«AZÝYNA AI TІSTEGEN ARLAN»: Tuńǵysh Prezıdent kúnine arnalǵan jańa týyndy jaryq kórdi (FOTO)
Sembiǵalı Smaǵulov - beıneleý óneri salasynda 30 jylǵa jýyq ter tógip kele jatqan belgili qylqalam sheberi. Halyqtyń ıgiligine aınalǵan kóptegen óner týyndylarynyń avtory. Biz sýretshimen jalpy beıneleý óneri týraly jáne jeke shyǵarmashylyǵy jaıynda áńgime órbittik.
- El bolyp toılaıtyn Táýelsizdik merekesi men Tuńǵysh Prezıdent kúni qarsańynda mańyzy zor eldik merekeniń qadyr-qasıeti jaıly aıtyp berseńiz?
- Táýelsizdik merekesi elim deıtin ár adamnyń kóńilin tolqytatyn, mereıin ústem etetin halyqtyq mereke. Jurtpen birge qýanyp toılaımyz. Táýelsizdik sımvolynyń avtory bolǵandyǵymnan bolar, tipten jeke menshik merekemdeı sezinip, shańyraǵymyzda dastarhan jaıyp, jora-joldastarymyzdy shaqyryp, arnaıy atap ótemiz. Al Tuńǵysh Prezıdent kúni merekesin toılaýdyń da mán-mańyzy zor. Táýelsiz eldiń qalyptasýy, búgingideı álemde orny bar abyroıly memleketke aınalýy Elbasynyń sarabdal saıasatynyń nátıjesi dep bilemin. Óz basym shyǵarmashylyq adamy bolǵannan keıin, osyndaı mańyzdy merekege arnap «Azýyna aı tistegen Arlan» degen jańa týyndymdy jazdym. Shyǵarmanyń kótergen túpki máni ornyqqan, aıbyndy, kúsh-qýaty myǵym táýelsiz Qazaq elin kórsetý. Baǵzy túrkiniń, qazaqtyń Arlandary aıǵa qarap ulyǵan, aıbary men qaharyn kórsetip azýyn aıǵa bilegen. Bórili baıraǵy jaýyn seskendirip, jeńiste jelbiregen. Qazirgi kúni sol qasıetti ata-baba jerinde tuǵyryna qonǵan, azýyna aı tistegen táýelsiz el boldyq. Osy merekege arnap salǵan sýretimdi múmkin bolsa Elbasyna tartý etkim keledi.
- Sizdiń oqyǵan mamandyǵyńyz qalanyń bet-beınesin ásemdeýge qatysy bar eken. Endeshe Astananyń kórkine kórik qosyp, qalamyzdy qulpyrta túsý úshin ne isteýimiz kerek?
- Meniń oqyǵan mamandyǵym - monýmentti-sándik keskindeme. Bul mamandyqta qaladaǵy túrǵyn úılerge úılesimdi sán beretin, shyraı kirgizetin baǵyttardy zerttep, oqytady. Elordamyz - álem astanalarynyń ishindegi eń sýyq qalalardyń biri. Astanada tumandy, qarly-borandy, jańbyrly kúnder kóp. Osyndaı tabıǵat qubylystaryna qaramastan qala óz sánin, kórkem beınesin joǵaltpaýy kerek. Ol úshin qala úılesimdi bezendirilýi shart. Álemde mundaı tájirıbeler jetkilikti. Londonnyń Tumandy Albıon dep atalýy tegin emes. Qalada kóp ýaqyttar jańbyr jaýyp, tuman basyp turady. Sondyqtan qaladaǵy úıler, kóshe avtobýstary qyzǵylt reńge boıalǵan. Ol qalanyń ústin basqan surǵylt tústerdi «jeńip», sánin keltiredi. Sol sııaqty Gollandııanyń astanasy Amsterdam qalasynda da qyzyldy-jasyldy úıler salynady. Onda jaıaý adamdar ótetin joldaǵy jolaqtardy sary túske boıap qoıǵan. Sary tús qar-muzdan anyq kórinedi. Aq tús tez jutylyp ketedi. Jol shetindegi baǵanalar da túrli-tústi sheshimdi tústermen boıalǵan. Olar ǵasyrlar boıy qalada turyp kele jatqan qalalyq adamdar. Biz qazaq halqy ekinshi býynda ǵana qalalyq turǵynbyz. Sondyqtan bul mádenıet bizge endi ǵana sińip keledi.
Men jumysqa kele jatyp Astana kósheleriniń, úılerdiń, jarnamalardyń bezendirilýine qarap jaqsy jerlerdi kórsem - qýanamyn, nashar, úılesim tappaı turǵan jerlerdi kórsem - qynjylyp turamyn. Bizdiń qalada kelsin-kelmesin, áıteýir aq, kók tústerdi qoldana beredi. Bul ekeýi garmonııalyq qatynasqa jatpaıtyn túster. Kóshe avtobýstarymyz jıren túske boıalyp júıtkip júrse, kóshedegi gúlder sekildi áserge bóler edi. Ózi sury qalany surlandyrmaı, jyly tústermen bezendirip shyraıyn ashý kerek.
- Beıneleý óneri - qazaq jerinde keıinen damyǵan kenje óner. Qazaq sýretshileriniń alǵashqy býynynan búgingige deıingi tolqyndarynyń bıik óreli týyndylaryna qarap, osy ónerdi jatyrqamaı qabyldap, birden boıyna sińirip, damytyp áketkenin ańǵaramyz. Osynyń syry nede dep oılaısyz?
- Qazaq halqynyń boıynda burynnan bar dástúrli qoldanbaly óneriniń ózi sýretshiliktiń bir formasy. Osymen birge bizdiń halqymyzdyń bolmysynda tabıǵatpen úndestik, sergektik, sezimtaldyq, shyǵarmashylyq shabyt bar. Sondyqtan beıneleý óneri bizdiń ortamyzda jyldam qalyptasyp, arnaǵa tústi. Keńes kezinde beıneleý óneri jaqsy damydy. Soǵys jyldarynda myqty sýretshiler Qazaqstanǵa ýaqytsha qonys aýdaryp, jaqsy mektep qalyptastyryp ketti. Osydan keıingi kezeńderde ár býyn sýretshileri jańa leppen, óz qoltańbasymen kelip otyrdy. Mysaly, 60-jyldary shyqqan sýretshilerdiń óz aıtary boldy. Olar aldy-artyn sholyp, álemdik úrdisterge moıyn buryp, keńestik noqtadan bosap shyǵýǵa talpyndy. Shyǵarmashylyq izdenis jasady. 70, 80, 90 jyldardyń sýretshileriniń barlyǵynda shyǵarmashylyq órleý, jańashyldyq kóp boldy. Ár býyn sýretshilerin jeke taldap minez bere alasyń. Al búgingi býynnyń shyǵarmashylyǵynda toqyraý bolyp turǵandaı seziledi.
- Ónerdi toqyratpaı, dástúr sabaqtastyǵyn úzbeı jańa býyn qalyptastyrý úshin ne isteýimiz kerek?
- Búgingi býyndaǵy tosyrqaý men toqyraýdyń bir sebebi naryq zamanyndaǵy ómir súrýdiń qıyndyǵynan týyndap otyr. Jeke adamdardyń deńgeıine baǵynyp, suranysqa saı jumys isteý ónerdiń qunyn túsirip tur. Osyǵan berispeı júrgen sýretshiler - bizdiń qatarlastarymyz. Al jastarǵa kelsek, burynǵy kezde beıneleý ónerine balalardy kezeń-kezeńimen tárbıelep oqytatyn. Mektep, kolledjde oqyp, sodan keıin baryp ýnıversıtetke qabyldaıtyn, qazir mektepten birden ýnıversıtetke qabyldaı beredi. Ásili kolledjdiń kezinde olar kompozıtsııa negizderin túıindep oqıtyn. Bul basqyshtardan ótpese balalardyń «Taıbýryldyń bir jaratýy kem boldy» degendeı biliminde kemdik bolyp turady. Sýrettiń kompozıtsııasy - shyǵarmanyń jalpy qurylymy, ornalastyrylýy, úılesimdilik, kórkemdik sheshimderine jaýap beredi. Árıne kompozıtsııany eshkim basy bútin úırete almaıdy. Onyń tártibin, jolyn túsindire alasyń. Odan arǵysy talanty men qudaı bergen zeıin-zerdesine baılanysty. Qyraǵylyǵyń, kóregendigiń, sergek sezimiń, quıylyp turatyn shabytyń, ómirden qabyldap alyp, sanańda jańǵyrtatyn ómir súrgen ortań bolýy kerek.
Kórmedegi qazirgi jastardyń sýretin baqylasań, olardan úlken izdenis, bıik talǵam, óreli oı kóre almaısyń. Sýretshiniń jaqsy týyndysy mýzeılerge qoıylýy kerek. Mine sondaı mýzeılik deńgeıge jetetin sýretter az. Al óner murajaılary ulttyń mádenıetin kórsetetin, basqa jurtqa ózińdi tanytatyn erekshe oryn.
- Sizdiń shyǵarmalaryńyz elimizdiń qaı óner murajaılarynda saqtalǵan? Ónerińizdi baǵalaǵan, bedeldi halyqaralyq uıymdardyń marapattaryn da qanjyǵalapsyz. Osy jaıynda aıta ketseńiz?
- Meniń týyndylarym halyq mádenıeti qazynasynyń qory sanalatyn Á.Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner murajaıynda, Astanadaǵy jańadan ashylǵan ulttyq mýzeıde, Táýelsizdik saraıy janyndaǵy óner murajaıynda, Atyraý, Aqtóbe, Pavlodar sekildi oblystyq murajaılarda saqtaýly tur. Máskeý qalasyndaǵy Shyǵys halyqtary mýzeılerinde Stýdent kezimde salǵan «Meniń ákemniń attary» (1987j.) týyndym saqtalǵan.
1994 jyly Vena qalasynda ótken «Qazaqstannyń kóne jáne jańa óneri» kórmesinde sheteldikter shyǵarmalaryma jaqsy baǵalaryn berdi. Budan keıin London qalasynda, Germanııanyń Dıýsseldorf, Bremen, Gelzenkırhen qalalarynda jáne Máskeýde uıymdastyrylǵan kórmelerge týyndylarymdy qoıdym. Óner saparymen basqa da shetelderde kóp boldym. Meni Eýropa Parlamentinde «Óner Kavaleri» ordenimen marapattady. Bul nagradany Eýropa men Qytaıdyń «Mádenıet pen ónerdi qoldaý» qory taǵaıyndaǵan. Al Qytaı eliniń astanasy Beıjiń qalasynda ótken halyqaralyq sýretshiler forýmynda «Kúlli álemdegi beıbitshil sýretshi» degen qurmetti ataqqa qol jetkizdim. Bunyń barlyǵy eńbegińniń baǵalanýyndaı kórinedi. Al, men pendeshilikke de jatqyzam. Naǵyz sýretshiniń qyzyǵy men shyjyǵy - sheberhanasynda otyryp shyǵarmashylyǵymen berilip aınalysý. Ońasha, oqshaý bolǵanda adam ózine kóp suraq qoıyp, jaýabyn izdeıdi.
- Sýretshi óz mamandyǵynyń naǵyz sheberi bolyp qalyptasýymen birge, neni úırenip, bilýi mańyzdy?
- Sýretshiniń jan-jaqty bilimdi bolýy, shyǵarmashylyq deńgeıiniń ósýine, túrli taqyrypta qundy týyndy jaratýyna jol ashady. Men - qoıshynyń balasymyn. Aýylda tabıǵat aıasynda óstim. Sol aýyldyń turmys-tirshiligi, Tórt túlik maly, qustardyń saıraǵan úni, taý basyndaǵy jóńkile kóshken bulttardyń ásem kórinisteri sanamda jattalyp qaldy. Bular adamdy qııalǵa baı etedi. Qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalaryn da sol aýylda júrgende oqı bastadym. Kitaptyń qyzyǵyna batyp qaraýymdaǵy talaı qoıǵa qasqyr shaptyrǵam. Sol ýaqyttarda Іlııas Esenberlıniń «Kóshpendilerin» oqyp otyryp, taýlardyń qaptalynan qol tóńkerip kele jatqan Kenesary hannyń beınesi kóz aldyma elesteıtin. 4 synypta oqyp júrgenimde qazaqtyń batyrlar jyryn oqýdy bastadym. «Kórǵuly» jyryn jatqa aıtatynmyn. Sondyqtan kóp kitap oqyp, ulttyń dástúrli qundylyqtary men bar bolmysyn tanyp, bilý mańyzdy dep oılaımyn. Mende osy ýaqytqa deıin shyǵarmashylyq toqyraý bolǵan emes. Taqyryp taba almaı qınalǵan kezim joq.
Men tanymal sýretshilerdiń shyǵarmalaryna qarap, olardyń jaqqan boıaýyn, túrli sheshimderin zer salyp baqylaımyn. Naǵyz ónerdiń jolyna qaraıtyn bolsań, sen bireýdiń ıyǵyna shyǵasyń, óziń qalyptasyp, bilim-biligiń jetilgen kezde, sende bireýdi ıyǵyńa qoıyp ketýiń kerek. Joǵalmaýyń kerek. Ónerdiń ómirsheńdigi, dástúrli jalǵasýy osylaı. Qatty elikteý men kóshirýden saqtana otyryp jańalyqty, artyqshylyqty sińirip qabyldaýǵa bolady. Bireýge uqsap ketem be dep alańdaýǵa bolmaıdy. Árkim óz izin qaldyrady, ár izde óziniń ıisi qalady.
Osydan biraz ýaqyt buryn Reseıdiń Omby qalasynda ótken halqaralyq kórmege óz týyndylarymdy aparyp qoıdym. Ol kórmeniń bir ereksheligi bilikti ónertanýshylardyń kelip qatysýy boldy. Olar meniń jumystaryma jaqsy baǵasyn berdi. Kózderine úıir keńestik sarynǵa uqsamaıtyn, jańasha mánerdegi shyǵarmam tańdanys týdyrǵan sekildi. Olarǵa meniń shyǵarmalarymdaǵy sımvolızm, nyshan-tańbalar, ultymyzdyń dástúri, tarıhy, mádenıeti astasqan tyń sheshimdi beıneler qyzyqty boldy. Ár el osylaı óz bolmysymen, jańashyldyǵymen kórinýi kerek dep qýanyp, nıettes tilekterin bildirdi. Osy sııaqty shetelge týyndylaryńdy aparǵanda, sol elge uqsap tursań olar onsha jaqtyrmaı qaraıdy, kóshirmeni baǵalamaıdy.
- Búgingi tańda shyǵarmaǵa naqty baǵa beretin ónertanýshylardyń jańa býyny ósip kele me?
- Qazirgi kúni beıneleý ónerinde kásibı bilikti ónertanýshylar óte az. Buryndary Baıan Barmanqulova sekildi azýly ónertanýshylar ónimdi jumys istegen edi. Ónertanýshy sýretshi bolmasa da, osy ónerdiń qyr-syryn tereń meńgergen bolýy kerek. Olar shyǵarmanyń kompozıtsııasyn, reńderdegi jyly, sýyq tústerdiń baılanystaryn aıtyp, shıki tústerdi kórsetip, baǵa beredi.
Kartına salyp jatyp bir tusqa qyzyl tús jaqsań, ol ózin jaqsy kóredi, taǵy basqa jerlerge jaǵýyńdy surap turady. Kók tús qoısań, ol da ózin izdeı bastaıdy. Osyndaı syrlardy túsinip, kórkemdik sheshimderdiń mánine úńilý kerek. Ár sýretshiniń óziniń qoltańbasy, aıtar oıy bar. Bir adam bozǵylt nemes kúńgirt tústermen, taǵy bir adam aıǵaılaǵan ashyq tústermen týyndy jazady. Ónertanýshy osylardyń barlyǵyn zerttep, ár sýretshiniń aıyrmashylyǵyn, artyqshylyq-kemshiligin tabady. Osal ónertanýshy sýretti jaı sıpattap, syrtqy betin baıandap qana beredi. Olaı jýrnalıst te jaza alady.
Ótkende bir synshy Balýan Sholaq pen Ǵalııanyń qaıyqta kezdesip turǵan sýretinen qatelik taptym dep jar saldy. Onyń oıynsha o zamanda, bu zaman Balýan Sholaq pen Ǵalııa qaıyqqa minbegen, ózenge baryp, sýǵa túsip kórmegen eken. Ol basqasyn aıtpaǵanda sýretshiniń shyǵarmashylyq qııalyn, kórkem obraz jaratýyn túsine almaı otyr. Oǵan salsań ataqty sýretshi Rafaeldiń «Afıny mektebin» de synaıtyn sekildi. Onda eki ǵasyrda jasaǵan Platon men Arıstotel birge júredi. Sondyqtan kez kelgen adam ónertanýshy bola almaıdy.
Suhbattasqan Baqytjol Kákesh