Ázerbaıjanǵa COVID-19-dyń jańa shtamy enýi múmkin

Foto: None
BAKÝ. QazAqparat – «TƏBIB» medıtsınalyq óńirlik bólimshelerdi basqarý jónindegi birlestigi Ázerbaıjanǵa jańa «Covid-19» shtamynyń ený múmkindigi bar ekenin habarlaıdy, dep jazady «QazAqparat» HAA menshikti tilshisi. Osyǵan baılanysty «TƏBIB» jańa shtamnyń taralýyn boldyrmaý úshin vaktsınatsııa máselesine baıypty kózqaras qajet dep sanaıdy.

Birlestik qyzmetkerleri vaktsınanyń aǵzadaǵy ekinshi dozasynan keıin osy vırýsqa qarsy turý 60%-90% aralyǵynda artýy tıis ekenin, alaıda vaktsına alǵandardyń bosańsymaýy qajet ekenin aıtady. Óıtkeni vaktsınany vırýstan qorǵaý áseriniń uzaqtyǵy áli de anyq emes. Bul rette, «TƏBIB» baǵalaýy boıynsha, vaktsına adamdy 1-2 jylǵa qorǵaýy kerek.

Sonymen qatar vaktsına alǵannan keıin «Covid-19» qaıta juqtyrý múmkindigi týraly, sondaı-aq vaktsına koronavırýstan tolyq qorǵaı ma degen suraqqa «TƏBIB» mynany málimdedi: «Vaktsına ekinshi doza engizilgennen keıin 2 aptadan keıin óz áserin kórsetedi. Sodan keıin ǵana qandaǵy antıdenelerdiń bar-joǵyn anyqtaýǵa bolady, biraq bul fakt adamnyń ımmýnıtetine baılanysty. Vaktsınalardy zertteý nátıjeleri ártúrli.

Túrkııadaǵy «CoronaVac» vaktsınasyn zertteý onyń tıimdiligi 92%-ǵa teń ekenin kórsetti, Brazılııalyq zertteýler boıynsha vaktsına 100%-ǵa qorǵaıdy».

Eske salaıyq, Ázerbaıjanda 18 qańtarda halyqty jańa SARS-CoV-2 koronavırýsyna qarsy egý bastaldy. Medıtsına qyzmetkerleri «Ázerbaıjan Respýblıkasynda COVID-19-ǵa qarsy 2021-2022 jyldarǵa arnalǵan vaktsınatsııa strategııasyna» sáıkes alǵashqy vaktsınany aldy. Ári qaraı halyqtyń qalǵan bóligi egiledi.

18 jasqa tolmaǵan, júkti jáne allergııasy bar adamdar ázirge egilmeıdi. Vaktsına qytaılyq «Sinovac» kompanııasynyń «CoronaVac» vaktsınasyn qoldaný arqyly júzege asyrylady. Jalpy, ótken táýlikte ÁR-da koronavırýs juqtyrýdyń 147 jańa jaǵdaıy anyqtaldy, 236 adam emdeldi, 4 adam qaıtys boldy. El boıynsha koronavırýs ınfektsııasyn juqtyrýdyń 231 509 faktisi tirkeldi, búgingi kúni COVID-19 vırýsyna 2 470 980 test ótkizildi.

Avtory: Serikbol Qoshmaǵanbetov


Seıchas chıtaıýt