Ajyrasý jıiligi boıynsha Qazaqstan Maldıv araldarynan keıingi orynda tur

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; 2023 jyldyń qańtar-jeltoqsan aılarynda elde 120,9 myń jup nekecin tirkedi. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 6%-ǵa az. Bul týraly <a href="https://ranking.kz/" target="_blank" rel="noopener">ranking.kz</a> saıty jazdy.&nbsp;</p>

2008 jyly kópjylǵy dınamıkada nekege turýdyń eń tómen kórsetkishi tirkelgen bolatyn. 135 myńnan astam jup resmı túrde otbasyly boldy. Bul kezde eldegi halyq sany 16 mıllıon adamǵa da jetpegen edi. 

Qalalarda 2023 jylǵy qańtar-jeltoqsan aılarynyń qorytyndysy boıynsha tirkelgen neke sany 6,4%-ǵa, 80 myńǵa deıin, aýyldarda – 5,1%-ǵa, 40,9 myńǵa deıin qysqarǵan. 

Ajyrasý sany da QR úshin rekordtyq tómen kórsetkishke aınaldy: ótken jyldyń 12 aıynda bar bolǵany 16,8 myń neke tirkeldi, bul bir jyl burynǵydan 5,3%-ǵa az. Qalalarda ajyrasý sany bir jylda 5,2%-ǵa, 12,4 myńǵa deıin, aýyldarda – 5,5%-ǵa, 4,4 myń jupqa deıin azaıǵan. 

Óńirler boıynsha eń kóp neke Almatyda tirkelgen: 13,1 myń, bul bir jyl burynǵydan 4%-ǵa az. Odan keıingi orynda Túrkistan oblysy (11,8 myń, jylyna mınýs 11,4%) jáne Astana (10,4 myń, mınýs 2,8%) tur. Eń az neke Ulytaý oblysynda tirkelgen – 1,5 myń.

Ajyrasýdyń eń kóp sany da Almatyda tirkeldi: 2,3 myń, bul bir jyl burynǵy kórsetkishten 2,1%-ǵa az. Odan keıin Qaraǵandy oblysy (1,5 myń ajyrasý) men elorda (1,5 myń) tur. Eń az ajyrasqandar Ulytaý oblysynda bolǵan – nebári 198. 

Qazaqstanda 2023 jyldyń qańtar-jeltoqsan aılarynyń sońynda neke qııý kórsetkishi 1 000 adamǵa shaqqanda 6,46-dan 6,07-ge deıin tómendedi. Nekeniń eń joǵary kórsetkishi elordada tirkeldi – 1 000 adamǵa shaqqanda 7,46. Úzdik «úshtikke» Ulytaý men Almaty oblystary da kirdi. Eń tómengi kórsetkish Túrkistan oblysynda tirkelgen.

Bir jyl buryn óńirler boıynsha ajyrasýdyń eń joǵary kórsetkishi Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy jáne Pavlodar oblystarynda, eń tómeni Túrkistan oblysynda tirkeldi. 

Petrelli Previtera-nyń 2024 jyldyń 4 naýryzynda jańartylǵan málimetinshe, Qazaqstan ajyrasý deńgeıi boıynsha dúnıe júzinde Maldıv araldarynan keıingi ekinshi orynda tur. 

Mamandar elimizdegi ajyrasýdyń negizgi sebebi týystardyń aralasýy (61%), moraldyq shekteýlerdiń joqtyǵy (41%), ajyrasý protsesiniń jeńil bolýy (25%) ekenin atap ótti. Sondaı-aq qazirgi qazaq erleri men áıelderine sáıkes kelmeıtin qatal genderlik rólderdiń saqtalýy jáne nekege degen jalpy ózgergen kózqaras problemalar qatarynda tur.

Bir qyzyǵy, ajyrasý kórsetkishi joǵary bolǵanymen, qazaqstandyqtar neke ınstıtýtyn áli de joǵary baǵalaıdy. Zertteýler kórsetkendeı, Qazaqstan jastarynyń 82,5%-y (18-29 jas) óz bolashaǵyn nekede jáne balaly bolýda kóredi. 

«Ajyrasqan» elderdiń alǵashqy «ondyǵyna» Gýam, Reseı, Moldova, Belarýs, Qytaı, Arýba, Lıtva jáne Domınıkan Respýblıkasy kirdi.