Aıman Musaqojaeva: Bul qadam qazaq tilin osy zamanǵy aqparattyń tiline aınaldyrady

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «Qazaq qoǵamy úshin latyn álipbıine kóshý - zaman talaby, álemdik órkenıet kóshinen qalmaýdyń bir joly. Bul ári qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıte túsýge baǵyttalǵan basty qadam»»,-degen pikirin aıtty Qazaqstannyń Eńbek Eri, Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń rektory Aıman Musaqojaeva Memleket basshysynyń atyna joldaǵan hatynda.

«Qazaq halqy óz tarıhynda birneshe ret álipbı aýystyrǵan halyq. Kóne túrki dáýirindegi rýnıkalyq álipbı men ıslam dinin qabyldaǵannan keıingi arab álipbıinde aıtpaǵanda, XX ǵasyrdyń ózinde birneshe ret álipbı ózgertken edi. XX ǵasyrdyń basynda Ahmet Baıtursynov reformalaǵan arab álipbıi qoldanylǵan bolatyn. Al 1926 jyly Baký qalasynda ótken túrkologııa konferentsııasynan keıin barlyq túrki halyqtarynyń latyn álipbıine ótýi týraly ortaq sheshim qabyldanýyna baılanysty, 1928 jyldan 1940 jylǵa deıin latyn álipbıi qoldanyldy. Bul turǵydan alǵanda qazaq halqy latyn álipbıine qaıta oralýda desek te bolady»,- dep jazady A. Musaqojaeva.

Atap aıtarlyǵy, óner maıtalmany álipbı aýystyrý máselesinde basta nazar aýdaratyn birqatar mańyzdy jaıttarǵa toqtalady. Birinshiden, latynǵa kóshken halyqtardyń kemshilikterin qaıtalamaý. «Bul oraıda latyn álipbıine ótý jumystaryn bizden buryn qolǵa alǵan Ózbekstan, Túrkimenstan jáne Ázerbaıjannyń tájirıbesine nazap aýdaryp, olardyń jibergen kemshilikterin qaıtalamaýǵa tıispiz. ıAǵnı, biz bul máseleni barlyq jaǵynan tarazylap, latyn álipbıine ǵylymı sheshimmen ótýimiz kerek. Árıne jańa álipbıimizdiń naqty fonetıkalyq prıntsıpterge negizdelýi, tól dybystarymyzdyń durys tańbalanýy máselesinde lıngvıst ǵalymdarymyzǵa úlken mindet júkteleri anyq. Sol sebepten til salasyndaǵy ǵalymdarymyz, mamandarymyz jańa álipbıimizdiń ana tilimizdiń emlesi men dybystyq erekshelikteri saı jasalýyn jiti qadaǵalap, bul baǵyttaǵy isterdi jedeldetýdiń joldaryn qarastyrsa degen tilektemiz»,-deıdi ol.

Qazaqtyń ónerin kúlli álemne pash etken Aıman Musaqojaeva latyn álipbıine aýysýǵa qadam jasaý qazaq tilin jańǵyrtyp qana qoımaı, ony osy zamanǵy aqparattyń tiline aınaldyratynyn aıtady. «Qadirli Elbasy! Ana tilimizdegi jat dybystardy tańbalaıtyn áripterden meılinshe aryltyp, sol arqyly qazaq tiliniń taza qalpyn saqtaýǵa múmkindik beretin jáne halyqaralyq aqparat keńistigine kedergisiz kirýge tıimdi jol ashatyn bul ıgilikti is jalpy halyq tarapynan qyzý qoldaýǵa ıe bolýda. Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń ujymy, mádenıet jáne óner qaıratkerleri táýelsiz Qazaqstandy jańa sapalyq deńgeıge kóteretin bul bastamaǵa barynsha qoldaý bildiremiz»,-delingen atalǵan hatta.

«Latynǵa kóshý - qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege shyǵýyna jol ashady» degen pikirdi Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń trýppa jetekshisi, rejısser Láılim Imanǵazına da qostaıdy. «Latynǵa kóshý arqyly qazaq tiliniń taza tabıǵı qalpyn saqtaı alamyz. Bul álipbıge kóshsek, jastar tereń ınjenerlik, tehnıkalyq mamandyqtardy qıyndyqsyz ıgere alady. Bul tildiń ǵylymı ári kórkem jasalǵandyǵyn búkil álem moıyndaýda. Latyn grafıkasy arqyly tańbalanǵan qazaq álipbıi men jazýy Qazaq elin osy bıikterge bastaıtynyna kámil senemin»,-deıdi ol. 

Seıchas chıtaıýt