Azyq-túlik ónimderine baǵanyń negizsiz ósýine jol berilmeıdi - QR UEM
Eń aldymen, birinshi kezekte qajet azyq-túlik taýarlaryna jasandy tapshylyq jáne negizsiz kóterińki baǵa táýekeli múmkin bolǵan jaǵdaılarda, monopolııaǵa qarsy organ básekelestikti qorǵaý salasyndaǵy QR zańnamasynyń buzylý belgileri boıynsha tergep-tekserýlerdi bastaýǵa quqyly.
Osylaı, tergep-tekserýdi bastaýǵa naryq sýbektileriniń tarapynan mynadaı básekelestik zańnamasyn buzý faktileri alyp kelýi múmkin:
- monopolııalyq joǵary baǵany belgileý;
- óndirý nemese ónim berý múmkindigi bolǵan kezde suranysqa ıe taýarlardy óndirý jáne ótkizý boıynsha negizsiz shekteýler engizý;
- taýardy ónim aınalymnan alyp qoıý arqyly naryqta jasandy tapshylyq jasaý (ústem jaǵdaıdy teris paıdalaný);
Sondaı-aq mynalar boıynsha naryq sýbektileriniń kelisýlerine jáne (nemese) kelisilgen áreketterine tyıym salynady:
- taýarlardy satyp alý nemese ótkizý baǵalaryn ne basqa sharttaryn belgileý jáne (nemese) qoldaý;
- taýarlardy óndirý men ótkizýdi negizsiz shekteý.
Mundaı is-áreketterdi jasaý barlyq monopolııalyq tabysty tárkileýmen (QR ÁQBtK-niń 159-baby) 3%-dan 5%-ǵa deıin aınalym aıyppuldaryn salýǵa ákep soǵady.
Budan basqa, atalǵan buzýshylyqtar úshin qylmystyq jaýapkershilik (QR QK-niń 221-baby) kózdelgen.
Osymen bir ýaqytta TMRBQK apta saıyn Statıstıka komıtetiniń, «Qazagromarketıng» AQ jáne jergilikti atqarýshy organdardyń derekteri negizinde áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary naryǵyndaǵy aǵymdaǵy baǵalyq jaǵdaı taldanady.
Sonymen, qazirgi ýaqytta tutas respýblıka boıynsha qant baǵasynyń ósýi baıqalady. Ortasha alǵanda, respýblıkanyń óńirlerinde qant baǵasy 10%-ǵa kóterildi. Mundaı kóterilý qantty kóterme saýdada jetkizýshilerde baǵalardyń ózgerýinen týyndaǵan.
Aldyn ala aqparat boıynsha, jalǵyz óndirýshi - qantty negizgi jetkizýshi «Orta Azııalyq qant korporatsııay» JShS-nyń («OAQK» JShS) baǵalary Brazılııadan ákelinetin jáne aq qantty óndirý úshin qoldanylatyn negizgi ımporttyq shıkizat - shıki quraq qantqa baǵanyń ósýi sebepti kóterilgen. Shıki quraq qanttyń baǵasy Nıý-ıÝork taýar bırjasyna baılanysty bolady. Sonymen, ústimizdegi jylǵy mamyrda bırjada shıki qanttyń 1 tonnasynyń quny 354 AQSh dollaryn, maýsymda - 477 AQSh dollaryn (qymbattaý 35% qurady) quraǵan. Qanttyń ózindik qunynda shıki qant qunynyń salystyrmaly salmaǵy jáne ony zaýytqa deıin jetkizý shyǵyndary 70 % quraıtynyn esepke ala otyryp, osy faktor qanttyń ózindik qunynyń kóterilýine áser etedi.
Qant jetkizýshileri óziniń kásipkerlik qyzmetin básekeles ortada júzege asyratynyna jáne memleket tarapynan bul naryq rettelmeıtinine qaramastan, naryq sýbektileriniń qyzmetinde atalǵan buzýshylyqtar bolǵan kezde, TMRBQK monopolııaǵa qarsy den qoıý sharalaryn qoldanatyn bolady.
Qazirgi ýaqytta TMRBQK aýmaqtyq departamentteri qantty kóterme jáne bólshek saýdada ótkizýshilerdiń áreketterin QR básekelestikti qorǵaý salasyndaǵy zańnamasyn buzý mánine taldaýda.
Sonymen qatar, monopolııaǵa qarsy tergeýge jol bermeý úshin eskertiletin yqpal etý sharalaryn qoldaný kezeńinde naryq sýbektilerin óz qyzmetterin obektıvti mán-jaılardy esepke ala otyryp, onyń ishinde:
- ónim qaldyqtarynyń (qorynyń) bar bolýy;
- ónimdi óndirýdiń ózindik qunynyń nemese satyp alý qunynyń ózgermeıtindigi;
- ótkiziletin ónimniń artýy ónimniń ózindik qunynyń ne ónimniń satyp alý qunynyń artýyna proportsıonaldy bolýyna (mysaly, satyp alý ne ózindik qun bar bolǵany 5%-ǵa ulǵaıǵan kezde taýardy ótkizý baǵasynyń 20%-ǵa negizsiz ulǵaıýy) qatysty negizdi baǵalyq jáne saýda saıasatyn júrgizip, qoldanystaǵy zańnamaǵa qatań sáıkestikte júzege asyrýǵa shaqyramyz,-delingen QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi baspasóz qyzmetiniń habarlamasynda.