AIShÝAQ HAN
Aıshýaq sultan Nuraly hannyń tusynda Jetirýǵa bılik júrgizgen. 1748-1749 jyldary qazaq shonjarlarynyń tórt balasymen birge (inisi Qojahmetti almastyryp) Jamanqalada (Orsk qalasy) amanatta bolǵan. Apaq jáne Jantóre degen balalary Syrym batyr bastaǵan qozǵalysqa belsene qatysýyna baılanysty 1785 jyly ataman Donskov Aıshýaq handy tutqynǵa alyp, eki jyldaı qamaýda bolǵan kezinen Syrym batyr jáne Eraly sultandardyń aralasýymen bosatylady.
Aıshýaq han 1797 jyly 8 tamyzda ashylǵan Kishi júzdegi han keńesine tóraǵalyq etken. Bul keńeske shekti sary Shonaı bı, syqylar Sultanbek, alasha Shaqshaq, tabyn Kóshekbaı, kerderi Bitik myrza jáne patsha úkimetiniń ókili múftıı M.Husaıynov múshe bolǵan. Keńestiń jumysyna, negizinen patsha úkimetiniń ókili múftıı M.Husaıynov yqpal etkenimen, Aıshýaq han Orynbor ákimshiligi men Syrym batyrdyń arasyn bitistirý, el ishindegi tynyshtyq ornatý baǵytynda eleýli jumystar atqarǵan.
Handyq basqarýdy shaıqaltýǵa ábden mashyqtanǵan patsha úkimeti 74 jastaǵy Aıshýaq sultandy 1797 jyly qazanda Orynborda taqqa kóteredi. Áskerı gýbernator jospary boıynsha han men Han Keńesi bir jerde turaqtaýy tıis bolǵan. Aıshýaq han Kishi júzdi basqarǵan jyldarda áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası jaǵdaılardyń shıelenisip, rýlar arasyndaǵy tartys kúsheıip, túsinbestik jaǵdaı qalyptasady.
1805 jyly 17 aqpanda óz bıliginiń dármensizdigin sezingen Aıshýaq han birjolata handyq bılikten bas tartyp, ornyna Aıshýaqtyń balasy Jantóre saılanady.
Derek kózi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 1 tom