Áıelge qol kóterý dástúrge de, dinge de, zańǵa da jat nárse - advokat

<p>ALMATY. KAZINFORM &ndash; Turmystyq zorlyq-zombylyq jaǵdaılary jıilep ketti. Buǵan ne sebep? Áıelder qalaı qorǵanýy kerek? Agenttik tilshisi advokat Albına Bahtııarqyzynyń pikirin bildi.</p>

— Erkekterdiń áıelge qol kóterýi qalypty jaǵdaıǵa aınalyp bara jatqandaı....

— Áıelge qol kóterý – dástúrge de, dinge de, zańǵa da jat nárse. Eshqandaı jerde áıelge qol kóterý durys dep jazylmaǵan. Biz, Qazaqstan quqyqtyq memleketpiz. Mine, otbasylyq-turmystyq zorlyq-zombylyq týraly zańdy kúsheıttik. Biraq, áıel adamdar kóbine «uıat bolady» dep, jazǵan aryzyn qaıtyp alyp, keshirim beredi. Alaıda keıin jaǵdaı birneshe márte qaıtalanady. Menińshe oǵan sebep kóp:

1. Otbasy ınstıtýty bizde damymaı qaldy. Qazirgi kezde qarasańyz, ajyrasý statıstıkasy kóp. Otbasyndaǵy janjal, áıelge qol kóterý beleń aldy.
2. Áıelder qazirgi tańda erlerge qaraǵanda óte kúshti bolyp bara jatyr: materıaldyq turǵydan da, rýhanı turǵydan da.
3. Áıelge qol kóterý tarıhtyń ár kezinde de bolmady emes, boldy ǵoı, biraq qazir mynaý ınternettiń damýyna baılanysty, kóp kórip, estımiz.
4. Adamdar qazir ár máseleni durys dıalog quryp, sóılesip sheshýden qaldy. Erler judyryǵyn ala júgirip, áıelder sóz qaıtaryp, bir-birine qoqan-loqy kórsetip jatady.
5. Іshimdik iship ne esirtki qoldanyp, ıaǵnı esin bilmeı jasaıtyndar bolady.

— Turmystyq zorlyq-zombylyq úshin jazany kúsheıtý máseleni túbegeıli sheshe ala ma?

— Ár janjaldyń, ár qol kóterýdiń artynda mańyzdy, sheshimin tappaǵan máseleler jatady. Saldaryn alyp, sebebin qaldyrmaý kerek. Qoǵam sanasyn ózgertý qajet. Bizde patrıarhaldy kózqaras basym. «Áıel úıde bolǵandy úndemeı ishte saqtaýy kerek. Uıat bolady. El ne deıdi? Eshkimge aıtpaý kerek» degen oı basym. Árıne, er adamdy syılaý kerek, biraq er adamdy dúnıege ákelgen sol áıel emes pe…

— Áıelder burynǵy kúıeýlerinen taıaq jep, tipti ajal qushyp jatyr, olardy qalaı qorǵaýǵa bolady?

— Úlken problema. Ajyrasqannan keıin de tynyshtyq bermeıtin erkekter ókinishke qaraı kóp. Árıne, qarsy jaýap berip, olardy da soqqyǵa alýdyń qajeti joq. Tek quqyq qorǵaý organdaryna júginý arqyly qorǵaný kerek. Adam densaýlyǵyna zııan keltirý dárejesine baılanysty Qylmystyq kodekstiń birneshe babymen saralanady. Tipti, bas bostandyǵynan aıyrýǵa da bolady ondaı erkekterdi.

— Áleýmettik jelide Almatyda kósheniń ortasynda burynǵy kúıeýinen soqqy jegen áıeldiń vıdeosy tarap, rezonans týdyrdy. Belgili bolǵanyndaı, ózi zańger eken... Oǵan qandaı jaza qoldanylýy múmkin?

— Áıeldiń densaýlyǵyna kelgen zııannyń dárejesine qaraı saralanady. Eger tıisti saraptama qorytyndysy orta ne aýyr dáreje dep berse, onda qylmystyq jaýapkershilikke tartylady. Ol degenimiz, sot kináli dep tanyp, Qylmystyq kodekske sáıkes jaza berse, qamalýy ábden múmkin. Al sottylyǵy bar adam zańger retinde jumys isteı almaıdy.

— Maman retinde turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraıtyn áıelderge aıtar keńesiz...

— Árıne, aıtýǵa ońaı. Biraq, sondaı zorlyqqa ushyrap júrgen áıelder úndemeı júre bermese eken deımin. Óz quqyqtaryn, óz bolashaqtaryn qorǵap, tıisti jaýapqa tartqyzýǵa áreket jasaý kerek. Polıtsııaǵa júgingenderi abzal. Odan bólek arnaıy krızıstik ortalyqtarǵa habarlasýǵa bolady. Ol jerde psıholog kómegi de beriledi.