Ázerbaıjanda Abaı jyly bastaldy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin Baký memlekettik ýnıversıtetiniń úlken akti zalynda túrki álemindegi Abaı jylyna jáne qoǵam qaıratkeri ári aǵartýshynyń 175 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan saltanatty shara ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Sharany Halyqaralyq túrki akademııasy, Ázerbaıjan Bilim mınıstrligi, L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti, Baký memlekettik ýnıversıteti jáne Ázerbaıjandaǵy Qazaqstan Elshiligi birlesip uıymdastyrdy. Saltanatty sharanyń ashylýyn Túrki keńesiniń bas hatshysy B.Ámireev, Halyqaralyq túrki akademııasynyń prezıdenti D.Qydyráli, TúrkPA bas hatshysy A.Mamaıýsýpov, Túrki mádenıeti men murasy qorynyń jetekshisi G.Efendıeva, TÚRKSOI bas hatshysynyń orynbasary B.Chakydjy, BMÝ rektory E.Babaev, Eýrazııa jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy ıAkýb Omeroglý, Ázerbaıjan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Anar Rzaev, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Majarstan elshileri, sonymen qatar tanymal ǵalymdar men qoǵam qaıratkerleri qatysty.

Saltanatty shara bastalmas buryn qonaqtar Baký memlekettik ýnıversıtetinde jumys istep turǵan Abaı ortalyǵyna baryp, kórmege qoıylǵan kitaptarmen tanysty. Halyqaralyq túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli ortalyqqa 60-qa jýyq kitap, onyń ishinde qazaq tilindegi Abaı shyǵarmalaryn tartý etti. Sonymen qatar Ázerbaıjan Ulttyq ǵylym akademııasy Nızamı atyndaǵy ádebıet ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Turan Teımýrdyń «Muhtar Áýezovtiń «Abaı« romanyndaǵy kórkemdik máseleler» (Turan Teymur. Muxtar Auezovun «Abay» romanında sənətkarlıq məsələləri) monografııasynyń tusaýkeseri ótti. Akademııada jaryq kórip otyrǵan bul eńbek Muhtar Áýezovtiń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan ázerbaıjan tilindegi alǵashqy ǵylymı týyndy sanalady.

D.Qydyráli Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn toılaý ataýly oqıǵa ekendigin aıta kele Abaı jyly túrki halyqtary arasyndaǵy mádenı qatynastardyń damýyna qyzmet etetindigine senim bildirdi. Al Baký memlekettik ýnıversıtetiniń rektory E.Babaev qazaqstandyq joǵary oqý oryndarymen baılanystarǵa oń baǵa berip, eki eldiń arasynda tarıhı baılanystar, baýyrlastyqtyń berik tamyry bar ekendigin basa aıtty.

Saltanatty shara L.Gýmılev atydaǵy EUÝ professory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Kenjeǵalı Myrjyqbaıdyń Abaı jylynyń ashylýyna arnalǵan kontserttik baǵdarlamasymen jalǵasty.

Aıta keterligi, Túrki akademııasy UNESCO aıasynda Abaı mereıtoıyna arnalǵan halyqaralyq sharalardy Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa elderinde ótkizip, uly aqynnyń shyǵarmalaryn jáne M.Áýezovtyń «Abaı joly» epopeııasyn túrki tilderine aýdarýdy josparlap otyr.

Avtory Bekbaý Taımanov