Ázerbaıjan saıasattanýshylary Astana protsesin talqylady
«Astana protsesindegi kóp nárse BAQ nazarynan tys qaldy, bizdiń sarapshylardyń sol taqyryptarǵa toqtalǵany jón. Máselen, bul shara bolmas buryn, qaýipsizdik boıynsha orasan zor jumystar atqaryldy. Sońǵy kezderi álemniń túkpir-túkpirinde lańkestik aktiler bolyp jatqandyqtan, qazaqstandyq tarap qaýipsizdikke erekshe mán berdi. Mundaı taqyrypta kelissózder ótkizý - óte qundy», - dedi moderator, saıasattanýshy Ilgar Velızade.
Sonymen birge, ol Astana protsesinde Reseı, Túrkııa, Iran jáne Asad rejimi ókilderiniń basty rólde bolǵanyn atap ótti. AQSh pen BUU arnaıy ókili kelissózderge qatysqanymen, baqylaýshy retinde este qaldy.
Saıasattanýshy Fıkret Sadyhov kelissózderde dıplomatııalyq saltanatty, kúlimdeýler men formaldy kelissóz protsesteri bar hattamalyq kezdesýlerdi eshkim de kútpegenin basa aıtty: «Bul túrli konfessııalar, etnıkalyq azshylyqtar, túrli múddeler men álemdik saıasattaǵy mańyzdy tulǵalar qatysqan óte kúrdeli, jarylý qaýpi bar protsess boldy».
Saıasattanýshy Elhan Shahınoglý Sırııada eki soǵystyń júrip jatqanyn eskerý qajettigin aıtty: birinshisi - lańkestermen soǵys, oǵan úkimettik jasaq pen Túrkııa, Iran, Reseı syndy syrtqy oıynshylar qatysýda, ekinshisi - azamattyq soǵys, oǵan Astana protsesine kelgen kúshterdiń kóshbasshylary qatysýda.
Onyń paıymynsha, azamattyq soǵysty baqylaýǵa múmkindik bar jáne Astanada dıalogtyń ótkeni - jaqsylyqtyń nyshany.
«Sırııa máselesine qatysty Reseı, Túrkııa jáne Iran yntymaqtastyǵyna keler bolsaq, Astanada birlesken málimdemeniń jasalǵandyǵyn úlken tabys dep esepteýge bolady. Endi bul úsh memleket jaǵdaıdy qadaǵalap otyrady. Kelissózder qorytyndysy boıynsha, Sırııadaǵy tatýlasýdy jalǵastyrýdyń ózi - úlken tabys. Jenevada bul protsess tereńdeı túsedi», - dep túıindedi saıasattanýshy.