Azyq-túlik baǵasyna deldaldar yqpal etýde-P. Dmıtrıenko
Túrli deńgeıdegi bılik ókilderi baǵany yryqqa kóndirýge qatysty sharalardy qolǵa alǵanymen, onyń tıimdiligi sonshalyqty baıqalmaı otyr. Eń bastysy, baǵa turaqsyzdyǵy sebebine qatysty sarapshylardyń da, resmı ókilderdiń de pikirleri árqıly. Bireýler, buny iri saýdagerlerdiń «oıynyna» sanap, solarmen kúresti bastaý kerek dese, endi bireýi azyq qorynyń qaýqaryna silteıdi, memlekettik járdemaqynyń ósýine qatysty jyldaǵy ádetti alǵa tartatyndar da barshylyq. Al Úkimet basshysy Kárim Másimov buny álemdegi azyq-túlik baǵasynyń jappaı ósýimen baılanystyryp, ishki naryqtaǵy básekelestik talaptarynyń durys saqtalmaǵandyǵyn aıtady. Degenmen, qalyptasqan jaǵdaıǵa qatysty aldaǵy ýaqytta qandaı sharalar qabyldanbaq? Halyq úshin mańyzdysy osy. Byltyr saýda qyzmetin retteýge baǵyttalǵan zań qabyldanyp, sol arqyly azyq-túlik baǵasyn aýyzdyqtaýǵa kúsh salý tetikteri oılastyrylǵan bolatyn. Alaıda onyń tıimdiligine kúmánmen qaraıtyndar da bar. Parlament Májilisi Agrarlyq máseleler jónindegi komıtetiniń múshesi, depýtat Petr Dmıtrıenko da jaqynda ótken jalpy otyrysta azyq-túlik máselesin kóterip, atqarýshy bılikke saýal joldaǵan bolatyn. Osy tóńirekte máselege qatysty pikirin bilip, eldegi azyq-túlik naryǵynda qalyptastan jaǵdaı týraly depýtatty áńgimege tartqan edik.
- Depýtat myrza! Elimizdegi baǵa narqyny baılanysty pikirińizdi bilsek dep edik?
- Árıne, jyl basynan beri qaraı elimizde azyq-túlikke baǵanyń kúrt ósýi men ony turaqtandyrýǵa qatysty sharalar kún tártibindegi negizgi ári ózekti máselege aınalyp otyr. Óıtkeni, elimizdiń bir ǵana óńirinde emes, jalpy respýblıka boıynsha osyndaı úderister baıqalady. Máselen, resmı emes málimetterge súıensek, Soltústik Qazaqstan oblysynda kartoptyń kelisine baǵa bir aıdyń ishinde 40 teńgeden 200 teńgege deıin ósti. Sábizdiń kelisi 30-dan 160 teńgege deıin, óńirdegi et baǵasy 480 teńgeden 1 myń 500 teńgege deıin qymbattaǵan. Sharýalardan osy ýaqytqa deıin 26 myń teńgeden satyp alynǵan bıdaı baǵasy 40 myń teńgege artty. Meniń oıymsha, osylaısha is júzinde baǵanyń jappaı ósý jaǵdaıy saýdaǵa qatysýshylardyń - kótermelep satýshylar men bólshektep saýdalasýshylardyń esebinen oryn alyp otyr. Bul meniń jeke pikirim.
-Úkimet otyrysynda azyq-túlik baǵasyn baqylaýǵa qatysty sharalar qabyldanatyny týraly aıtyldy ǵoı. Bulardyń tıimdiligi qanshalyqty dep sanaısyz?
- Iá, baǵany turaqtandyrý týraly az aıtylǵan joq. Biraq atqarýshy bıliktiń búgingi kúni qabyldaǵaly otyrǵan sharalary bizdiń naryqtaǵy jaǵdaıdy basqa arnaǵa buryp áketýi de ábden yqtımal. Óıtkeni tyıym salýdy kózdeıtin sharalar qazirdiń ózinde nan ónimderi naryǵynda jaǵymsyz áreketterge soqtyryp jatyr. Máselen, bir bólke kádimgi nan úshin baǵanyń eń joǵary shegi 48 teńgege belgilenip, osydan asyrýǵa tyıym salynyp edi, Qyzyljardaǵy nan-toqash kombınaty óziniń 5 dúkenin jabýǵa májbúr boldy, aýdandarǵa nan tasymalyn da toqtatty. Sózsiz, orta jáne shaǵyn kásipkerler de sonyń kebin kııýi múmkin, óıtkeni basqa jol joq. Naryqta bıdaıdyń tonnasy 40 myń teńgeden satylsa, ony satyp alatyn naýbaıhanalar álgi biz shektegen baǵaǵa jaqsy ári sapaly nan pisire almaıtyny aıdan anyq emes pe?! Bul bir ǵana nan ónimi naryǵyna qatysty jaǵdaı. Azyq-túliktiń basqa da túrleri osy shamadaǵy ahýaldy bastan keship otyrǵany da málim ǵoı. Máselen, Qyzyljar men Semeıde iri et kombınattary bar, solardyń ózi jurtshylyqtan etti qymbat baǵaǵa satyp alýǵa kóndigýde. Alaıda zań arqyly biz konserviler men shujyqtarǵa baǵany kóterýge jol bergimiz kelmeıdi. Endeshe olardyń ónimi nege ózindik qunynan arzanǵa satylýy tıis. Álgi kombınattar tek Mońǵolııadan kvota arqyly arzan et satyp alǵan jaǵdaıda ǵana mundaı ónimderdi qoljetimdi baǵamen shyǵara alady eken. Biraq ondaı kásiporyndarǵa shetten et ákelýge qatysty kvotany da ábden shektep tastaǵanbyz.
Budan bólek, biz zań júzinde energetıkterge jyl saıyn tarıfti kóterýine ruqsat berip qoıdyq. Árıne, bul sharanyń eldegi tarıf deńgeıin álemdik deńgeımen birkelki qylýǵa baǵyttalǵany túsinikti. Al munaıshylarǵa da týra álgindeı «jasyryn» ruqsattyń bolatynyn joqqa shyǵara almaımyz ǵoı. Kóktem men kúzgi naýqanda munaı ónimderine baǵanyń aspandap jatatyny da sondyqtan emes pe?! Osynyń barlyǵy azyq-túlik baǵasynyń ósýine ákep soǵady. Buǵan qatysty taǵy bir mysaldy aıta keteıin, Soltústik Qazaqstan oblysynda jyl basynan beri elektr qýatyna tarıf 9 paıyzǵa artqan. Bul árıne, azyq-túlik naryǵyna óz áserin tıgizdi. Barlyq óńdeýshi kásiporyndardyń elektr energııasyn paıdalanatyny, al aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler munaı ónimderin tutynatyny beseneden belgili nárse ǵoı. Endeshe sony yryqtaıyq. Sondyqtan da, bir-birine baılaýly naryqty hám ondaǵy baǵa máselelerin keshendi túrde ǵana qarastyrý kerek. Eger tarıfke shekteý bolmasa, onda qaı sharany qoldansaq ta azyq-túlik baǵasy qosa ósýin toqtatpaıdy. Ony ustap turý da múmkin emes.
- Ózińiz aıtyp ótkendeı, et baǵasy barlyq óńirde óskenine qaramastan dúkenderdegi shujyq baǵasy qalypty sekildi. Máselen, ettiń kelisi 1500 teńge bolsa, sol etten daıyndalatyn shujyq baǵasy kelisine 700-800 teńgeni qurap otyr. Buny qalaı túsinýge bolady?
- Árıne, eger ettiń kelisin 1500 teńgeden satyp alsa, shujyq baǵasy da odan kem bolmaýy kerek edi. Sondyqtan da, ondaı 700-800 teńgege tatıtyn shujyqty tek qospalar arqyly ǵana daıyndaýǵa bolady. Bizdiń azyq-túlik naryǵymyzda da týra solaı jasalyp jatyr. Alaıda densaýlyqqa zııandy qospalar máselesi etke qatysty ǵana kórinis taýyp otyrǵan joq. Kópshilik ónimderdi arzandatý úshin adam aǵzasyna keri áser etetin, arzan almastyrǵyshtardy jappaı paıdalaný etek alyp bara jatqan tárizdi. Máselen, álgindeı zııandy qospasy bar shujyqty ıt te jemeıdi. Baltyq jaǵalaýynan jetkizilgen sút taǵamdaryna mysyq ta jolamaıdy eken. Al túrik tehnologııasymen jasalǵan pecheneniń kepken jańqa sekildi lapyldap janatynyn bilesiz be? ıAǵnı, ol pecheneni ázirleý barysynda kádimgi margarınniń ornyna nemisterdiń ádisimen munaıdan óndiriletin jasandy maı qoldanylady. Táttige qosylatyn jumyrtqanyń ornyna da dál sondaı nemister shyǵaratyn hımııalyq almastyrǵysh qosylady. Álgi tabıǵı maı men naǵyz jumyrtqaǵa qaraǵanda bulardyń quny óte arzan. Endeshe oılanatyn másele bul. Elbasy Joldaýynda jurtshylyqtyń ómir súrý sapasyn, halyq densaýlyǵyn jaqsartý týraly aıtyldy. Al azyq-túlikke baǵanyń artýy naryqta álgindeı adam aǵzasyna asa qaýipti almastyrǵyshtardyń jappaı qoldanýyna, sondaı zııandy azyq-túlikti jurtshylyqtyń jappaı paıdalanýyna ákep soqpaı ma?! Al ony paıdalanǵan adam aǵzasy aýrýǵa shaldyǵatyny málim. Endeshe, bizge eń bastysy, halyqtyń qalyń jigi úshin tabıǵı azyq-túlikterge qoljetimdilikti saqtaý mańyzdy.
- Endeshe, óz tarapyńyzdan azyq-túlik naryǵyndaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrý úshin qandaı usynys aıtasyz?
- 16 aqpanda «Nur Otan» HDP Májilistegi Fraktsııasynyń otyrysynda men Úkimet basshysyna birqatar usynystar jasaǵan bolatynmyn. Bul jerde eń bastysy naryqta qalyptasqan jaǵdaıdy zerttep, tıisti sharalar ázirleý úshin arnaıy komıssııa qurylýy qajettigin alǵa tartqan edim. Premer-Mınıstr K. Másimov ondaı komıssııanyń qurylatynyn aıtty.
Jalpy, meniń oıymsha azyq-túlik ónimderine shekti baǵany belgileýdiń qajeti joq. Kerisinshe, saýda tizbesindegi óndirýshi men tutynýshy halyq arasyndaǵy baǵanyń ósip ketpeýin shekteýimiz kerek. Baǵany belgilegende shamamen 25 paıyzyn kóterme saýda úshin, 25 paıyzyn óńdeýshiler úshin bekitýge bolar edi. Máselen, eger búgin sharýa qojalyqtarynda kartoptyń kelisi 80 teńge tursa, onda iri kóterme jáne usaq saýda jasaýshylardyń ústeme qosýymen onyń baǵasy 125 teńgeden artpaýy tıis. Osylaısha, barlyq azyq-túlikke baǵanyń ósimin aýyzdyqtaýǵa bolatyndaı. Qazirgi jaǵdaıǵa qaıta kelsek, biz ortada júrgen deldaldarǵa barlyq bılikti berip qoıdyq, sosyn baǵa qubylyp otyr. Al jańaǵy men aıtqan 25 paıyzdyq shekteý zań arqyly bekitilse ıgi.
Et ónimine qatysty taǵy bir másele bar. Et óńdeýshi kásiporyndar úshin kvotany Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrligi emes Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi bólýi kerek. Áıtpese, Ekonomıka mınıstrligi kvotany saýdaǵa qatysty kásiporyndarǵa beredi, al ondaı kompanııalar eshqandaı da óndirispen aınalyspaýy da múmkin. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine osy quzyret beriletin bolsa, kvotalardy et kombınattarynyń múmkindigine qaraı ári árbir oblys boıynsha mal sharýashylyǵynyń jaǵdaılaryn esepke ala otyryp bólý kerek.
Budan bólek, astyq eksporttaýshylar úshin qarastyrylǵan qosylǵan qun salyǵy retinde qaıtarylatyn jeńildikti tek óndirýshiler ǵana paıdalanýy kerek dep oılaımyn. Al qazirgi kúni elimizdegi iri astyq sharýashylyqtary ózderi bıdaı eksportymen aınalysady jáne álgindeı jeńildikterdi solar ǵana paıdalanady. Astyq óndirýshilerdiń basym kópshiligi astyqty deldarǵa satady, al ol deldaldar sol astyqty eksporttap qosymsha qun salyǵynan qaıtarym alady. Endeshe osy qarajatty dál óndirisshilerdiń qolyna berý tetigin qarastyrýymyz kerek.
Sonymen qatar taǵy bir aıta keterligi, elektr energııasyna tarıftiń ósimin toqtatý kerek. Buǵan qatysty «Energetıka týraly» zańǵa qaıta oralyp, jyl saıynǵy tarıfterdi arttyrý múmkindigi týraly normany alyp tastaýdy usynamyn. Al bundaı qadamǵa barmaı turyp, azyq-túlik baǵasyn ustap turý týraly sóz qozǵaýdyń ózi artyq.
Jalpy, meniń oıymsha joǵaryda atalǵan 4 negizgi shara naryqtaǵy jaǵdaıdy qalypqa keltiredi, baǵa búgingideı yryqsyz ketpeıdi. Al az qamtylǵan otbasylardyń jaǵdaıyna keletin bolsaq, olar úshin dotatsııa bólýdi qarastyrýǵa da bolatyn edi.
-Áńgimeńizge rahmet!