Azamattyq is júrgizý kodeksi halyq nazarynda - Astana qalasy Esil aýdandyq sotynyń tóraǵasy
Qazirgi ýaqytta Azamattyq is júrgizý kodeksi buqara halyqtyń nazaryna alynyp, qoǵamdyq talqylaýǵa túsýde. Bul áli de qoǵamnyń belsene atsalysýyn qajet etedi. Óıtkeni azamattardyń, memlekettiń jáne uıymdardyń buzylǵan nemese daýly quqyqtarynyń, bostandyqtary men zańmen qorǵalatyn múddeleriniń saqtalýy, quqyqtyq qorǵalýy adamdardyń jeke quqyqtyq saýaty men zaman talabyna saı qýatty zańnyń kómegimen atqarylatyny belgili. Sondyqtan el azamattary zańdylyq pen quqyq tártibin nyǵaıtýdyń, memleketti quqyqtyq ornyqtyrýdyń, árbir tulǵanyń quqyqtary men múddeleriniń ádiletti qorǵalýyn jáne quqyqtyq qatynastardy retteýge zor yqpal etetin Konstıýtsııalyq qujat bolýyna atsalysqany qajet. Muny sharany júrgizý barysynda Esil aýdandyq sotynyń tóraǵasy Gúlnár Ábdiǵalıeva atap ótti. - Memleket basshysy sýdıalardyń VI sezinde azamattyq is júrgizý zańnamasyn jańǵyrtýdyń, medıatsııa ınstıtýtyn damytýdyń basym baǵyttaryn belgilep berdi. Sezde Elbasy: «Azamattyq sot isin júrgizýdi jańǵyrtý qajet. Azamattyq isterdi qaraý tártibi protsestiń taraptary úshin yńǵaıly jáne tez, olardy bitistirýge jáne zamanaýı tehnologııany keń qoldanýǵa baǵyttalýy tıis. Sot sheshimderin qaıta qaraýdy talap etetin jaǵdaılardy toqtatyp, shekteıtin zańmen negizdelgen ádistemeni daıyndap, engizgen jón. Barlyq sottar jańa zańnama jaǵdaıyndaǵy jumysqa daıyn bolýǵa, isti jedel, zańdy jáne ádil qaraýdy qamtamasyz etýge tıis» degen bolatyn. Azamattyq is júrgizý kodeksin búgingi jahandyq ahýalǵa saı jańǵyrtýdyń tujyrymdamasy el Prezıdentiniń 2010 jyldan 2020 jylǵa deıingi kezeńge negizdelgen quqyqtyq saıasat tujyrymdamasynda kózdelgen. Osydan 15 jyl buryn qabyldanǵan Azamattyq is júrgizý kodeksin quqyqtyq jańǵyrtýdyń ýaqyty keldi. El ekonomıkasynyń irgeli damýy, ındýstrııalyq-ınnovatsııanyń memlekette qarqyn alýy, Qazaqstannyń álemdik ekonomıkaǵa yqpaldasýy, eldegi ınvestıtsııalyq ahýaldyń jandanýy - Azamattyq is júrgizýdiń quqyqtyq tetikterin jetildirip, qoǵamdyq qatynastardy retteýdiń quqyqtyq qýatyn arttyrýdyń mańyzyn kórsetti. Azamattyq is júrgizý quqyǵy sot tóreligine qoljetimdilikti, azamattyq sot isin júrgizýge qatysýshylardyń quqyqtaryn barynsha iske asyrýdy qamtamasyz etýdi qarastyrady. Zań jobasy ádildik, zańdylyq, beıtaraptyq prıntsıpterin normatıvtik quqyqtyq ornyqtyrýǵa, jaryspalyq ustanymdardyń qoldanysyn ulǵaıtýǵa jáne azamattyq ister boıynsha sotta isti qaraýdyń úzilissiz prıntsıpin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan,- dedi sot tóraǵasy Gúlnár Ábdiǵalıeva. Árbir adam buzylǵan nemese daýly konstıtýtsııalyq quqyqtaryn, bostandyqtaryn nemese zańmen qorǵalatyn múddelerin qorǵaý úshin Azamattyq kodekste belgilengen tártippen sotqa júginýge quqyly. Al, azamattyq zańdar ózderi retteıtin qatynastarǵa qatysýshylardyń teńdigin, menshikke qol suqpaýshylyqty, shart erkindigin, jeke isterge kimniń bolsa da ozbyrlyqpen aralasýyna jol berýge bolmaıtyndyǵyn, azamattyq quqyqtardy kedergisiz júzege asyrý, nuqsan keltirilgen quqyqtardyń qalpyna keltirilýin, olardy sottyń qorǵaýyn qamtamasyz etý qajettigin tanýǵa negizdelgen. Azamattarǵa sot qorǵaýynda óz quqyqtaryn neǵurlym tolyq júzege asyrýǵa múmkindik beretin sot tóreligin qamtamasyz etýdiń joldary men tásilderi aıqyndalǵan. Azamattyq isterdi jedel qarap sheshýdi qamtamasyz etý maqsatynda sot talqylaýyna isterdi daıyndaý satysy ońtaılandyrylǵan. Jeke-quqyqtyq janjaldar taraptar arasyndaǵy bitimge qol jetkizýdiń sot tártibimen, sondaı-aq, sottan tys azamattyq quqyqtardy qorǵaýdyń nysandaryn qarastyrady. Sottyq medıatsııa tásili qoldanysta. Máselen, medıatsııalyq jolmen 49 azamattyq is aıaqtalyp, 66 is beıbit kelisimmen toqtatylǵan. Bul adamdardy izgilikke tárbıeleıtin, eki taraptyń beıbit kelisimmen tatýlastyrýdyń aıqyn joly bolmaq. Zań jobasynda «Tatýlastyrý rásimderi» degen bólek taraýda medıatsııa tártibimen daýdy sheshýge baǵyttalǵan bitimgershilik kelisimder men sharttar jasaýdyń rásimderi men saldaryn quqyqtyq retteý qarastyrylǵan. Zań jobasymen is júrgizý zańnamasyna sot isin júrgizýde aqparattyq tehnologııalardy keńinen qoldanýǵa múmkindik beretin túzetýler engizildi. Atap aıtqanda, azamattarǵa ótinishterdi birinshi satydaǵy sottarda ǵana emes, barlyq joǵary turǵan satylarda elektrondyq qujattar túrinde berý múmkindigi, is júrgizýge qatysýshylarǵa sot qujattarynyń kóshirmelerin elektrondyq túrde alý quqyǵy. Qazirgi ýaqytta «elektrondy úkimet» baǵdarlamasy sheńberinde barlyq sot organdary qyzmeti kezeń-kezeńimen elektrondy tehnologııaǵa kóshirilip keledi. Óıtkeni búgingi adamdardyń ómir, zaman talaby ınternet jelisimen, elektrondy júıemen baılanysty. Innovatsııalyq tehnologııanyń qoǵam ómirine tereńirek kirigýi elektrondy qyzmet salasyn meılinshe keńirek qoldanýdyń mańyzyn kórsetip otyr. Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Sotynyń jáne Astana qalalyq sotynyń resmı saıttarynda «Sot kabıneti» elektrondy onlaın servısi ornalasqan. Astana qalalyq sotynyń ınternet-resýrsynda ornalasqan onlaın qujat aınalymy - «Sot kabıneti» azamattar men uıymdardyń sot organdarymen elektrondy ózara is-qımylynyń jańa tásili. «Sot kabıneti» servısi jobasy buqara halyqtyń keń qoldanysynda bolyp, advokattardyń, sýdıalar men sot mamandarynyń tıimdi jumys isteýine, azamattardyń quqyqtyq mádenıetiniń jetilýine, olardyń ózderiniń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn erkin paıdalanyp, quqyqtarynyń saqtalaýy, qorǵalýyna septigin tıgizedi. «Bul baǵytta Esil aýdandyq sotynyń sýdıalary men sot mamandarynyń biliktiligin kóterip, jańa tehnologııany ıgerýde belsendilik tanytý, sóıtip sot qyzmetkerleriniń odan ári mamandanýyna yqpal etý qajettigi - bizdiń basty mindetimiz», dep atap ótti Gúlnár Ábdiǵalıeva. Esil aýdandyq sottarynyń elektrondy júıesi korporatıvtik jelige biriktirilgen, ıaǵnı, sot organdarynyń biryńǵaı avtomattandyrylǵan aqparattyq-taldamalyq júıesine qosylǵan. Sot zaldary sot protsesterin aýdıo-beıne jazýǵa, tirkeýge, baqylaýǵa jáne beınekonferentsııa ótkizýge laıyqtalǵan. Máselen, aýdıo jazý, tirkeýmen ótken jyly 2812 azamattyq is, 2013 jyly 2073 is qaralǵan. Jalpy 2014 jyldyń 12 aı merzim aralyǵynda Astana qalasynyń Esil aýdandyq sotymen 4823 is óndirispen aıaqtalǵan (2013 jyly - 3959 is), onyń ishinde 2483 is boıynsha sheshim shyǵarylǵan (2013 jyly - 1729 is), ıaǵnı 21 paıyzǵa ósken. Barlyǵy sotpen jalpy sany 7 227 ótinish pen materıaldar qaralǵan. Ótinishterdi qaıtarý faktisi boıynsha kórsetkish sany 23 paıyzǵa qysqartylǵan (570-ten 440-qa deıin). Sondaı-aq, 2014 jyly sotta 49 azamattyq is medıatsııa tártibimen jáne 66 azamattyq is bitimgershilik kelisimmen aıaqtalyp, taraptar arasyndaǵy kóptegen daýlar ekijaqty kelisimmen sheshilgen. Atalmysh statıstıkalyq málimetterdiń taldaýy «Medıatsııa týraly» zańynyń normalaryn qoldaný arqyly azamattyq isterdiń ulǵaıǵanyn kórsetti. Esil aýdandyq sotynda 6 sýdıa qyzmet atqarǵan edi, qazir 10 sýdıaǵa shtat sany ulǵaıtyldy. Bul ádil sot tóreligin júrgizýdiń aıqyn kórinisi. Sharany qorytyndylyǵan sot tóraǵasy Gúlnár Ábdiǵalıeva jańadan taǵaıyndalǵan sýdıalardyń biliktiligin kóterý jáne sýdıalardyń isti sapaly qaraýyn, sot májilisterin ýaqtyly bastaýy, sot aktilerin zań talaptaryna sáıkes saqtaýyn tikeleı basshylyqqa alatynyn qadap aıtty, dep habarlaıdy Astana qalalyq sotynyń baspasóz qyzmeti.