Azamattyq qoǵam qalyptastyrýda atqarylǵan is te, alǵa qoıylǵan maqsat ta kóp
Al biz búgin osy kúshti ózge damyǵan memleketter sııaqty ekonomıkany ilgeriletýge, ony jańǵyrtýǵa paıdalana aldyq pa?
Keshegi ótken IV Azamattyq forýmda osy másele keńinen talqylandy. Talqylanyp qana qoımaı osy máselege qatysty jańa, tyń derekter negizinde memlekettik organdar men qoǵamdyq uıym ókilderi ózara oı bólisti.
Memlekettik hatshy, elimizdiń Syrtqy ister mınıstri Qanat Saýdabaev myrzanyń sózinshe, elde azamattyq qoǵamdy damytýǵa táýelsizdik alǵan jyldardan beri kóńil bólinip, bul baǵytta qyrýar sharalar atqaryldy. Búginde úkimettik emes sektor memlekettiń basym baǵyttarynyń biri. Osyǵan oraı Memleket basshysy úkimettik emes uıymdardyń qyzmetine udaıy kóńil bólip, olardyń qajettilikterin barynsha qamtamasyz etip otyr. Búginde elimizde 25 myńnan astam kommertsııalyq uıymdar bolsa, olardyń 13 myńnan astamy úkimettik emes uıymdar. Olardyń sany tek bıyldyń ózinde ǵana 10 paıyzǵa ósken. Úkimettik emes uıymdar 550 myńnan astam adamdy jumyspen qamtyp otyr. Álemdi jahandyq daǵdarys jaılap otyrǵanyna qaramastan, elimizde úkimettik emes sektordy qarjylandyrý kólemi edáýir ulǵaıyp keledi. Bıylǵy jyly Memleket basshysynyń tapsyrmasymen eldegi áleýmettik tapsyrystardy júzege asyrýǵa memleket 1,2 mıllıard teńge qarastyrǵan. Bul ótken jylǵy kórsetkishten 45 paıyzǵa joǵary bolyp otyr.
Óz kezeginde úkimettik emes uıym ókilderi de áleýmettik saladaǵy jańa jobalardy júzege asyryp, eldiń damýyna ózindik úles qosyp keledi. Eń bastysy, olar Ata zańymyzda kórsetilgen azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etý sııaqty demokratııany basty baǵyt etip ustanǵan memleket úshin mańyzdy máseleni memlekettik organdarmen birlesip júzege asyrýda. Atap aıtqanda, bıyl 206 úkimettik emes uıym Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń tapsyrysymen 226 áleýmettik mańyzy bar jobalardy júzege asyrǵan jáne olar qolǵa alyp otyrǵan jobalar túrli salany qamtıdy. Qoryta aıtqanda, úkimettik emes uıymdar iskerlik tanytyp, memleket artyp otyrǵan senimge laıyqty qyzmet ete aldy. Sondyqtan da memleket atalmysh salamen baılanysty odan ári de belsendi jalǵastyra bermek. Memleket tipti bolashaqta azamattyq qoǵammen jumysty jetildirý joldaryn da qarastyryp otyr. ıAǵnı, aldaǵy úsh jylda úkimettik emes uıymdardyń jobalaryn qarjylandyrý kólemi respýblıka kóleminde 1,5 mıllıard teńgege jýyqtasa, aýyldyq aımaqtarda bul kórsetkish mıllıard teńgeni quraıdy jáne atalmysh qarjy ár jyl saıyn bólinip turmaq. Sondaı-aq qazirgi tańda úkimettik emes sektordyń ınfraqurylymyn damytý jumystary da jandanyp otyr. Sóıtip, elde azamattyq qoǵamdy damytý maqsatynda arnaıy qabyldanǵan tujyrymdamanyń birinshi kezeńi tolyǵymen aıaqtalmaq. Eń bastysy, tujyrymdamanyń birinshi kezeńine josparlanǵan mindetter tolyǵymen talapqa saı júzege asyryldy. Úkimettik emes uıymdardyń atalmysh qujat talaptaryn oryndaýdaǵy sińirgen eńbekteri zor.
Soǵan qaramastan, úshinshi sektordy búgin memleket ekonomıkasyn bıikterge jeteleıtin úlken, yqpaldy salaǵa aınaldy deýge áli erte. Sebebi onyń jumysynda áli de bolsa jetildirýdi qajet etetin máseleler jetkilikti. Forým barysynda bul baǵyttaǵy sharalarǵa Memlekettik hatshy Qanat Saýdabaev keńinen toqtalyp ótti. Onyń aıtýynsha, Elbasy bul baǵytta memlekettiń aldyna birqatar mindetter qoıyp otyr jáne ol mindetter azamattyq qoǵamdy damytý tujyrymdamasynyń ekinshi kezeńin qamtıdy. Bul rette birinshi kezekte úkimettik emes uıymdardyń qyzmetine qatysty quqyqtyq bazany jetildirgen jón. Bul jumystar bizdiń azamattyq qoǵamdy damytýǵa qatysty qol jetkizgen jetistikterimiz ben tájirıbemiz negizinde órbýi tıis. Sondaı-aq úkimettik emes uıymdardy tirkeý sharalaryn ońtaılandyryp alý qajet jáne ony halyqaralyq tájirıbe negizinde iske asyrýdan utatynymyz kóp. Áleýmettik tapsyrystardyń sapasyn arttyrý da osy baǵyttaǵy keleli máselelerdiń biri. «Buǵan qosa memlekettik áleýmettik tapsyrys tetikterin «Memlekettik áleýmettik tapsyrys týraly» bir ǵana zańmen retteýdi jolǵa qoıý qajet. Áıtpese, bul jumystar qazir "Memlekettik satyp alýlar týraly" sııaqty ózge de birqatar zańdardyń silteme normalary negizinde júzege asyrylýda", dedi Memlekettik hatshy.
Q.Saýdabaev atap kórsetken taǵy birqadaý máseleler mynaǵan kelip tireledi. Elde azamattyq qoǵamnyń bastamalaryn júzege asyrýǵa múmkindik beretin memlekettik nemese qoǵamdyq qor qurý qajet. Atalmysh qor memleket pen jeke sektordyń áriptestik qatynastaryn júzege asyratyn organ nemes memlekettik áleýmettik tapsyrystardyń biryńǵaı operatory bolýy tıis. Al úkimettik emes uıymdardyń grant negizinde qarjylandyrylýy tıis jobalaryn qaraý sharasy Azamattyq alıans pen Parlament depýtattarynyń, saıası partııalar men qoǵamdyq uıym ókilderiniń qatysýymen júzege asyrylǵany jón. Sondaı-aq qarjylandyrý jumystary elimizdiń úsh jyldyq bıýdjet jobasy negizinde uzaq merzimge baǵyttalǵany tıimdi.
«Qazirgi tańda úkimettik emes uıymdar tıisti jobalardy júzege asyrý úshin memleketten qarjy alady. Sol úshin olar salyq tóleıdi. Bul tipti aqylǵa syıymsyz áreket. Buǵan qosa bizge qazir «áleýmettik jaýapkershiligi bar bıznes» túsinigin zań negizinde bekitý kerek. Bul qaıyrymydylyq sharalarymen udaıy aınalysatyn kompanııalardy yntalandyra túsedi. Bul máselelerdi Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi jan-jaqty talqylap, tıisti naqty usynystar engizýi
qajet. Sondaı-aq quzyrly organ áleýmettik qyzmetter sapasynyń standarttaryn engizýi kerek. Bolashaqta memleket áleýmettik qyzmet salasyndaǵy jumystardy negizinen kommertsııalyq uıymdardyń moıyndaryna júktegeni jón. Sonda memleket bolashaqta úkimetttik emes uıymdardyń jobalaryn qarjylandyrý, olardy baǵalaý men baqylap otyrý jumystarymen ǵana aınalysatyn bolady. Úshinshi sektordy ınstıtýt retinde damytý kerek. Úkimettik emes uıym ókilderiniń kásibı deńgeıin arttyryp, osy salaǵa áleýmettik marketıng pen sertıfıkattaý qyzmetin engizý qajettigin eskere otyryp, joǵary oqý oryndarynda kommertsııalyq emes menedjment tártibine qatysty arnaıy baǵdarlama engizýdi zerdeleý kerek. Sondaı-aq úkimetttik emes uıymdardyń sany artyp, olardyń qyzmetiniń sapasy óssin desek, resýrstyq ortalyqtardyń qyzmetin jandandyrǵan da jón. Jalpy azamattyq qoǵamdy damytý tujyrymdamasynyń ekinshi kezeńin júzege asyrýda resýrstyq ortalyqtardyń kúshi jergilikti jerlerge úkimettik emes sektorda qajetti kadrlardy daıyndaýǵa jumsalýy qajet», dedi Memlekettik hatshy.
Forým barysynda oǵan qatysýshylar tarapynan kóterilgen basty máselelerdiń biri osy uıymdarda jumys isteıtin kadr máselesine baılanysty boldy. Búginde elimizdiń Almaty men Astana sııaqty ir qalalaryna ǵana shoǵyrlanǵan úkimettik emes uıymdardyń qyzmeti aýyldyq aımaqtarda joqqa tán. Sondyqtan da bolar Memlekettik hatshy Mádenıet jáne aqparat mınıstrligine aımaqtaǵy ákimdiktermen birlese otyryp, aýdandyq deńgeıde de resýrstyq ortalyqtar qurýdy tapsyrdy. Q.Saýdabaevtyń sózinshe, úkimetttik emes uıymdar aýyldyq aımaq turǵyndarynyń áleýmettik máselelerine kúsh salǵany abzal. Óıtkeni onda qazir fermerlik qyzmet, eńbekpen qamtý, aýyz sý, aýyldardy kóriktendirý men kógaldandyrý sııaqty ózge de máseleler jeterlik.
Qoryta aıtqanda, eki kúnge sozylǵan forým barysynda úkimettik emes sektordyń qyzmetine qatysty keń aýqymdy máseleler qozǵaldy.
Jıyn barysynda usynys ta, pikir de aıtyldy. Olardy saraptasaq, azamattyq qoǵamdy damytýda qol jetkizilgen jetistikter jeterlik. Al atqarylýy tıis máseleler odan da kóp. Eń bastysy, demokratııalyq joldy baǵyt etip ustaǵan Qazaqstanda azamattyq qoǵamnyń aıaq alysy jaman emes. Bul elimizdiń Eýropadaǵy qaýipsizdik pen yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyq eter tusynda aýyz toltyryp aıtarlyqtaı erekshe jańalyq bolatyny sózsiz.