Azyq-túliktiń baǵasyn qalaı turaqtandyrýǵa bolady?
Sebebi, Úkimet jyl basynda bıylǵy ınflıatsııanyń deńgeıin 6-8 paıyz dálizinde boljap qoıǵan edi. Al, 2010 jyldyń alǵashqy tórt aıynyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııa deńgeıi 3,6 paıyzǵa jetip otyr. Inflıatsııanyń ósimine negizinen azyq-túlik ónimderiniń naryǵyndaǵy baǵa turaqsyzdyǵy yqpal etip otyr. Máselen, qańtar-sáýir aılarynda azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy - 4,7 paıyzǵa, al aqyly qyzmetter - 4,1 paıyzǵa qymbattaǵan. Bul rette azyq-túlik taýarlarynyń ishindegi eń qatty qymbattaǵany et jáne et ónimderi, olardyń baǵasy - 5,5 paıyzǵa ósken. Al sút ónimderi - 4,0, jumyrtqa - 5,3, jemis-jıdekter men kókónister birden 16,5, al qant - 9,3 paıyzǵa qymbattaǵan. Budan bólek, ınflıatsııa ósimine tabıǵı monopolııalar qyzmetteri tarıfteriniń kóterilgeni de aıtarlyqtaı úles qosqan. Al kommýnaldyq tarıfterdiń kóterilýine negizinen turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy júıesindegi jabdyqtar men ınfraqurylymdardyń ábden tozyǵy jetkendigi sebep bolyp otyr.
Osy oraıda «azyq-túlik ónimderiniń baǵasy nege qymbattaı beredi?», degen zańdy saýal týyndaıdy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Aqylbek Kúrishbaevtyń sózine qaraǵanda, elimizdiń óńirlerinde kóterme saýda salasyndaǵy baǵa túzý úderisi álsiz baqylanyp jatyr, sondyqtan da azyq-túlik taýarlary baǵasynyń kúrt qymbattaýyna jol berilýde. Máselen, sáýir aıynda respýblıkamyzda jemis-jıdek pen kókónis baǵasynyń kúrt óskeni baıqalǵan. Bul negizinen maýsymdyq faktorlarmen baılanysty bolyp otyr. Eger oblystar boıynsha baǵa ósimine taldaý jasaıtyn bolsaq, jemis-jıdek pen kókónis baǵasy Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy, Aqmola, Qostanaı jáne Jambyl oblystarynda ájeptáýir ósken.
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jemis-jıdek pen kókónis baǵasynyń kóterilgeniniń negizgi úsh sebebin anyqtap otyr. Birinshi sebep - bul ımportshylardyń qyzmetindegi ashyqtyqtyń joqtyǵymen baılanysty. Ekinshisi - naryqtaǵy ýaqytsha tapshylyqty der kezinde baıqap, ony bas paıdasyna jarata biletin satýshylardyń alypsatarlyq is-qımyldarymen baılanysty. Buǵan óńirlerdegi bólshek baǵalardyń kúrt qarama-qaıshylyǵy aıǵaq bola alady. Máselen, sáýirde Jambyl jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynda kartoptyń baǵasy tıisinshe 38 paıyzǵa jáne 19 paıyzǵa ósken. Al, sol ýaqytta Almaty oblysynda nebári 10 paıyzǵa qymbattaǵan. Al, Aqtóbe oblysynda qyryqqabattyń baǵasy - 44 paıyzǵa kóterilse, Batys Qazaqstan oblysynda bar-joǵy 6 paıyzǵa ósken. Deldaldardyń sanynyń kóptigi azyq-túlik baǵasynyń qymbattaýynyń úshinshi sebebi. Máselen, Úrimshide 1 kılási 80 teńge turatyn qyzanaq jol-jónekeı kóptegen deldaldardyń qolynan ótip, Astanaǵa jetkende 350 teńgeden satylady eken. Taǵy bir atap óterligi, jemis-jıdek pen kókónis ónimderiniń kóterme jáne bólshek saýda jelileri arqyly satý arnalarynyń jetildirilmeýi de baǵanyń basqa shaýyp, tóske órleýine sebep bolýda. Máselen, aýylsharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerinen tutynýshyǵa deıin jetkeninshe jemis-jıdekter men kókónis ónimderiniń baǵasy birneshe ese ósedi. Bul rette paıdanyń basym bóligi deldaldyq qurylymdardyń, sonyń ishinde kóterme jáne bólshek saýda jelisiniń úlesine tıip otyr. Al ákimdikter qurǵan kommýnaldyq bazarlardyń sany respýblıkamyz boıynsha 70-ke jýyq bolǵanymen, olar jemis jáne kókónis ónimderin qys jáne kóktem maýsymdarynda arzan baǵaǵa satý jónindegi maqsatty sheshe almaýda.
Bundaı jaǵdaıda endi ne istemek kerek? Úkimet azyq-túlik taýarlary baǵasynyń ósimine jol bermeý úshin birqatar sharalardy júzege asyrýdy kózdep otyr. Elimizdiń azyq-túlik naryǵyndaǵy baǵa ósimin qaqpaılaý úshin eń aldymen negizgi azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý jónindegi óńirlik shtabtardyń jumysy jandandyrylatyn bolady. Bul oraıda jergilikti jerlerdegi azyq-túlik naryǵynda qalyptasqan jaǵdaıdy taldanyp, baǵanyń ósimine yqpal etip otyrǵan sebepterdiń bárin joıý úshin qajetti sharalar qabyldanbaq. Ekinshiden, «Saýda qyzmetin retteý týraly» zańdy normasyn múltiksiz oryndaý qamtamasyz etilmek. Bul zań normasy áleýmettik mańyzy zor azyq-túlik taýarlaryn jetkizý jónindegi kelisimshartty bekitý kezinde taýarǵa qosylatyn ústemeniń shekti mólsherin mindetti tártipte bekitýge múmkindik beredi. Bıylǵa deıin atalmysh norma bolmaǵan eken jáne zańnamalyq negizdiń joqtyǵyna baılanysty jergilikti jerlerde baǵa túzý úderisine yqpal etý qıynǵa soǵyp kelgen. Endi atalmysh problema zańnamalyq turǵydan sheshimin taýyp otyr. Jergilikti atqarýshy organdar azyq-túlik taýarlaryn satýshylarmen memorandýmdardy bekitý kezinde taýarlarǵa qosylatyn ústemelerdiń shekti mólsherin bekitýdi talap etýge jáne onyń oryndalýyn baqylaýǵa múmkindik alyp otyr. Úshinshiden - azyq-túlik taýarlarynyń jármeńkelerin turaqty ótkizý jónindegi jumys kúsheıtilip, aýyldyq tutynýshy kooperatıvterdi, servıstik-daıyndaýshy ortalyqtardy qurý esebinen ónimderdi daıyndaý jáne satý júıesin qalyptastyrý jónindegi jumys jalǵastyrylady. Bul azyq-túlik taýarlaryn tutynýshylarǵa deldaldarsyz-aq jetkizýge múmkindik beredi. Atap óterligi, Úkimet joǵaryda atylǵan shuǵyl sharalardan bólek, áleýmettik mańyzy zor azyq-túlik taýarlarynyń negizgi túrleriniń bólshek baǵasynyń deńgeıin tómendetýge jáne ınflıatsııalyq úderisterdi ustap turýǵa baǵyttalǵan strategııalyq sıpattaǵy birqatar júıeli sharalardy qabyldaýdy kózdep otyr.
Mine, baıqap otyrǵanymyzdaı, ınflıatsııa deńgeıiniń ósimine negizinen eki faktor - azyq-túlik ónimderi baǵasynyń qymbattaǵany jáne tabıǵı monopolııalar qyzmetteri tarıfteriniń kóterilgeni áser etip otyr. ıAǵnı, bir-birimen qabysyp jatqan bul qos faktordyń keleshekte de ınflıatsııalyq qysymdy údetýge qaýqary jetip otyr. Buǵan jol bermeý úshin Ó. Shókeevtiń pikirinshe, elimizdiń azyq-túlik naryǵyndaǵy ahýal turaqtanbaıynsha, kommýnaldyq qyzmetterdiń tarıfterin kóterýge, artyq qımyldar jasaýǵa bolmaıdy. Sondyqtan da ekinshi toqsanda nazardy azyq-túlik naryǵyndaǵy jaǵdaıdyń baıybyna barýǵa aýdarý qajet. Osy tusta mynany aıtyp ótken jón: Úkimet baǵany turaqtandyrý úshin elimizge azyq-túlik taýarlaryn ımporttaıtyn naryqta qazaqstandyq kásiporyndardyń úlesin ulǵaıtý jónindegi sharalardy ázirleýde. Bul úderiske Áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalardy tartý kózdelip otyr. Bul ınstıtýttyń elimizge ımporttalatyn azyq-túlik taýarlarynyń naryǵyna kirýi úshin Úkimet qolǵabys jasap, kómektesetin bolady. Al Áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalar arqyly ımporttalatyn taýarlardyń kólemi azyq-túlik naryǵyndaǵy baǵalardyń turaqtylyǵyna yqpal ete alatyndaı bolýy tıis. Bul úshin qazirgi tańda ishki saýda-sattyq týraly zań daıyndalyp jatyr. Úkimet osynyń aıasynda ekinshi toqsannyń sońyna deıin azyq-túlik ónimderiniń baǵasyn turaqtandyrý jónindegi barlyq tetikterdi pysyqtamaq.