-aq shaýyp almaq boldy,

Óz aýylyn ózi shaýyp, qylmaqshy jem. 198

Attaryn kúılendirip bular baptap,

Úısinder qolyn jıyp keldi qaptap.

Qasyna eki júzdeı kisi ertip,

Bular da qarsy shyqty boıyn shaqtap.

Aq týyn Maıanbaıdyń tikti aparyp,

«Qolda-dep,-Maıan batyr!»-árýaqtap.

Tyń kúsh kep, Orda búgin myǵym turdy,

Turǵandaı buryn kúshin keıin saqtap.

Jekpe-jek shyqpaq boldy eki jaqtan,

Bul jerde jeńip alsa, boldy maqtan.

Aıdarqan Aqkekilmen shyqpaq boldy,

Úısin er, myqty bolsań, endi saqtan!

Jas Aqaı attan túsip tilek tilep,

«Ruqsat ber, osyǵan men shyǵaıyn»,-dep.

Barmaqqa jekpe-jekke bel baılady,

Bulardyń myqtylyǵyn synaıyn dep.

Beredi Orda batyr tilek tilep,

Jas suńqar, shyǵa keldi, jańa tilek.

Balasy Maıanbaıdyń soǵys kórse,

Ketedi shydaı almaı qaınap júrek.

Qopanyń óz balasy shyqty buǵan,

Ol daǵy jigit edi erge uqsaǵan.

Aýdaryp Aqaı atyn alyp edi,

Úısinniń beti qaıtyp, taıdy taban.

Sol kúni jekpe-jekten jetpis bir at

Alǵany Aqaı jastyń boldy aıan.

Esh adam jekpe-jekke shyǵa almady,

Urysyp jas balany jyǵa almady.

Alatyn qansha qaıla qylsa daǵy,

Dushpanyn jerge jastap tyǵa almady.

Bir aqyl tapty bular kóbi jaqtap:

«Jekeni qoı, soǵysaıyq bir-aq qaptap.

Bes-altydan jabylsaq bireýine,

Sany azdy ketpeımiz be jerge taptap?!»

Saılanyp soıyl-shoqpar, naıza-qylysh,

Osy aqyl jaqsy dedi bári maqtap.

At qoıdy qylysh alyp myńdaı kisi,

Oılady qan tóger dep naıza ushy.

Maıannyń bar balasy atqa mindi,

Bul iske qaınap ketken qaırat-kúshi.

Sol kúni urys boldy keshke deıin,

Maıanbaı soǵys dese turar beıim.

Ólimge úısin jaǵy qaldy batyp,

Qaıtysty kesh bolǵan soń úıge keıin.

Qopadan qalǵan kisi qamalyp tur,

Basyna qylysh-naıza sabalyp tur.

Burynǵy asqandyqtan qaldy Qopa,

Qaıǵyǵa qaıǵy kelip jamalyp tur.

Endi úısin better emes urysýǵa,

Qaırat joq taban tirep turysýǵa.

Úıine Orda batyr qaıtyp tústi,

Kúlisip, qyzyǵysyp aıǵaı-dýǵa.

Jatypty on shaqty kún damyldasyp,

Jıyldy úısin eli jabyrlasyp.

«Bularǵa syrttan bireý kelgen eken,

Óneri bul Ordanyń ketti-aý asyp!»

Estilmeı eldiń sózi neǵyp tursyn,

Bir jumys tappaq boldy aqyldasyp.

Shólinen Aqkezeńniń tospaq boldy,

Sol jerge jınap sýsyn tasyp elden.

«Qyrylyp, ázer bolsa biz qalarmyz,

Qalaıyq shólde,-dedi,-bir aıqasyp».

Saılanyp segiz júzdeı kisi attandy,

Bul isten habarsyz bop Orda qaldy.

«Qaraǵym, amandyqta jón tapsaq»,-dep.

Aıdarqan Tynybekke aqyl saldy.200

Ne kórsek te ózimiz kóreıik dep,

Orda da myna sózdi qabyl aldy.

Toı qylyp, bermek boldy qaryndasyn,

Qapyda habary joq ne qylasyń?

Úı tigip qansha eldi aıdap bermek,

Artyqsha arttyrmaqshy qazynasyn.

Keıingi Bógenbaıdan sóz sóıleıik,

Toı toılap, jyryn jyrlap bular jatsyn.

Bir kúni qart Bógenbaı kóredi tús,

Mánisi kórgen tústiń bir qıyn is.

Bir kesel jolaýshyǵa bar eken dep

Shaqyrdy Maıan ulyn-bárin tegis.

Aıtady Sarybaıǵa:-Tyńdar sózim,

Tús kórdim bir jamandyq meniń ózim.

Qapyda jaý qolynda qap júrmesin,

Tez attan basshy bolyp, janym, óziń!

Shólin tap Aqkezeńniń tezden baryp,

Túsimdi joryp turmyn oıǵa salyp.

Mánisi bul túsimniń qıynyraq,

Oılasam ózegimdi keter jaryp.

Syıynar Maıan uly Bógenine,

Aıtqany qarııanyń keledi de.

«Tús-túlkiniń boǵy» dep qaramaıdy,

Bógenniń bolar maqul degenine.

Attandy abyr-sabyr joldas jıyp,

Toqtalyp jata almady kóńili tynyp.

Joldas ap, on bes kisi kele jatyr,

Kún ysyp, sol ýaqytta ketti kúıip.

Aqkezeń-segiz kúndik aınalasy,

Sýy joq, qýraǵan shóp aıdalasy.

Tóte jol jolaýshyǵa bolǵanmenen,

Bul shólde júrgen emes jan balasy.

Qonbaı, túspeı keledi Sarybaı da, 201

BÓGENBAI BATYR

Shólirkep kebirsigen aýzy-basy.

Qyryna Aqkezeńniń shyqsam deıdi,

Sol jerde ne boldy dep baýyrlasy.

Osynsha qan tógisip, eger bolǵan-

Bir qyzdyń alym-berim taıtalasy.

Jol basyp bular daǵy bara tursyn,

Jóneltken Orda daǵy qaryndasyn.

Bir soıqan Aqkezeńde bolmaq boldy,

Qopanyń salýynsha yqylasyn.

Jóneldi dúısenbi kún júgin artyp,

Razy eki jaǵy qoshyn aıtyp.

Egesi elimizdiń túgegende,

Qylarmyz «bardy-keldi», dám-tuz tatyp.

Elińniń úlken-kishi barlyǵyna,

Qoıarsyń duǵaı sálem bizden aıtyp.

«Ólispegen kórisedi» deıdi eken-

Shyǵaryp, Orda myrza ketken qaıtyp.

Sý aldy álderinshe mespen baılap,

Túıege syıǵanynsha alǵan artyp.

Jetekke otyz túıe júgin artqan,

Jamyltyp jibek kilem arqan tartqan.

Shólimen Aqkezeńniń týra aspaq,

Mólshermen aıtyp bergen jermen qaıtqan.

Jaý joq dep, kele jatyr jadaǵaılap,

Dál shólge kirip keldi kúlip-oınap.

Jaý degen batyrlardyń esinde joq,

Saýytty qanjyǵaǵa alǵan baılap.

Kezenip elden jaýǵa shyqpaǵan soń,

Tolyqtap ap shyqpaǵan qarý saılap.

Qyryna Aqkezeńniń shyqqan shaqta,

Mólsheri shalqar tús ed sol ýaqytta.

Samsaǵan sary qolǵa jolyǵypty,

Mingeni barlyǵynyń óńsheń laqpa.

At qoıyp myń san adam jabyrlaǵan.

Qapyda saýyttaryn kıgizbedi,

Toqtatar jeri osy ma erdiń baǵyn?

Soǵysty bet-betimen «Maıanbaılap»,

Qor boldy Qanyshaıym sory qaınap.

Attan túsip, sheńgelge jasyryndy,

Túıeni ıire sap, atyn baılap.

Tórt kúndeı sý ishpegen attyń bári,

Maıannyń endi sasty batyrlary.

Tanysyp Aıdarqan men Tynybekti,

Jabylyp urys qylǵan jas pen kári.

Naıza uryp, qylysh shaýyp, sadaq tartyp,

Ketkendeı úısinderdiń qaıraty artyp.

Aqkekil tumsyǵynan shanshylady,

Boldyryp, sý ishpegen qany qatyp.

Tynybek turǵan edi attan túspeı,

Túsirdi atynan da úısin kúshteı.

Kúderin shybyn jannan úzgen mezgil,

Burynǵy kórgen kúni-kórgen tústeı.

Soǵysty taýǵa taman jaıaý basyp,

Úısinder kele jatyr jabyrlasyp.

Soǵysyp bet-betine ketken erler,

Bilmeıdi ne bolǵanyn asyp-sasyp.

Ázermen er Tynybek taýǵa shyqty,

Áıteý bir jan saqtaýǵa bardy qashyp.

Qutylar kórinbeıdi qashqanmenen,

Shań-tozań aralasqan aspanmenen.

Sadaqtyń oǵyn qolmen qaǵyp alyp,

Ózine tıgizbeıdi atqanmenen.

Sol jerde jıyrma jeri jaralandy,

Kún ysyp, et júregi ottaı jandy.

Qasqyr tartqan qoıdaı bop otyr batyr,

Bilmeıdi, ne bolaryn endi hali... 203

BÓGENBAI BATYR

Tús aýyp, kún tóbeden asqan shaǵy,

Bul jerde tómendegen erdiń baǵy.

Maıannyń izdep shyqqan batyrlary-

Bergen soń shyn tilekti keldi taǵy.

Kez boldy áýel kelip artqan júkke,

Qaramaı jetip keldi artqan túkke.

Tanydy ertoqym men qarala atty,

Teń bar ma Sarybaıdaı shyn zerekke?!

Jatyr ed Qanyshaıym ólmeı jany,

Qalmap ed qoryqqanda bette qany.

Betine sheńgel tıip aq mamyqtaı,

Sorlynyń ketip jatqan sondaı sáni.

Tanydy Sarybaıdy buǵyp jatyp,

Ornynan qyz da turdy sonda atyp.

Hal-jaıdy Sarybaıǵa aıtyp edi,

Sup-sur bop aldy qanyn ishke tartyp.

Qol bulǵap, joldastaryn «umtyl!» dedi,

Atynyń aıal bolmaı basyn tartyp.

Atylyp oq jylandaı ketip barad,

Aıǵaılap, aqyrady jaý mundalap.

Artynan kók bórideı kelip tıdi,

Bir salyp kez kelgenin domalatyp.

Ústine Aqkezeńniń shyǵa kelse,

Aqkekil sandalyp tur qanǵa batyp.

Jaradan janýardyń saý jeri joq,

It úısin álsiretken atyn atyp.

Tıgen soń tyńnan kelip, ókpe tustan,

Ólimge úısinder de qaldy batyp.

Qalǵany jan saýǵalap qashyp jatyr,

Belgili qý kezeńnen asyp jatyr.

Qutqarmaı birde-birin túgeter ed,

«Qashqan jaýdy qýma» dep bir sóz jatyr.

Úısindi kóp qýǵanmen túk bolmas dep,

Jaraly jatqandarǵa qaıtty batyr.

Kóp eken úısinderden ólgen adam,

Jaraly bop birtalaı kúńirengen.

Bos attar er-toqymmen tizgin súırep,

Iesiz ár jylǵada bosap qalǵan.

«Bas qaıǵy, baıtal túgil» bolyp aqyr,

Birine-biri toqtap qaramaǵan.

Jyǵylǵan Aıdarqandy kózi kórgen,

Qasyna týra basyp jetip kelgen.

Sabalap ózin-ózi jatyr eken,

Aıǵaıǵa qany qyzyp túregelgen.

Narqyzyl ólgen eken qany ketip,

Esil at qaza tapty ajal jetip.

Aqyly Aıdarqannyń durys eken,

Sóılesti tilge kelip, sózin qatyp.

Shabysyp taýǵa keldi ózi kórgen,

Kúsh-qaırat ketken eken Tynybek erden.

Áıteýir, keýdesinde jany baryn,

Sarybaı ózi jetip kózi kórgen.

Óńgerip, túıe qalǵan jerge ákeldi,

Meńdetip tastapty jaý esil erdi.

Hal-jaıyn Tynybektiń kórgennen soń,

Zarlanyp Qanyshaıym jylaı berdi.

Shyǵypty bir saladan Aqaı bastap,

Beseýi tobyn jazbaı júrgen qostap.

Olardyń denesinde jarasy joq,

Bir búıirden úısindi júrgen jastap.

Sýy joq Aqkezeńdi kózi kórdi,

Túıege jaralyny artyp júrdi.

Kún-túni tynym almaı júrip kelip,

Bir soqyr bastaýy bar jerge keldi.

Sol jerde biraz jatyp demalysty,

Aıdarqan ózdiginen alar basty.

Hal-jaıy Tynybektiń nashar bolyp,

Sol jerde tórt kún kútti bul naýqasty.

Úıine aman bardy ólmeı jany,

Toqtalyp tyıylmady aqqan qany.

Áıteýir uly dene aman eken,

Jazyldy Qanyshaıymnyń synbaı saǵy.

Kelgen soń Bógenbaıǵa aıtty bárin,

Shólinde Aqkezeńniń ne bolǵanyn.

Qapyda bilmeı qapty úısinderdiń,

Jol tosyp, shól dalada ańdyǵanyn.

-Narqyzyl men Aqkekil óldi,-dedi,

Jaraly ataqty eriń keldi,-dedi.

Jaý suraǵan úısinge jasyl túsip,

Áıteýir qandy qyrǵyn kórdi,-dedi.

Qansha adamy ólgenin ózi biled,

Qalǵany bas saýǵalap bezdi,-dedi.

-Batyrlar, qýanyńdar amandyqqa,

Jolyǵar nıet buzǵan jamandyqqa.

Qanatty qustaı edik at barynda,

Jolyqtyq endi shyndap shabandyqqa.

Eki atym ekeýińnen emes arzan,

Men shyǵar kún joq eken qaıǵy-zardan.

Jaraıdy, jaý bolmasa eshteme etpes,

Jaý bolsa, burynǵydaı joq qoı shaljań.

Er saqtar jaýyn jeńip eldiń baǵyn,

At saqtar jaý aldynda erdiń janyn.

Meken qyp Barqyt beldi júretuǵyn,

Bir jaýdyń tuqymy bar, bilem-málim.

«Jaý joq» dep jadaǵaılap, jatpańdar jaı,

Kórindi maǵan qıyn osy eki taı.

Er saqtar erlik qaıda at bolmasa,-

Dep jylap kóp qaıǵyrdy qart Bógenbaı.

Úshinshi bólim

Qaranaı

Ertede qalmaq hany ólgen shynar,

Tuqymy sol qalmaqtyń kekke qumar.

Jalǵyz ul toǵyz jasta qalǵan eken,

Bul kúnde óz elinde handyǵy bar.

Qaranaı-onyń aty, ózi batyl,

«Qazaqtan kek alam!-dep kele jatyr.

«Óltirip Bógenbaıdy kegimdi alsam,

Boıymda arman qalmas»,-deıdi batyr.

«Bógenbaı jetim qylǵan kúshpen aıdap,

Óltirgen jan ákemdi qolmen baılap.

Ketpeıdi salǵan daýysy qulaǵymnan,

Oırandap, uran salǵan Maıanbaılap».

Qasyna on toǵyz myń ásker alǵan,

Qazaqqa týra bettep kelip qalǵan.

Aıdyny sondaı qatty sumyraıdyń,

Qyrǵyndap júrgen jerin oıran salǵan.

Bógenbaı tús kóripti sonda taǵy,

(At joq dep keıip turǵan bul bir shaǵy).

Túsiniń kórip turǵan túsi jaman,

Osyǵan Bógenbaıdyń synǵan saǵy.

«Uıqyda bir darııa kórdim baǵyp,

Shalqyǵan bir jaǵynan otyn jaǵyp.

Ortasynda qara tóbet arsyldaıdy»,

Dep, túsin árkimge aıtty muńyn shaǵyp.

«Ot shalqyp sýǵa zalal qyla almaı tur,

Sý tolqyp ot jalynyn jyǵa almaı tur.

Qara sýdyń ústinde qara tóbet,

Ol ulyp, ars-urs etip shyǵa almaı tur».

Tús kórip tún ishinde oıanǵanda,

Aǵypty qysylǵannan mańdaıdan ter.

«Kóretin kárteıgende isim be ediń?

Tús boldy-aý bul ne degen, Táńirim sheber.

Kóp eken kórgenimnen kórmegenim,

Mundaı is oılamaýshy em, Párýardıgar.

Adam basy-Allanyń doby eken ǵoı,

Ne degen syrly dúnıe beder-beder?

Shaqyryp Sarybaıdy aldy batyr,

Sarybaı kirip kelse, jylap jatyr.

Sarybaı, meniń kózim qarań boldy,

Bar eken meni ańdyǵan bir jaý aqyr.

Búgin jatyp kórdim tús,

Kórgenim qatty qıyn is.

Elińnen sańlaq jıǵyzyp,

Belińdi baılap, túıinis.

Bir jaǵymda janǵan ot,

Shalqyp sýǵa jete almas,

Shalqyǵan ottyń jalyny

Tolqyǵan sýdan óte almas.

Ortasynda bir qara ıt,

Azýyn kórdim jeti almas.

Jan-jaǵymnan jabylyp,

Eki dushpan qysyp tur.

Osy tústi kórgen soń,

Kóńilime qaıaý túsip tur.

Kárteıgen shaǵym, halim joq,

Osydan janym shoshyp tur.

Ot penen sý qabysyp,

Qysyp qatty qara ıtti.

Baılaýly tur julqynyp,

Úze almaı tur ol jipti.

Qaıratym qaıtqan kezimde,

Úzip turmyn úmitti.

Bosansa eldi qyrady-aý,

Shyǵa almasyn tileımin.

Eki kózi qyp-qyzyl,

Shoshydym nege, bilmeımin?

Úlken qaýip tónip tur,

Osy bir túsim shyn deımin.

Tik shapshyp tur arsyldap,

Azýyn kórdim pyshaqtaı.

Osydan zárem ushty ǵoı,

Qoldamasań, Maıanbaı!

Jetpiske jasym kelgende,

Qıyn is boldy-aý ıapyrmaı!

Sarybaı muny estip, jınady elin,

Oılamas eki aıtar dep Bógen erin.

El jıyp kúndiz-túni júrgeninde,

Qalmaq ta qýsyrypty qazaq jerin.

Bes kúnniń besin sheni bolǵan kezde,

Shapqylap bireý keldi telim-telim.

Jylady Bógenbaıǵa kelgen adam:

-Tústi,-dep,-el basyna aqyrzaman.

Qasynda jer qaıysqan láshkeri bar,

Qaranaı han kep qaldy bizge taman.

Qasyna on toǵyz myń láshker alǵan,

Qazaqqa týra bettep kelip qalǵan.

Ekisin úsh eseniń qyryp keled,

Dabyl ap, júrgen jerin oırandaǵan.

Mal túgil, jannan úmit úzip turmyz,

Tartyp ap, aıdap keted maldy semiz.

Aıbynyn alasatqan aıtyp bolmas,

Sany joq láshkeriniń ushan teńiz.

Sarybaı elin jıdy damyl almaı,

Attandy erkek kindik adam qalmaı.

Bógenbaı «men de baram» degen edi,

«Barma» dep jurt aıtqan soń ázer qaldy-aı.

Janyna Abylaı hannyń kisi bardy:

-Bir tartqan qazaq ediń qaıǵy-zardy.

Meniń de kerek bolar kúnim bolar,

Birge alys mynaý kelgen qalyń jaýdy.

Abylaı han aıtty:-Kómek bere almaımyn,

Ataly jaý, ony men jeńe almaımyn.

Óziń kór, ne qylsań da, menen aýlaq,

Arandasyp, soǵysyp óle almaımyn.

Jatqan jylan quıryǵyn basyp alsam,

Aqyrynda buǵan daýa taba almaımyn.

Jón aıtyp, Abylaı kómek bere almady,

Estigen kóp azamat tura almady.

Saılanyp shyqty ataqty júzdeı kisi,

Úıinde namysty erler qala almady.

-Qalsań qal, Abylaıjan, úıde óziń,

Qazaqpyn, saǵan aıtar meniń sózim.

Han ediń qazaqtaǵy eń ataqty,

Jón bolsa óziń úshin bul mineziń.

Júz sańlaq Sarybaıǵa erdi bylaı,

«Dushpanǵa taba qylma,-dedi,-Qudaı!

Taýsylar arýaǵyńnyń mezgili me,

Qıynda qoldaýshy ediń, er Maıanbaı!

Sarybaı túgel boldy elin jınap,

Batyrlar kúızeler joq janyn qınap.

Minýge Beksultanǵa at tabylmaı,

Jaıaýdyń az aldynda ketti jylap.

Aqkekil, Narqyzyl men boldy kerek,

Ólgen jan tiriler me, nege kerek?

Bógenniń byltyrǵy aıtqan sózi keldi,

Tegin emes, qasıetti, edi zerek.

El jıyp, orta joldan jaraqtanyp,

Qazaq ta teń boldyq dep kelse kerek.

Qalmaqtar qazaqqa kep jaqyndaǵan,

Azýy Qaranaıdyń saqyldaǵan.

«Qolyma Bógenbaıdy tiri berseń,

Jaýlaspaı qaıtamyn»,-dep qaqyldaǵan.

Bul sózge qazaq nege bassyn aıaq,

Sóıledi ótken kúndi bastan-aıaq.

-Ákemniń qyryq toǵyzda basyn kesken,

Sol kúnde men bala edim jalań aıaq.

Ákemniń óz taǵynda kesken basyn,

Sol kezde toǵyzda edi meniń jasym.

Ákep ber Bógenbaıdy tiri qolǵa,

Qazaǵym, sonda ólimnen qutylasyń.

Bolmasa, joǵaltamyn túgel qyryp,

Erińdi óltiremin bir-aq uryp.

Qyzyńdy-qatyn, ulyńdy-jetim qylyp,

Asyram Barqyt belden tógildirip.

Daıyn tur Sarybaı da elin jıyp,

Jaýynyń sózi janǵa batty tıip.

Altyn tuǵyr Bógenin qaıdan qısyn,

Túgegenshe soǵyspaq qazaq quryp.

-Biz oǵan toqtamaımyz, urysamyz,

Shep tartyp eki jaqtan qurysamyz.

Qaranaı, kúnińdi aıt,-dedi Sarybaı,-

Biz daıyn erteńgi kún julysamyz.

Áýeli soǵys qalaı bastaıtuǵyn,

Soǵystan biz qazaqpyz qashpaıtuǵyn.

Qoryqqannan kisi ustap bere almaımyz,

Kúniń joq, sen Qaranaı, aspaıtuǵyn.

-Men daıyn erteńgi kún kelem betke,

Sen, qazaq, óziń taǵy qashyp ketpe?

Áýeli soǵysymyz bylaı bolsyn,

Shyǵaıyq eki jaqtan jekpe-jekke.

Bul sózge Sarybaı da maqul dedi,

«Jaýlasyp, sapar shegip keldiń,-dedi.

Ajal aıdap kepti eken seni qysyp,

Basaıyn qumaryńdy kórgin,-dedi.

Tańerteń maıdan tartty sum Qaranaı,

Qandaı jan janyn saqtap, qutylar jaı?!

Denesi bar adamnan artyq eken,

Basynda dýlyǵasy-munaradaı.

Bul qalmaq artyq týǵan jýan keýde,

Qazaq ta kemite almas, pálen deýge.

Astynda qara tulpar mingen baptap,

Attanǵan joly eken jaýyn jeýge.

Sarybaı kópke aıtady: «Biriń shyq»,-dep,

Jóni joq qolbasshynyń sen shyq deýge.

Beınesi kórinedi qalmaq óktem,

Qarýy bir basyna túgel jetken.

Qaıraty artqan bireýi shyǵar buǵan,

Bolmaıdy «sen shyq» deýge tańdap kópten.

Tumanbek kelip edi ber dep joldy,

Salaıyn ata jaýǵa qoldan tordy.

Aqkekil men Narqyzyl ólgen jyly,

Jalǵyz-aq bolǵan eken attan sorly.

Tumanbek bata alady baraıyn, dep,

Qalmaqtan óltirip kek alaıyn, dep.

Syıynyp Maıanbaıdyń arýaǵyna,

Jylaıdy, Jaratýshy panaıym, dep.

Qasyna Qaranaıdyń jetip barǵan,

Kóńilinde qorqý degen bolsyn qaıdan?

Aq saýyt qabat-qabat qos túımeli,

Shańyraqtaı jarqyraǵan shoıyn qalqan.

Qazaq qarǵap, qalmaq tileıdi Qaranaıdy,

Ol sumyraı ólemin dep sanamaıdy.

Astynda kók aty bar bir jas jigit,

Ózime teń eken dep balamaıdy.

Qaranaı:-Kimsiń,-dedi,-jaýym qazaq?

Beıshara, ólesiń dep qyldy mazaq.

Ákep ber Bógenbaıdy tiri qolǵa,

Bolmasa óltiremin salyp tuzaq.

-Tumanbek-meniń atym, atam-Maıan,

Týystym Bógenbaımen, elge aıan.

Qaranaı ne deseń de qyl isińdi,

Soǵystan sen aıtty dep qalaı taıam?!

Qalmaq aıtty:-Kezekti áýel kim alady,

Jobasy burynǵynyń ne bolady?

Ata-baba josynyn bilesiń be-

Muraǵa bizdiń qalmaq baǵynady.

-Áýeli, batyr qalmaq, kezek saǵan,

Teginde jol beripti ata-babam.

Sizdiń el bizdiń elmen soǵysqanda,

Ákeńe kezek bergen Bógen aǵam.

Áýeli, kezek senen, batyr qalmaq,

Nıetiń bar qazaqty qyryp salmaq.

Úıdegi qart Bógennen neni aıaımyn,

Áıteý bir kún ótedi dúnıe beıbaq!

Qaranaı atqa qamshyny,

Qabyndap salyp, qabyndy.

Jaýsyraǵan sumyraı

Býradaı bolyp shabyndy.

Alystan kelgen aıdynmen,

Soǵysýdy saǵyndy.

Sonadaı ketip barady,

At moınyn buryp alady.

Tulpardyń búıirin qyzdyryp,

Qamshyny qatty salady.

Qazaq tur shýlap árýaqtap,

Qaranaı shaýyp barady.

Qalmaq hany Qaranaı,

Qaǵynyp shapty qaramaı.

Tulpar atyn sekirtip,

Tóndirip naıza barady-aı.

Jan shyǵatyn jer sol dep,

O da tilep jol ber dep.

Qarysqan qatty qolymen,

Segiz qyrly naızany.

Berik ustap salady,

Shurqyltaıdan dál kezep.

Naızany ustap alady,

Siresip qatyp qalady.

Talaǵyń túskir, kók súlik,

Qarysqan erge shydamaı,

Maıysyp jyǵylyp barady.

Qalmaqtyń kúshi bilindi,

Qarmaqqa Tuman ilindi.

Tiresken kúshke shydamaı,

Kók at kótten súrindi.

Aıyryldy qoly naızadan,

Joǵaldy Tuman aıladan.

Dál jıyrma eki jasynda,

Qaranaı jasty jaılaǵan.

Bir-aq saldy júrekke,

Qalmaq jetti tilekke.

Dandaısyp qaldy qalmaqtar,

Qazaq shapty súıekke.

Qalmaq ta qaptaı soǵysyp,

Kóp tartysty bul kekke.

Qazaq alyp jóneldi,

Ólgenniń bermeı denesin.

Qazaqtan sán ketti ǵoı,

Árýaq qoldap, jebesin!

Qaranaı kóńili alysta,

Qurtpaq eldiń kelesin.

Sadyrbekke oq tıdi,

Kirgizdi dushpan shegesin.

Qaptaǵan soǵys bolǵan soń,

Qaı ólgenin elesin?!

Eki kún kómdi óligin,

Kórsetti qalmaq erligin.

Sarybaı men Beksultan

Birge týǵan baýyrlas

Joqtaıdy eki serigin.

Úshinshi kún túzelip,

Qalmaq mindi kerigin.

Qaranaıǵa jazym joq,

Óziniń baspaı jeligin.

Sal uryp qalmaq elirip,

Asyp tur kóńili jeligip.

«Ólim bar» dep oılamas,

Tursa da ajal kórinip.

-Eı, Sarybaı, óleıin,

Ólmesem, qaıtyp keleıin.

Jaıaýlyqtyń jóni joq,

Bir at taýyp berińiz-

Jazasyn jaýdyń bereıin.

Naızasyna súıenip,

Týysqanyna kúıinip.

Zar eńirep Beksultan,

Otyra ketti júginip.

Sarybaı aıtty:-Qaraǵym,

Artymda qarý-jaraǵym.

Minetin at bolmaı tur, 215

BÓGENBAI BATYR

Qolymda bar ma baıaǵym?

Ápereıin bireýin,

Óziń tańda laıyǵyn.

Beksultan aıtty:-Áperseń,

Aqanaıdyń ala atyn.

Qalmaqqa ózim baraıyn,

Іsim joq qapyl qalatyn.

Aqanaıdy shaqyrdy,

«At ber»,-dep saldy aqyldy.

Jaýdan aman qalmaımyz,

Almasaq myna kápirdi.

Osy kelgen Qaranaı,

Dúnıeni sapyrdy.

Aqanaı aıtty:-Bermeımin,

Astymda jalǵyz atymdy.

Qaptaǵan soǵys bop ketse,

Ózim ólip qalam dep,

Atyn bermeı shatyldy.

Beksultan sonda aıtady:

-Atyńdy berseń qaıtedi,

Báribir aman qalmaımyz.

Jıyrma bes jasymda,

Jaýdan beker ólgenshe,

«Sen óltir! dep aqyrdy.

Kóp adam kelip jabylyp,

«Ber» dep aıtty aqyldy:

-Bárimiz aman qalmaımyz,

Jeńbesek myna batyrdy.

Aqanaı amalsyzdan attan tústi,

Bireýden ne deseń de kóbi kúshti.

Minip ap Aqanaıdyń ala atyna,

Beksultan salmaq boldy qıyn isti.

-Qosh saý bol, men kelmesem bul barǵannan,

Qutyldym atsyz bolǵan bir armannan. 216

Aıanar osy jolda nem bar meniń,

Aıyryldym eki qanat-qos qarǵamnan.

Daýysy qatty shyqty «Maıandaǵan»,

Soǵysta batyr edi aıanbaǵan.

Kózi ótkir jigit edi qubaqandaý,

Surlanyp qaırat kerip qatýlanǵan.

Kelbeti Qaranaıdaı bar dep aıtty,

Syrtynan qalmaq, qazaq baıandaǵan.

Kóz jazbaı Qaranaı tur tikireıip,

Ketken joq o da qorqyp úreılenip.

Astynda qara tulpar tik qarǵıdy,

Tuqyryp tumsyǵymen jerdi súzip.

Qaranaı muny kórip, toldy kózi,

Er ǵoı dep dál laıyq munyń ózi.

«Ólgenshe kemımin»,-dep kim aıtady?

Artyq tur Qaranaıdyń aıtqan sózi.

-Eı, qazaq, kepti seni ajal aıdap,

Naızam tur qos oshaqty alǵan saılap.

Jol ber de, jeńildim dep elińe qaıt,

Qur aıǵaı sala bermeı «Maıanbaılap».

-Qaranaı, ne qylasyń sózdi qýyp,

Kórgem joq jaýdan qorqyp ózim týyp.

Bar bolsa, keremetiń kórsete ber,

Tóbeme tastasań da taýdy julyp.

Er emes ekeýi de sózge bultaq,

Súıengen qara kúshke, sózge shorqaq.

Buıyrar qaısysyna qaıdan bilsin,

Bir ajal ekeýine tur ǵoı ortaq.

Qaranaı aıtty:-Kezek ber maǵan, qazaq,

Júrýiń alys emes seniń az-aq.

Ejelden qalmaq, qazaq soǵysqanda,

Ketetin qazaqty etip, qalmaq mazaq. 217

-Ala ber kezegińdi, qalmaq batyr,

Bir ajal ekeýmizge kele jatyr.

Qaıtsek te, bireýimiz jeńý kerek,

Júrmespiz ekeýmiz de, bilseń aqyr!

Kezekti boldy áýeli, qalmaq almaq,

Jorasyn burynǵynyń qıyn buzbaq.

Aldynda ólim bar dep oılamaıdy,

Qazaqty jeke-jeke qyryp salmaq.

Qalmaq tur atyn tebinip,

Qorqynysh joq boıynda.

Soǵysqa kóńili berilip,

Alystan kelgen aıdynmen,

Buqadaı býǵa semirip.

Asyǵyp kezek alam deıt,

Qabaǵyn qatty túıinip.

Ólim bar dep oılamas,

Ajaldyń ala arqany

Tursa da moınyna ilinip.

Qaranaı keshegideı óner bastap,

Sultandy maıdan jerge ketti bastap.

Qutyrǵan arystandaı alasurdy,

Kóńilinde óltirem dep jerge jastap.

Qolyna er Qaranaı aldy naıza,

Batyrdan maıyspa dep, qandy naıza.

Sultan da altyn júrek erdiń biri-

Kóńiline kirer emes qorqý qaıda?!

Tabandap ornynda taımaı turdy,

Qaranaı qos qoldap kep naıza urdy.

Shap berip naızasynan ustaı alyp,

Julyp ap, sonda Sultan laqtyrdy.

-Qazaǵym, er ekensiń sen de,-dedi,

Sen al endi kezekti, kel de,-dedi. 218

Áýelgi ózińdeı bop men de turam,

Naızańdy julyp alam men de,-dedi.

Beksultan Qaralaǵa qamshy basty,

Kózinen qan aralas tókti jasty.

Uzap baryp anadaı jerden shaýyp,

Qalmaqqa endi kelip jaqyndasty.

Naızasyn sol qolyna aldy yńǵaılap,

Sýyrdy kók semserdi baýyn baılap.

Qolyna búldirgesin ilip alyp,

Keledi bir isteýge amal saılap.

Onyń da kúshi basym, qarýy artyq,

Naızaǵa jaǵalasar qoldy qarmap.

Qasyna Qaranaıdyń keldi jetip,

Barynsha tulpar atyn ekpindetip.

Naızany kózdep turǵan batyr qalmaq,

Naızaǵa qoly umtyldy qarbań etip.

Naızany Qaranaıǵa bere salyp,

Semsermen jazym qyldy salyp ótip.

Alyp qol urǵan qylysh tıdi qatty,

Syr etip aq saýyttan arman batty.

Jelkeden dáldep urǵan bar kúshimen,

Er qalmaq at moınynan omaqa atty.

Jyǵyldy er Qaranaı omaqa asyp,

Beksultan uryp jyqty qaıraty asyp.

Artynda taıaý turǵan Aqaı bala,

Súıegin Qaranaıdyń qaldy basyp.

«Súıegin hanymyzdyń bermeımiz»,-dep,

Qalmaqtar ońmen-soldy dańyldasty.

Atyna qas batyrlar qamshy basty,

Іrkilgen eki jaqtyń kúshi tasty.

Dál tústiń mezgilinde qazaq, qalmaq,

Qyrǵynǵa bir batýǵa aralasty.

Bop ketti qazaq búgin arystandaı,

Serpildi qalmaq qashyp jarysqandaı.

Eki jurt aralasqan qyrǵyn bolyp,

Ajalǵa ushyrapty jandar talaı.

Esesin ákesiniń izdep kelgen,

Mánisi Qaranaıdyń boldy osyndaı.

Ber jaǵy Barqyt beldiń qazaq jeri,

Bop ketti shegingendeı qalmaq keri.

El jıyp ólgenderin eseptese,

Bolypty bir myń úsh júz ólgenderi.

«Soǵystyń ne bolǵanyn kóremin»,-dep,

Qosqa da kelip qapty Bógen eri.

Bógen qart buǵan daǵy kóp qaıǵyrdy,

Oqysta ólgennen soń inileri.

As berip ólgenderge, beıit soǵyp,

Qazaqtyń bir qaıǵyryp qaıtqan jeri.

Jońǵardyń dalasynda qyrǵyn taýyp,

Qazaqta taǵy qaldy qalmaq kegi.

Kúngeıin Barqyt beldiń qalmaq alyp,

Asqan joq kópke deıin sodan beri.

Qazaqqa sodan beri meken boldy,

Jońǵar men Barqyt beldiń teriskeıi.

Tórtinshi bólim

Juttan qashqan

Eki jyl aman turdy urys kórmeı,

Erlerde attanys joq, júris kórmeı.

Jazynda jaýyn jaýmaı, jer shól bolyp,

Qınaldy qanjyǵa eli maly shóldeı.

Qys qatty, jaz shóldi boldy malǵa jaısyz,

Malǵa jaısyz bolǵany-janǵa jaısyz.

Keı aýyl aq súıek bop qaldy jutap,

Qorasy qozy, buzaý, taılaq, taısyz.

Jel bolsa, jer júzinen shań shyǵady,

Mal saýsa, sút ornyna qan shyǵady.

Jýany sozylyp, jińishkesi úzilgen jurt,

Maldyń sıqy ketken soń ashyǵady.

Bala joq Bógenbaıdyń óz basynda,

Qaıǵyryp, balany oılap jan shyǵady.

Bógennen aqyl surap jıylǵan jurt,

«Ne dep aqyl aıtar?» dep asyǵady.

Bógendi eki qaıǵy birdeı kútti,

Káriniń qaıǵymenen kúnderi ótti.

Aqyl joq bul káride osy kúnde,

Sumdyq, dep, bul ne degen-esi ketti.

Bógen aıtty:-Men kórgen túsim jaman,

Osy elde mal uryǵy qalmaıdy aman.

Saqtaýǵa mal uryǵyn aqyl oılap,

Shyqpasa azamattar shetke taman.

Mal emes pe qazaqtyń qazynasy,

Mal túgese túspeı me, aqyr zaman?!

Sý shyqpaı qazǵan qudyq quryp jatyr,

Buǵan da qaıǵyrady Bógen batyr.

Maldy aıdap, shetten baryp qonys izde,

Bozbala, atqa miner, tigip shatyr.

Bógenniń bir quly bar Bektar atty,

Jaılaýda otarlatyp jylqy baqty.

Qasynda basqa da kóp jylqyshy bar,

Sý tappaı mal da, jan da shańyrqapty.

Salmaıdy basyn jerge maly shýlap,

Toqtamaı jerigendeı shubar shýlap.

Bógennen aqyl surap Bektar keldi,

Ol jerge mal turýǵa bolmaıdy bap.

Bógenbaı Sarybaımen aqyldasty,

Qanjyǵa elin jınap qosty basty.

Bul jerde mal uryǵy qalmaıdy endi,

«Oılan» dep, jan saqtaýdy elge shashty.

Bógen aıtty:-Bar edi aıǵyrym bir,

Ony úıirge salǵaly jıyrma jyl.

Bireýiń sony baryp bilip kelshi,

Jer jaıyn bilmes pe eken Kókjal aıǵyr?

Kókjalym qydyr qonǵan bilgen shyǵar,

Kóp joldy jer qaraýmen júrgen shyǵar.

Sarybaı, sony baryp óziń bilip,

Sonan soń qaıta maǵan bershi habar.

Sarybaı Beksultan men júrip ketti,

Jylqyǵa eki kúnde baryp jetti.

Bárin de malshylardyń uıyqtatyp,

Ekeýi kóp jylqyny kúzetipti.

Jaraǵan Kókjal aıǵyr baýyrynan,

Ter aqqan aıǵyzdanyp saýyrynan.

Úıiriniń ortasynda moınyn salyp,

Kórgende bul ekeýin oqyranǵan.

Janýar aıtatuǵyn tili de joq,

Jylqynyń júretuǵyn kúıi de joq.

Jylqydan kesh bolǵan soń ketti shaýyp,

Ketkenin onyń qaıda bilýshi joq.

Tańerteń Kókjal aıǵyr qaıtyp keldi,

Boıalǵan ústi-basy qara terli.

Kókjal aıǵyr osyndaı kúıde eken dep,

Bógenge bular kelip habar berdi.

Basynda Bógenbaıdyń jalpy maly,

Jetedi elý myńǵa qossa bári.

Jylqysy jalań ǵana on segiz myń,

Qaıtpaǵan aýyl edi maldan baǵy.

Egizdiń sańlaqtaryn jıyp aldy,

Bógenge júr degen soń, bári bardy.

Úsh myńǵa birden qosty tigip alyp,

Egizdiń júrmek boldy batyrlary.

Qar jaýyp, qys túspeıtin jerdi izdep,

Artynan Kókjal aıǵyr ermek boldy.

Qos artyp, qurbandyǵyn aıtyp soıdy,

Jaılaýda óńsheń batyr etke toıdy.

Qamdanyp erler atqa mingennen soń,

Kókjal da bastaı berdi júrer joldy.

Úıiri jóneledi odan qalmaı,

Belgili toqtar emes jerge barmaı.

Qoshtasyp batyrlarmen keıin qaıtty,

Batasyn berip taǵy er Bógenbaı.

-Jaqyn bolsa habaryn berersińder,

Alys bolsa bir-aq kep kórersińder.

Jaýdan aman saqtasyn Táńirim bizdi,

Ajal jetse, úıde de ólersińder.

Júırik at, qyran búrkit qoldarynda,

Jylqynyń erler ketti sońdarynda.

Bir júz on bes jigit bop attanypty,

Sarybaı aqyl tabar joldarynda.

Kókjal kep keıbir jerge jaıyn jatar,

Jylqyshy qos tigedi qatar-qatar.

Kókjal aıǵyr jónelse betin qoıyp,

Jabyrlasyp azamat qosyn artar.

Osymen qyryq bes kún kóshti talmaı,

Keı jerge Kókjal keter basyn salmaı.

Barypty aşyly quraq keń salaǵa,

Batyrlar erip bardy budan qalmaı.

Jer eken jerdiń jeri bóken sala,

Bir jaǵy bıik taýly jazyq dala.

Qoıandy, betegeli bir jaǵy kól,

Baǵýly baı qonysy degen ǵana.

Aryqtan áreń barǵan jylqylary,

Jaı turyp qandy azamat uıqylary.

Kóbeńdep kóterildi aryǵan mal,

Jer eken shóbi shúıgin, malǵa jaıly.

Bir aıdaı osy arada jatty jaılap,

Jelini qaıta quryp, bıe baılap.

Kókjaldyń bastap barǵan jerin qara,

Semirdi barlyq jylqy aqshamaılap.

Bar onda qasqyr, túlki-ańnyń bári,

Qutqarmas ańǵa túsken qyrandary.

Júırik at, batyr jigit bári sonda,

Túzetip Bógenbaıdyń bergen sáni.

Jer eken on eki abaq qys qonatyn,

Jer emes qarastyrsa qys bolatyn.

Jaýynger óńkeı batyr-tastúlekter,

Kermege baılap qoıǵan tulpar atyn.

El kóship, kelip qaldy kúz betine,

Berik bop jaýyngerler kúzetine.

Júredi attan túspeı kúndiz-túni,

Shyqqan soń tym bekingen el shetine.

Kezenip bir júz on bes qatar tursa,

Túri joq jan shydaıtyn kelbetine.

Abaqtyń bıleýshisi Sadyr tóre,

Qunan bı júredi oǵan aqyl bere.

El jıyp, Sadyr tóre shappaq boldy,

Jylqyny kúzeýinde jatqan kóre.

Qunan bıge tóre kep aqyldasty,

Jınaǵan jaýǵa laıyq óńkeı jasty.

-Bir ǵasyr olja bolar mal kelipti,

Kóp jylqy qaptap ketken taý men tasty.

Ustamas kirli qolmen maldar eken,

Oılasam, kórgen saıyn qarnym ashty.

Qalaısha bóten jylqy baqtyramyn,

Osyny aqyl berseń, shaptyramyn.

Abaqqa jalǵyz kúnde taratam da,

Ornyn osy maldyń taptyramyn.

Suraýsyz netken adam kelip jatqan,

Bul ne degen úlgisiz Qudaı atqan!

Eń kóp bolsa adamy júzdeı jigit,

Mal baǵady kúndiz-túni túspeı attan.

Qunan aıtty:-Bermeımin buǵan aqyl,

Kelgen qonaq shabylǵan emes maqul.

Óz boıyna senbese, shetke shyqpas,

Baıqasam, jigitteri óńsheń batyl.

Jatqan jylan quıryǵyn basyp alyp,

Ókinip júrmegeısiń qalyp qapyl.

Tulpar at barlyǵynyń mingenderi,

Bes qarý boılaryna ilgenderi.

Jalyndy bári batyr, óńsheń kókjal,

Saılanyp jaý bar ma dep júrgenderi.

Bálkim, bul jaýdan emes, juttan qashqan,

Alatyn jer kádesiz qaryndastan.

Qonaqqa kelip otyr-zalal qylma,

Tóre, sóziń bul bolsa aqyldasqan.

Bul jıynǵa saılandy Sarybaı da,

Qalýǵa bir kezdesip osyndaıda.

Qasyna eki jigit ertip alyp,

Іzdep kep, kóremin dep Qunan qaıda?

Qunannyń aýylyna jıylysty,

Sarybaı sol aýylǵa kelip tústi.

Qunan bıge kirip kep, sálem berip,

Kóp ermen atqa miner júz kóristi.

-Assalaýmaǵaleıkým, Qunan bıim,

Qabyrǵań qalyń sere, semiz kúıiń. 225

BÓGENBAI BATYR

Jerimiz mal qalmaıtyn jut bop ketti,

Taqsyr-aý, jerińizdiń shóbin qıyń!

Qunan bı amandasty túregele,

Sáýletti Sarybaıdyń túrin kóre.

-Jónińdi baıan qylshy,-dedi,-qalqam,

Qaı elsiń, jatyr ediń qaıdan kele?

Sarybaı sonda aıtady eli jaıyn,

Shetqýraı, Kóksýqııaq jeri jaıyn.

Atasy Maıanbaıdyń atyn aıtyp,

Sóıledi sodan keıin Bógenbaıyn.

Bı Qunan eki kózden tókti jasty,

Shyn berip Sarybaıǵa yqylasty.

-Bógenniń osy kúnde ózi bar ma,

Otyz jyl kórmegeli asyl tasty?

Qazaqqa olja salǵan qaıran, Bógen,

Olja aldyq talaı jaýdan ıen-tegin.

Shyraǵym, qalaı jatsań, solaı jaıla,

Joqtap ed Bógen batyr qazaq kegin.

Eki jyl joldas boldym Bógenbaıǵa,

«Syıǵa-syı, syraǵa-bal» degen qaıda?

Bógenniń erligine ergen qazaq,

Mal túgil, qylǵan edi janyn pıda!

Qunan bı túgel bildi eli jaıyn,

Jaqyndap bara jatyr aıtqan saıyn.

Beretin erýligim osy bolsyn,

Qonaq bol bizdiń úıge, Sarybaıym.

Qunan bı endi uqty sózdiń shynyn,

Tańyrqap, Sarybaıdyń kórip túrin.

Bir kókjal saıypqyran kemeńger dep,

Adamnyń aıtpaı biled ishki syryn.

«Dosyń da, dushpanyń da er bolsyn» dep,

Oılama bir-birinen kem bolsyn dep.

Soqyr bıge barsań da osyny aıtar:

«Beıkúná eldi shaýyp ne bopty?»-dep.

Baıqady bul jaǵdaıdy Sadyr tóre,

Qunan bı qolpashtady muny nege?

Jer izdep, shóp tilegen jolaýshyny,

Kórdi dep, bizden artyq sonsha nege?

Sadyrdyń quty ketti, Qunan kónbeı,

Jylqyny kórgen saıyn júrdi shóldeı.

Sarybaı Qunan bımen jaqyn bolyp,

Tóreni tómendetti ese bermeı.

Mingeni Bektar quldyń laǵı jorǵa,

Kıgeni atlas penen shaǵı-torqa.

Abaqtyń bir aýyly qonaq qylsa,

Atynan áreń túsed zopa-zorǵa.

Osynyń bári munyń maly, deıdi,

Bógenniń jalǵyz uly-jany, deıdi.

Elý myń iri qaraǵa ıe bolǵan,

Juldyzy mańdaıdaǵy-baǵy, deıdi.

Tóreniń jalǵyz sózde teristigi,

Bolǵan joq odan keıin keristigi.

Osydan qaıtip ese qaıtaram dep,

Sarybaıdyń tóreden júr ketpeı kegi.

Tórede jalǵyz qyz bar Hadısha atty,

Asylzat, júris-turys saltanatty.

Kól ańdysyp, qarshyǵa qolyna alǵan,

Beldeýden jibermeıdi qos jorǵa atty.

Tóre qyzyn Bektarǵa bere me dep,

Sarybaı Qunan bıge kisi sapty.

Qunan aıtsa kónbeıtin tóre qaıda?

Bógen uly degen soń qudalasty.

Myń jylqy bólip berdi qalyń malǵa,

Aqqýdy almaq boldy qara qarǵa.

Qulǵa ákep, tóre zattan qyz aıttyrǵan,

Іsine Sarybaıdyń amal bar ma?!

Mal aman qystaı jatyp, jazǵa shyqty,

Eshkimnen seskenbeıdi bular myqty.

«Bógenniń uly bolsa, bir keler»,-dep,

Boıjetken qyz kúıeýin kúnde kútti.

Aıttyrǵanyna máz bolyp Bektar sorly,

Qyz aýylyna baspady attap joldy.

Jamandyqtyń art jaǵy sholaq-aq qoı,

«Kúıeý-qul» degendi qyz estip boldy.

Aqyldy ózi zerek adam tipti,

Bul isti ne bolar dep artyn kútti.

Ortadan qan tógisip eger týar,

Jaı júrmeı jaýlasady-aý eki el myqty.

Qan tóktirmeı halimshe men kúteıin,

Taǵdyrdyń bir jazǵany bolar depti.

Jaz shyqty, Maıan uly qaıtpaq boldy,

Elge aman jetsek degen arman boldy.

«Buqa býǵa» degendeı bolyp qaıtty,

Qyz alam dep, qýanyp Bektar sorly.

Bógennen on myń bıe qulyndapty,

Aman-saý qaıta aınalyp, jerin tapty.

«Mal aman, azamattar keledi» dep,

Bógenge súıinshilep kisi shapty.

Qart Bógen ózi shyqty aldarynan,

Saǵynǵan batyrlaryn saldarynan.

Basqa eli qanjyǵanyń aq súıek bop,

Aıyrylǵan alal etti maldarynan.

Jylqyny kórgennen soń qýanady,

Erlerin aman kórip jubanady.

Jylqynyń amandyǵyn kórsetpekke,

Maldy aıdap mólsher saıǵa qamalady.

Qarady qart Bógenbaı kózin salyp,

Úıirin úsh aıǵyrdyń esine alyp.

Kók ala, Kókjal menen Jırenqasqa,

Biri joq úsh aıǵyrdyń kórdi tanyp.

«Shaqyrdy munda kel»,-dep Sarybaıdy,

Elý myń aıdap kettiń qoldan maldy.

Joǵaltsań bárin birdeı ne qylaıyn,

Qaıda dep Jırenqasqa qulyn-taıdy?

Qoımady bultarǵanǵa Bógen batyr,

Qoımady jasyrýǵa aıtpaı aqyr.

Bektarǵa qyz aıttyrǵan quda bolyp,

Bir bastan jaıyn aıtyp kele jatyr.

Baıqady kári Bógen sózdiń izin,

Biledi aıttyrǵany tóre qyzyn.

-Shyraǵym, aıtqan sózdiń syıy ketti,

Bul istiń aıaq jaǵyn toqtat óziń.

Bógenge qaıǵy tústi ýaıymnan,

Kórmesem, kimnen kórem Qudaıymnan.

Qulymdy ul degizgen, Táńirim-aı,

Tyń edim, aıyryldym ǵoı men jaıymnan.

Sarybaı, aıtqan sóziń bul bola ma,

Qul shirkin jeti qoılyq pul bola ma?!

Aqqýdy qarǵa baptap aldyrmaqsyń,

Bul isiń násilińe jón bola ma?

Sadyrbek-on eki abaq el tóresi,

Bir qulǵa qyzyn malǵa satqan nesi?

Ákemniń árýaǵyna bergen eken

Degen soń Maıanbaıdyń nemeresi.

Maıannan biriń alsań, neń ketedi?

Túbińe artqandyǵyń bir jetedi.

Jolyqpa mundaı iske endigári,

Shyraǵym, búıte berseń, ar ketedi.

Malymdy arman qylyp men ne eteıin,

Bul malǵa sender ıe menen keıin.

Artymda ulym túgil, qyzym da joq,

Bermeıdi jylaǵanmen keshke deıin.

Sol qyzdy ne qylsań da bireýiń al,

Shyqpasyn silekeıi shaıan bop mal.

Tez baryp bul jumysty bitirmeseń,

Kóresiń menen bir is kóńilim qatal.

Sarybaı joldas jıyp qaıta júrmek,

Bul jerde bola almady jaı kidirmek.

Júz jylqy, elý túıe maldy aıdap,

Alýǵa bararynda toı mal bermek.

Eki kún daıyndalyp júrip ketti,

On eki kún jol júrip baryp jetti.

Toı qylyp, neshe kúndeı elin jınap,

Kúıeýge tóre qyzyn bermek bopty.

Kútýshi Hadıshanyń bir qyzy bar,

Ońasha oǵan jylap qylady zar.

«El ortasy jaý bolyp kete me?»-dep,

Oılaıdy aqylmenen sabyry bar.

-Bul sózdi senip aıttym, Jamal, saǵan,

Bir habar qonaqtardan áper maǵan.

Aldymda baratuǵyn ıem qandaı,

Ol adam táýir me eken, álde jaman?

Ony estip Jamal ketti syldyr qaǵyp,

Otyrdy jaqsy-jaman sózdi baǵyp.

Sarybaı Jamalmenen sóılesedi,

-Eı, Jamal, bul araǵa keldiń naǵyp?

-Kelip em qonaqtardy kóreıin dep,

Artynan jaqsylardyń ereıin dep.

Kúıeýi Hadıshanyń qandaı eken,

Ádeıi soǵan keldim bileıin dep.

-Qarap kór endi, Jamal, bizdiń jaıdy,

Tanyp al qaısymyz sizge unaıdy.

Bárimiz bir kisiniń balasymyz,

Sol bolsyn kim unasa basybaıly.

Elýdiń qyryq toǵyzy bir atadan,

Jalǵyz-aq Bektar sorly bir atadan.

Balasyn Maıanbaıdyń kemite almas,

Qarakók úzilmegen jeti atadan.

Osynyń bárin tegis Jamal bildi,

Jamal da zerek edi, sózdi, tildi.

Bir kisiden basqańyz jaraısyzdar,

Shól bolyp, óshirmesin qyzyl gúldi.

-Jamal-aý, sen de sóıle ras jaıdy,

Aıta bar Hadıshaǵa barar jaıdy.

Bireýi osylardyń kúıeý bolar,

Qaısysyna jip taqsa, sol unaıdy.

Jaqsylyq bizden bolmas shaǵyp aıtsań,

Eki jaq el buzylar ótirik aıtsań.

Ot alyp, qoıa berme qopaǵa órt,

Hadısha razy bolar jónin aıtsań.

Jamal estip bul sózdi qyzǵa bardy,

Kóńilinde oılap bardy qaıǵy-zardy.

Qadısha qor bop qulǵa kete me dep,

Jylaýmen jetkeninshe kóz qyzardy.

Sóılemes Jamal baıqus áńgimesin,

Oılaıdy aıtamyn dep ony nesin.

Qadısha menen ózi az bile me?

Ózi de oılaıdy ǵoı bir ólmesin!

Otyrdy óz ornyna Jamal baryp,

Bir nárse oılaǵandaı kóńili jaryp.

Jamalǵa jabyrqaǵan jetip bardy,

Qyz Hadısha ornynan tura salyp:

-Jamal-aý, sen otyrsyń meni baǵyp,

Aıtpaısyń kelgenińdi maǵan neǵyp?

Jaqsy deseń, qýantar jóniń bar ed,

Jaman bolsa, aıtsańshy muń qyp shaǵyp.

-Bóten joq qudalardyń arasynda-aı,

Bári de jigit eken jarasymdy-aı.

Kisini laıyqsyz kóre almadym,

Oıladym bir kisiniń balasyndaı.

-Jamal-aý, esek qandaı, qashyr qandaı,

Tanısyń, táýir qandaı, nashar qandaı?

Maǵan aıtar sózińdi jóndediń be,

Jyladyń ba, eki kóziń qyzarǵandaı?

-Surama menen onyń áńgimesin,

Óziń de bilesiń ǵoı sóz júıesin.

Táńirdiń bir jazǵany bolady ǵoı,

Kórermiz, tiri bolsaq sózge ıesin.

-Jaraıdy, Jamal dosym, bar aqylyń,

Sen ediń qasymdaǵy eń jaqynym.

«Sabyr túbi-sary altyn» degen bar ǵoı,

Umytpaı oıǵa alyp júr, osy aqylym.

Sen ediń kishkentaıdan qolǵanatym,

Janymdaı jaqsy kórip júrdim jaqyn.

Qulǵa satpaı, meni ákem malǵa satty,

Tyńdaıtyn bir adam joq aıtsam dátim.

Qarasam, jaý kórined jan-jaǵyma,

Qaraıtyn jan kórmedim bet-saǵyma.

Úıde bir Bógen degen kári bar deıd,

Baramyn tiri otyrǵan árýaǵyna.

On otaý, júz túıe artyp jasaý berdi,

Baılyǵyn kelgen eldiń bári bildi.

Tamasha neshe kúndeı toıyn qylyp,

Sheshesi qyzdyń birge janyna erdi.

Qyz mindi Alaıaqty yrǵaqtatyp,

Úkilep, quıryq-jalyn bulǵaqtatyp.

Shyqqan soń jol ústine sóz bastady,

Batyrdyń árqaısysyn sózben tartyp.

-Bizde joq aıtatuǵyn, janym, bir sóz,

Múdirip, sen surasań, bógelemiz.

Batyrdyń árýaǵyna kelemiz ǵoı,

Qaı túrli shyǵarady batyr minez?

Ózińdi úıde joqtap, bizdi aıdaǵan,

Qondyrmaı úıde úsh kún júzge aıdaǵan.

Ámirinen ol adamnyń jan artpaıdy,

Jón tabar bir laıyq, janym, saǵan.

Kelipti elge taman jaqynyraq,

Shaýypty «súıinshi» dep bireý surap.

Alýshy tabylmaıtyn is bola ma,

Ketipti tústik jerden ol zymyrap.

Bir adam shaýyp bardy «súıinshilep»,

Alardyń jolyn izdep, aqy tilep.

Bógenbaı otyr eken óz úıinde,

Qaıǵyǵa taǵy túsip ah-úhilep.

-Qul qatyny kelin bop kele me eken,

Osyndaı qorlyqqa jan kóne me eken?

Ońbasyn jas sulýdyń ata-anasy,

«Qul shirikke aparyp bersin» degen.

Qorlyqqa tiri otyrmyn ólmegen soń,

Artymnan bir shyr etken ermegen soń.

Qulymdy ul degizgen, Qudaıym-aı,

Nemene kózdiń jasyn kórmegen soń. 233

BÓGENBAI BATYR

Keltirme mańaıyma, ketsin aýlaq,

Ordamdy sóz basady, ósek qaýlap.

Bir tuldy alyp kelip beınetime,

Jolatpa mańaıyma, aýlaǵyraq.

Álgi adam shaýyp baryp aıtty taǵy,

Ala almaı súıinshini synyp saǵy.

Jaınaǵan jabyrqamaı Hadısha qyz,

Basynan ketip qaldy kún baıaǵy.

Atynan túskeni me, qulaǵany?

Talyqsyp jyn soqqandaı sulaǵany.

«Jolyqtym qandaı kúıge, Táńir-aý», dep,

Jyrmenen qyzdyń sonda jylaǵany.

-Bógen, Bógen, Bógenge,

Bógen uly degenge,

Árýaqty atadan,

Qasıetti týylǵan-

Nemeresi degenge.

En salmaǵan ensiz bul,

En sal osy degenge.

Ensiz ketken kóp taıǵa,

Tańba bassyn degenge.

Iesiz ketken kóp malǵa,

Ie bolsyn degenge.

Aq suńqar edim aspanda,

Usha almaıtyn kez boldym

Asýsyz asqar beleńge,

Qaıtip qana shydaımyn,

Tulpardan týǵan qulyndy,

Esekke ákep telýge.

Jıdeli sýdyń boıynda,

Balyq penen shortannyń

Іshin jarsyn degenge.

Jan berýshi jasaǵan,

Kóz jasymdy kórmeı me?

Bógende áıel kóp deıdi,

Tilegim qabyl dál bolsa,

Bir shyr etken bermeı me?!

Kúter edim ótsem de,

Jalǵannan baısyz ketsem de.

Ardaqty basym azaıyp,

Basymnan baqyt ketken be?

Quryp ketsin, qul qurǵyr,

Kórinbesin kózime!

Sheshesi basyn súıep jasyn tyımaı,

Otyrdy «jańyldym» dep qyzyn qımaı.

-Qaraǵym, mundaı kúıge jolyqtyń ba?

Qulynym, «arpa ishinde jalǵyz bıdaı».

Bir adam báıbishege aıtqan baryp,

Osyndaı qyz zarynan habar alyp.

-Adasqan Bógen tursyn óz jaıyna,

Kóreıin Qadıshany ózim baryp!

Aldyna shashý shasha barmaq boldy,

Aıtuıaq, eki qorjyn jamby saldy.

Jaqyn jer-alys emes, aýyl mańy,

Aldynan kelininiń jetip keldi.

Jylaýy Hadıshanyń jan kúıdired,

Batyrlar bári de otyr ózi biled.

Báıbishe batyr sózin «qoıshy, ári» dep,

Túıeni júrgizedi buryp, túzep.

Hadısha jylap jatyr esten tanyp,

Bógenge taǵy bireý aıtqan baryp:

-Bul isim ras menen aǵat ketken,

Kóreıin,-dedi,-endi ózim baryp.

Ótken is qaıta basqa qaıdan qonar?

Bergen joq túk jaqsylyq qaıǵy men zar.

Ózimde joq bolǵanmen týysqan kóp,

Bireýi kelgen janǵa ıe bolar.

Báıbishe alyp keldi kıi-shapan,

Qudaǵı batyrmenen qylady aman.

-Árýaqty, qasıetti atańyzǵa

Bir balam keldi,-deıdi,-sizge taman.

Adyra, qulyń ketsin bizden aýlaq,

Bógenbaı qylmaq bizdi elge mazaq.

«Tas aýyr bolar,-deıdi,-túsken jerge»,

Jat elde biz uıaldyq jerge qarap.

Bógenbaı, qutty bolsyn kelinińiz,

Alystan bizdiń qalaı kelýimiz.

«Kelgen dáýlet-ketken sor» deıtin qaıda?

Jón be eken bizdi syrtqa tebýińiz!

-Bul sózge moıyndaımyn jazam taıar,

Mynaý jazym jalǵan ǵoı joldan taıar.

Qudaǵı, men sorlyda ne jazyq bar,

Jasyryn ne syrym bar sizden aıar?

Otaýyn tikti aýylǵa jaqynyraq,

Toı qyldy neshe kúndeı aqyr, biraq.

Toı qylyp oıyndaryn oınasa da,

Bógenbaı qaıtemin dep otyr biraq.

Bektar qul kete berdi óz úıine,

Kóner me, tóre qyzy qul kúıine.

Bireýdi-bireý ákep telip qoıǵan,

Jalǵan ǵoı jazymy kóp, ıt dúnıe!

Bógenbaı oı oılaıdy jalǵyz ózi,

Jalǵyz-aq kúsh ákeler-eki kózi.

Birine de osy ıtterdiń bermeımin dep,

Aıtady qudaǵıǵa osy sózdi.

-Bar edi bir ápekem birge týǵan,

Aqshalbaı degenmenen otastyrǵan.

Toǵyz uly bar edi bir ózinen,

Bireýin ákeleıin baryp sodan.

Laıyq sol jıenim qyzyńyzǵa,

Kútip tur men kelgenshe kóńil buzba.

Aqym deıtin jıenim eń kenjesi-

Batyr dep estýshi edim, ózi myrza.

Qudaǵı myna sózge:-Maqul,-dedi,-

Ózim barda qyzyma kórset belgi.

Deni saý, tańdaýlynyń ózi bolsa,

Jón kórseń, jıenińdi aldyrt,-dedi.

Jylqydan taqyr atty aldyrypty,

Kóńilin jas maıandar qaldyrypty.

Qasyna bir-aq joldas ertip alyp,

Aýylyna Aqshalbaıdyń jolǵa shyqty.

Barypty ápkesine er Bógenbaı,

Barǵany beker emes, bala suraı.

Bar eken toǵyz uly bir ózinen,

Aqymnan almaq emes basqa uldy-aı!

Kóristi ápekesi baýyryna,

Kelmegen on jyl bolǵan aýylyna.

Aqymnyń jasy kelgen jıyrmaǵa,

Salmaqshy bala qylyp baýyryna.

Bógenbaı osy dedi kelgen jumys:

-Deıtuǵyn jıenderim Aqym, Qylysh,

Aqymdy bala qylam, maǵan berseń,

Qalǵany ózderińe bolar durys.

Ustasań óz qolyńa Qylyshyńdy,

Aıttym men ádeı kelgen jumysymdy.

Bermeseń Aqymyńdy ketem úıge,

Shyǵarma baýyrym dep dybysyńdy.

-Qaraǵym, ishke syımaı jylamasań,

Aqymnan basqa birin qaıtedi alsań.

Sýaltqan aq sútimdi kenjem edi,

Razy bol, Aqymdy suramasań.

Aqshalbaı jylap turdy kemseń qaǵyp,

«Kimdi alsań da alshy»,-dep, kóńilin baǵyp.

Muń-zar kóp Bógenbaıda bala dese,

Shydasyn estigen jan buǵan naǵyp.

Talasyp eki týys Aqym jasqa,

Bógenbaı toıa almaı tur yqylasqa.

«Qudaıdan bala tartyp alyp pa eń?» dep,

Aqshalbaı báıbishesin saldy basqa.

Kempirin taq etkizip salyp qaldy,

Bógenbaı razy bop qanyp qaldy.

Alty kún aýnap-qýnap sonda jatyp,

Aqymdy bala qylyp qolyna aldy.

Aqym da óz eliniń gózáli edi,

Erligi Beksultandaı kemel edi.

Mal soıyp, yqylaspen batalasyp,

Bógenbaı jetinshi kún jóneledi.

Tańerteń elden shyǵyp júrip ketti,

Boıyna bir ózenniń kelip jetti.

Astynda qara ala atty jalǵyz adam,

Artynan elden shyǵyp qýyp jetti.

Qarasa, bir sulý qyz mingen jorǵa,

Bógenbaı kim ekenin bilgen qaıda?

Aqymǵa kele sala sóz qatady:

-Ermin dep, maǵan aıtqan sóziń qaıda?

Eı, Aqym, qoı toǵyta barmap pa ediń,

Baı, myrza, batyrlar men kelse daǵy,

Seni kútip ýaǵdada qalmap pa edim?

Men seni qýyp keldim sóz salmaqqa,

Serttesken ýaǵdań bar, meni almaqqa.

Úsh jyldaı seni tosyp kúnim ótti,

Barasyń meni tastap, sen qaı jaqqa?

Moınyna Aqym jastyń qoıdy sózdi,

Sý boıy tórt-aq kisi kelgen kezi.

Minekı, qyzdyń aıtqan sońǵy sózi:

-Jaýap ber, qaıtpekshisiń endi bizdi?

Sen ketseń men bolamyn áýre-sarsań,

Sheginbeımin osy jerde ólip qalsam.

«Erdiń eki aıtqany ólgenmen» teń,

Óziń jet ýaǵdańa, meni aldasań!

Ne derin bile almaı tur Aqym sasyp,

Aqymdy qyzdyń sózi turdy basyp.

Bógenbaı qyz sózine razy bolyp,

Aqymǵa «jaýap aıt»,-dedi aqyldasyp.

Aqym aıtty:- Ázir joq mende erik,

Baılaǵan edik ras sózdi berik.

Ne deseńiz, ózińiz tııanaqtat,

Moıynǵa sóz túsken soń nege kerek?

Er Bógen uǵyp otyr sózdiń astyn,

Er jigit shyndyq isten nege qashsyn?!

Toqtamy tujyrymdy aqyl tapty,

«Qalmaıyn,-dep,-obalyna eki jastyń».

Qysylyp, qıyn eken qyzdan sasqan,

Bul kúnde erik ketken bizdiń bastan.

Shyraǵym, maǵan taman jaqyn kel dep,

Qyzbenen sonda Bógen aqyldasqan.

Áýeli, jaryqtyǵym, aparaıyn,

Salqyn úı aldynda tur bunyń daıyn.

Sózime meniń aıtqan toqta, janym,

Qaıta kep, qudalasyp aldyraıyn.

Bala desem, boıymda kúı qalmaıdy,

Sózime toqta, balam, aınalaıyn!

Bógenmen ýádelesip, toqtady qyz,

Bop qaldy bostyǵy joq noqtaly qyz.

«Kútemin, tiri bolsań kelersiń»,-dep,

Úıine qosh aıtysyp qaıtady qyz.

Qyz ketti nanar-nanbas úıge keıin,

Aýylyna áreń jetti keshke deıin.

Bógenbaı Aqymdy alyp úıge kelip,

Toı qyldy at shaptyryp uly jıyn.

Qýandy inileri bári de endi,

Aqymdy qyz Hadısha baıqap júrdi.

Jasynan baqyt qonǵan jas eken,-dep,-

Ańsap júrgen tilekti Táńirim berdi.

Sóıledi Bógen sonda qalǵan qyzdy:

-Tústik jer artymyzdan qýyp keldi.

Toqtattym, qudaǵıym, seniń úshin,

Qylmaımyn sózge synyq endi sizdi.

Bul jaıdy estipti eken Hadısha da:

-Apyr-aı, bolar ma eken mundaı dana!

Toıymyzdy ekeýmizdiń birge qylsyn,

Ákelsin osy qyzdy ne qylsa da.

Men razy boldym ǵoı atekeme,

«Apeke-aı, nege aıtty?»-dep, pálen deme.

«Táńirim bergen baqty bireý almas»,

Degen sóz-ertedegi altyn keme!

Beıshara ol da mendeı qyz emes pe,

Bireýi zarlanǵannyń biz emes pe?

Osy aýyldyń úsh-tórtten qatyny bar,

Murasy-atasynyń izi emes pe?!

Bul sózdi Bógenbaıǵa anyq aıtty,

Er Bógen razy bolyp qaldy qatty.

Batasyn kóp qaıtara berdi bilem,

Er Aqym tórt joldaspen qaıta qaıtty.

Sarybaı Aqymdy alyp birge bardy,

Eline segiz kúnde jetip bardy.

Sóz qosar el basymen aqyldasyp,

Sol qyzdyń ákesine kisi saldy.

Sarybaı bitirmeıtin jumys qaıda?

Kúshten aqyl paıdaly osyndaıda.

Artyqsha qalyńmaldy aıdap bermek,

Saýdalasyp otyrý bolsyn qaıda?!

Bóten oı qyz ákesi kórsetken joq,

Baǵalap qalyńmal dep otyrǵan joq.

Razy eki jaǵy bolǵannan soń,

Toı qyldy, keshiktirmeı kóńildi bop.

Jıylyp Maıanbaıdyń urpaqtary,

Toı qylyp toı ústine jatty bári.

Armany Hadıshanyń oryndalyp,

Bolǵandaı kórinedi sátti bári.

Bala bop Bógenbaıǵa Aqym qaldy,

Qolyna eki asyldy birdeı aldy.

Aqym-ul, Bógen-áke bolyp turyp,

Bógenbaı seksen jasta dúnıe saldy.

Talaılar bizden buryn ótip ketken,

Baıansyz dúnıe edi mynaý netken.

Burynǵy ótken erlerdiń qylǵan isi,

Urpaqtan-urpaqqa qap bizge jetken.

Bul emes bilgenderim jalǵyz ǵana,

Ǵumyrym bolsa, jalyqpaı jazam jáne.

Kórersińder qarystap artyq-kemin,

Urpaqtarym tıisti bersin baǵa!