Ázerbaıjanda Naýryz merekesi qalaı toılanady

Foto: Фото: trend.az
BAKÝ. QazAqparat – Búgin Ázerbaıjanda Naýryz merekesi aldyndaǵy sońǵy seısenbi toılanyp jatyr, ony Ázerbaıjan halqy Ahyr chershenbe nemese Torpag chershenbesı dep ataıdy. Mereke nesimen qyzyq ekenin QazAqparatyń Ázerbaıjandaǵy tilshisiniń materıalynan oqyńyz.

Kóktemgi Naýryz merekesi qarsańynda tórt seısenbi atap ótiledi - Sý chershenbesı (Sý seısenbisi), Od chershenbesı (Ot seısenbisi), Iel chershenbesı (Jel seısenbisi) jáne Torpag chershenbesı (Jer seısenbisi). Olardyń árqaısysy tabıǵat qubylystarynyń oıanýyna arnalǵan. Biraq aldyńǵy seısenbilerge qaraǵanda keıingisin erekshe atap ótedi.

Torpag chershenbesı Jerdiń oıanǵanyn bildiredi, ol Naýryzǵa sanaýly kún qalǵanda keledi. Ereje boıynsha Jer adamdy tamaqtandyrady, al onyń qystan keıin oıanýy barlyq tirshiliktiń oıanǵanyn, jandanǵanyn kórsetedi. Ahyr chershenbe kóktemgi egin jumystarynyń, jańa aýylsharýashylyq maýsymynyń bastalǵanyn bildiredi. Dástúr boıynsha bul kúni adamdar úılerinde shyraq jaǵady. Osy kúni úıden tuz, sý, aqsha, nan, sirińke, munaı nemese sút ónimderin berýge bolmaıdy. Balalar kórshi úılerdiń esigin qaǵyp, esiktiń aldyna bas kıimderin tastap tyǵylyp qalady. Al úı ıeleri bas kıimge kámpıt pen táttilerdi toltyryp berýi kerek. Renjisken adamdar tatýlasýy kerek dep esepteıdi. Al keshke ot jaǵyp, bir-birine barlyq jamanshylyq janyp ketsin dep tileıdi.

Sondaı-aq odan úsh ret sekirse, senim boıynsha, qıynshylyq pen qaıǵy ótken jylda qalady. Naýryz qarsańyndaǵy sońǵy seısenbini úıde atap ótý kerek. Áıtpese, aldaǵy 7 jylda merekeni syrtta atap ótesiń degen senim bar. Bul merekeniń seısenbi toılanatynynyń da óz maǵynasy bar. Qasıetti jazbalardan jetken ańyz boıynsha Qudaı álemdi bir apta ishinde jasaǵan, al dúnıeniń ózi ekinshi kúni jaratylǵan. Ázerbaıjan halqynyń súıikti merekeleriniń biri – Naýryz meıramy 21 naýryz kúni bolady. Ejelgi kún kúntizbesi boıynsha bul kún men tún teńesetin kún. Bul mereke tek ázerbaıjandarda ǵana emes, kóptegen Shyǵys elderinde toılanady.

Avtory: Serkbol Qoshmaǵanbetov


Seıchas chıtaıýt