BABALAR SÓZІ: Besboıdaq ataýynyń shyǵý tarıhy
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.
***
BESBOIDAQ
Temirshiniń shyǵysynda «Besboıdaq» atty qýys bar. Onda úńgir bar. Sol úńgirde ertede bir qyz, tórt jigit mekendegen eken. Eldiń aıtýy boıynsha, bular kereı-tóleńgit rýynan bolypty. Qyzdyń aty - Jibek. Jańaǵy joldas bolǵan tórt jigittiń bireýi Aldabergen baıdyń qyzy Jibekke ǵashyq bolady, biraq baı kedeı jigitke qyzyn bermeıdi.
Jigitterde týǵan-týys joq, áke-sheshesi ólip, jetim qalǵan tórteýi baıda jalshylyqpen kún keshken. Sóıtip júrip baıdyń jylqysynan at minip, qyzben kelisip, qońyr kúzde alyp ketedi.
Qar túspeı, osy Temirshige kelip, úńgirdi meken etedi. Tepse temir úzetin tórt jigit, bir qyz qysta ań aýlap kún kóredi. Keler jyly jaz shyǵyp, jer aıaǵy keńigen kezde iz-tússiz joǵalyp ketken baıdyń qyzyn izdep qýǵynshylar da shyǵady. Aqyry suraý salyp izdep tabady da, qalyń qýǵynshy qyzdy óltiredi, tórt jigit amaldap qashyp ketedi. Jigitterdi taýdyń tasyn súzip, izdep taba almaı qýǵynshylar úıine qaıtady. Jibekten aıyrylǵan tórteý Temirshiniń shyǵysyndaǵy qýalaı aǵatyn Shaqabaı ózeni boıynda mekendep, keıin Jibekke kúmbezdep beıit salady. Muny keıbir úlkender kezinde eshqandaı qabiri joq qyzdyń jalǵyz saýsaǵyna salynǵan dep kelgen-di. Al bireýler sol Jibekti jigitter ólgen soń tastap kete barady da, sol túni súıegin qasqyr jeıdi. Jigitter izdep tapqanda onyń jalǵyz saýsaǵy qalady. Shaqabaı ózeniniń boıyndaǵy osy beıit jalǵyz mola atalynady. Osy ózendi qýalaı salynǵan tórt beıit bar. Bular Aıýan, Laıqan, Nuraq, Taımas beıitteri. Qyzdy súıgen jigittiń aty - Taımas. Jibektiń súıegin jalǵyz tastamaý úshin osy ólkede mekendep, keıin barlyǵy da osy ólkede qalǵan degen ańyzdyń uzyn-yrǵasy osyndaı.