Azııa men Eýropa Parlamentiniń ókilderi búgingi qaýip-qaterlerge birge yqpal etýge ýaǵdalasty

Foto: None
NUR-SULTAN. PNOMPENЬ. QazAqparat – «Azııa-Eýropa» forýmy Parlamentiniń delegattary pandemııa kezinde beıbitshilik pen turaqtalyq úshin yntymaqtastyqty nyǵaıtý joldaryn talqylady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Kambodja parlamentiniń eki palatasy basshylarynyń tóraǵalyǵymen seısenbi kúni onlaın rejımde ótken májiliske uıymǵa múshe 30 memleket pen «Azııa-Eýropa» forýmynyń músheleri men seriktesteri qatysty.

Qazaqstan tarapynan kezdesýde Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń basshysy Aıgúl Quspan ókildik etti.

Kambodja Ulttyq assambleıasynyń tóraǵasy Heng Samrın óz sózinde Azııa men Eýropanyń áli de jańa syn-tegeýrinderge tap bolyp otyrǵanyn jáne olardyń adamdardyń ómiri men senimine yqpal etetinin atap ótti.

«Koronavırýs pandemııasy týdyrǵan qıyndyqtardan soń eki qurlyq qaýipsizdik, terrorızm, tehnologııa men saýda salasyndaǵy básekelestik, klımattyń ózgerýi, tabıǵı resýrstardy qorǵaý, áleýmettik jáne genderlik teńsizdik sııaqty úlken problemalarmen betpe-bet keldi»,-dedi Heng Samrın.

Onyń pikirinshe, «Azııa Eýropa» parlamenttik seriktestigi beıbitshilik, qaýipsizdik, gúldený men turaqty damý jolyndaǵy ortaq mindetterdi sheshý baǵytynda birigýge múmkindik týdyryp otyr.

Óz kezeginde Aıgúl Quspan forým qatysýshylarynyń nazaryn áli kúnge deıin jalǵasyp kele jatqan pandemııadan týyndaǵan qaýip-qaterlermen kúreske Azııa men Eýropanyń kúshin biriktirý qajettigine aýdardy.

«Álemdegi jaǵdaı ózin-ózi oqshaýlaý tásili uzaqqa deıin barmaıtynyn kórsetti. Biz búgin Azııa men Eýropa arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqtyń osy kúngi úlgisiniń ózgerip, jańa bloktardyń qurylyp jatqanynyń kýási bolyp otyrmyz»,-dep málim etti qazaqstandyq depýtat.

Búgini tańda Evrazııadaǵy elderdiń barlyǵy ózderiniń bıznesteriniń jańa naryqtarǵa kedergisiz shyǵý múmkindigin keńeıtkeli otyr. Alaıda vaktsınatsııa sertıfıkattaryn ózara moıyndaý máselesiniń sheshilmeýi halyqaralyq saýdany aıtarlyqtaı qıyndatyp otyr.

«Halyqaralyq bıznes pen týrızmniń pandemııa saldarynan saýyǵýyna kómektesý úshin vaktsınatsııa setıfıkattaryn ózara moıyndaý isin yntalandyrýdyń mańyzy zor»,-dedi Aıgúl Quspan.

Azııa men Eýropa memleketteriniń kópshiliginiń ekonomıkasynyń qozǵaýshy kúshi sanalatyn týrızm sektoryna pandemııanyń tıgizgen zardaby az bolǵan joq. Sol sebepti «Azııa men Eýropa» forýmy parlamentiniń ókilderi óziniń deklaratsııasynda álemdik qaýymdastyqty týrızmdi qalpyna keltirýge barynsha kúsh salýǵa shaqyrdy.

Aıgúl Quspan sonymen qatar qazirgi zamanǵy qaýip-qaterlerge der kezinde ári talapqa saı áreket etip, álemdik qaýymdastyqty turaqty damytý baǵytynda jańa tásilderdi oılap tabýdy kózdeıtin halyqaralyq qaýipsizdik júıesin transformatsııalaý protsesteri týraly aıtty.

«Qazaqstan tóraǵalyq etip, Jenevada aldaǵy ýaqytta ótetin DSU-nyń mınıstrlikter konferentsııasy álemdik qaýymdastyqtyń saýda-ekonomıkalyq sınergııasyn júzege asyrýda mańyzdy kezeń bolady»,-dep nyq senimmen aıtty Májilis depýtaty.

Kezdesý aıasynda parlament ókilderi beıbitshilik, qaýipsizdik pen damýdy ilgeriletýde parlamenttik dıplomatııanyń ózektiligin rastaı otyryp, koronavırýs pandemııasynan keıingi áleýmettik-ekonomıkalyq qalpyna keltirý máselelerin talqylady. Olardyń ishinde tsıfrlyq ekonomıka, ınklıýzıvti ósim men damý, tabıǵı resýrstardy tıimdi paıdalaný máseleleri de bar.


Tımýr Dúısekeev


Seıchas chıtaıýt