Aıdos Sarym: Jańa álipbıge ótý - ulttyq nartáýekel
Latyn álipbıi boıynsha qoǵamda týyndaǵan birqatar suraqtarǵa qatysty «Egemen Qazaqstan» gazetinde tanymal saıasattanýshy, QR Ulttyq kitaphanasy dırektorynyń keńesshisi Aıdos Sarymnyń maqalasy shyqqan eken. «QazAqparat» HAA atalǵan maqalany oqyrmandaryna qaz-qalpynda usynǵandy jón sanaıdy.
* * *
Prezıdent N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynyń jarııalanyp, qoǵamda talqylanyp jatqanyna úsh aıdan astam ýaqyt ótti. Bul rette Elbasynyń maqalasynda atap kórsetilgen baǵyttarǵa qatysty qoǵamda ulttyq konsensýs tolyq qalyptasty desek, latyn qarpine ótý týraly máselede áli de bolsa qobaljý bar sııaqty. Osyǵan oraı baspasózde, Internet pen áleýmettik jelilerde aıtylǵan synı pikirlerge, naqty suraqtarǵa, jurt ishindegi kúdik pen kúmánge naqty jaýap berip, latyn qarpine kóshýdi qoldaıtyn qaýym atynan naqty pikir aıtatyn kez keldi dep oılaımyn.
«Kırıll qarpinen bas tartýǵa bolmaıdy, sebebi ol da tarıhı mura bolyp tabylady»
Kırıll álipbıi de qazaqtyń tól álipbıi bolyp tabylmaıdy. Jalpy alǵanda, kırıll álipbıi qazaq halqyna 1940 jyldan beri qyzmet etip keldi desek te, ony qazaq ultynyń sanaly tańdaýy deýge bolmaıdy. Keńes zamanynda kırıll álipbıi negizinen qazaq halqyn odan beter otarlandyrýdyń, ashyǵyn aıtqanda orystandyrýdyń basty quraldarynyń biri boldy. Kırıll qarpi tańdalǵan mura emes, kúshpen, zorlyqpen tańylǵan mura! Keıbir azamattarymyzdyń «ortaq kırıll qarpi orys-túrik murasy» degen sózderiniń astarynda eshqandaı ǵylymı negiz joq. Buny tek saıası-pýblıtsıstıkalyq argýment, rıtorıkalyq aıla desek ábden bolady. Kırıll qarpi kezinde pravoslav shirkeýi áýlıe dep tapqan Kırıll men Mefodıı atty monahtardyń slavıan halyqtary arasynda hrıstıan dinin nasıhattaý, ony slavıan elderine túsinikti qylý úshin oılap tapqan jazýy edi. Búgingi kúni slavıan halyqtary arasynda kırıll qarpin tek pravoslav dinin tutynatyn orys, ýkraın, belorýs, bolgar, makedon, serbter ǵana tutynady. Qalǵan slavıan halyqtary negizinen dinı sebepterge qatysty latyn qarpine ótip ketken bolatyn. Onyń ishinde polıak, cheh, slovak, sloven, horvat t.b. halyqtar bar. ıAǵnı o basta kırıll qarpi, álipbıi slavıandardy katolık shirkeýiniń yqpalynan saqtap qalý, oqshaýlaý quraly boldy. 1917 jyly Qazan tóńkerisinen keıin pravoslav dininen bas tartqan bolshevıktik partııa qatarynda halyq komıssary Lýnacharskıı bastaǵan iri top orys tiliniń ózin latyn qarpine kóshirý qajet degen bastama kóterip, izdengen edi. Orys tiliniń latyn qarpindegi jobalary, zańdary bekitilip te qoıylǵan bolatyn. Bul bolshevıkterdiń 1917 jyly bastalǵan tildik reformasynyń basy bolýy kerek-tuǵyn. Ondaǵy maqsaty - bolshevıkter arasynda keń taraǵan «álemdik revolıýtsııa» ıdeıalaryn nasıhattaý, barsha álemge tanymal, túsinikti qylý. Buny o basta Lenın de qoldaǵan kórinedi. Alaıda Lenınniń, artynan Lýnacharskıılerdiń kóz jumýy, bılikke Stalın bastaǵan toptyń kelýi bul úderisterdi toqtatyp tastady. Esesine osy arada ımperııadaǵy túrki halyqtary, basqa da buratana etnostardyń barlyǵy derlik latyn qarpine ótip ketken bolatyn. Bunyń sol keńes ımperıalızminiń maqsaty men múddesine qaıshy keletinin bolshevıkter jaqsy túsindi. Sondyqtan da latynǵa aýysyp ketken barsha respýblıkalardy, muhtarıattardy, etnostardy jańadan kırıllge kóshirý kerek degen saıasat júzege asyryldy. Ondaǵy túpkilikti maqsaty Keńes odaǵy halyqtaryn bir álipbıge ótkizý, otarshyldyq saıasatty jańa turǵyda, áldeqaıda belsendirek júrgizý bolatyn. Onyń ústine kırıll qarpi tek qana pravoslav slavıandaryn ǵana emes, túrki, fın-ýgor halyqtaryn Batystyń yqpalynan saqtaý, jaqyndatpaý, olardy saıası-ǵylymı oqshaýlaýdyń quraly boldy. Buǵan árbir túrki tilin kúrdelendirý, árbir túrki etnosyna bólek-bólek álipbı, til zańdaryn jasaý saıasatyn qosý kerek. Osynyń negizinde jıyrmasynshy ǵasyrdyń basynda bir-birin erkin túsinip, tildese bilgen túrki halyqtary araǵa 60-70 jyl salyp, bir-birin múldem uqpaıtyn, uǵynbaıtyn, aralasý úshin lıngva-frankany, ultaralyq qatynastar tili bolyp tabylatyn orys tilin paıdalanýǵa májbúr boldy. Búginge deıin sondaı kúı keshýdemiz.
«Latyn qarpine kóshýge bolmaıdy, sebebi oǵan Ahmet Baıtursynov qarsy bolǵan»
Buǵan mynadaı ýáj aıtýǵa bolady. 1929 jylǵy latyn qarpine ótý qazaq tarapynan, qazaqtyń betke ustar elıtasy tarapynan qarsylyq kórgen úrdis bolatyn. Bolshevıkter qazaqty nege latyn qarpine kóshirdi degen suraqqa jaýap izdelikshi. 1926 jyly Qazaqstanǵa basshy bolyp kelgen Goloşekın bul jerde eshqandaı ózgeris bolmaǵan, qazaqtar áli de jańa rejımdi qabyldap jatqan joq, sondyqtan «kishi Qazan tóńkerisin» jasaý kerek degen uran tastaǵanyn barshamyz jaqsy bilemiz. Sebebi diline, tiline, dinine berik qazaq halqy qanquıly bolshevıktik eksperıment usynǵan tásilder men ádisterdi qabyldaı almady. Ulttyń ımmýnıteti, jatqa qarsylasý, qarsy turý tetikteri myqty bolatyn. Ony qurtý úshin qazaqty rýhynan, dilinen, dininen aıyrý qajet edi. Latyn qarpine kóshý, aınalyp kelgende, qazaqty dini men dilinen aıyrýdyń quraly ǵana bolatyn. Bul - qazaqtar ózine deıin babalary júregimen qabyldap, sanasyna sińirgen dininen aıyrylsyn degen saıasat. Birinshi kezeńde qolyna qalam ustaǵan zııalyny, qazaqtyń baılaryn, moldalaryn qýdalap, atyp-asyp, ıtjekkenge aıdady. Ekinshi kezeninde barsha halyqty «eski» saýattan aıyryp, jańa «saýatqa» kóshirdi. Sol úshin de latyn qarpin engizdi. Ult kósemderiniń biri Ahmet Baıtursynov atamyzdyń qarsy bolǵany da osydan! Alaıda saıası sheshim qabyldanǵannan keıin Ahańdar jańa latyn álipbıiniń ult muraty men mindetine qyzmet etýi úshin kóp eńbektengeni de anyq.
«Latyn qarpine ótip jatqan joqpyz, oralyp jatyrmyz»
Bul asa prıntsıpti másele emes, alaıda qoǵam arasynda aıtylyp júrgen ýájderdiń biri. Shyndap keler bolsaq, búgingi tańdaýdyń jóni de, reti de bólek. ıAǵnı basty másele tarıhı kontekstige qatysty bolmaq. Oralatynymyz otar jaǵdaıy, otarlyq kúı emes! Kerisinshe, búgingi latynǵa kóshý otarlyq qalyptan shyǵý, otarsyzdaný úshin qolǵa alynyp jatyr. Ultymyzǵa jasalǵan qastandyq kezindegi latyn qarpine ótý men qazirgi kúni jańa zamanǵa, jańa dáýletke degen umtylystan, serpilisten týyndaǵan latyn qarpine kóshýdiń jón-josyǵy da, tabıǵaty da, tásil-támsili de bólek. Birinshisi - ultty óltirý úshin jasalǵan qandyqol eksperıment bolsa, ekinshisi - ultty óltirip almaý úshin, kezinde istelgen qııanattan qutqaryp qalý úshin jasalyp jatqan em-dom, kúrdeli hırýrgııalyq ota. Mynadaı bir mysal keltireıin. Adam aǵzasy jaman aýrýǵa, ıaǵnı rak aýrýyna shaldyqsa dárigerler asa qıyn, asa kúrdeli em-dom jasaýǵa májbúr bolady. Hımııalyq terapııa, sáýlelik terapııa degen sııaqty. Adam aǵzasy, jany ábden tıtyqtap, qınalady. Biraq nátıjesinde saýyǵyp shyǵyp jatady. Bizdiń de ult retindegi jaıymyz osy. Biz otarlyq «jaman aýrýǵa» shaldyqqan ult ekenimizdi esh umytpalyq. Іstep jatqanymyz eringenniń ne erikkenniń sharýasy emes. Eger aýrýymyzdy jasyrmaı, oǵan durys dıagnoz qoıǵanymyz ras bolsa, onda janymyz ben aǵzamyzdy qınaýǵa týra keledi. Jańa álipbı qıyndyq týdyrady, talaı adamnyń qytyǵyna tıedi, jyldar boıy qalyptasqan qalam ustaý, qaǵaz oqý ádeti men mádenıetin buzady. Bul psıhologııamyzǵa da úlken júk. Jańa álipbıge kóz úıretip, et pen súıekke darytqanǵa deıin talaı qınalady zamandastarymyz. Áńgime de, renish te, sharshaý da bolady. Biraq osyǵan shydap, osyny durys sanap, kónip, tózip, barsha qajetti «em-domdy» ýaqytynda jasaıtyn bolsaq, túbi emdelip shyǵamyz, qan jańartamyz.
«Kırıll álipbıi qazaq tiliniń barsha máselesin sheshti, jańalyq oılap tabýdyń esh qajeti joq»
Osy oraıda myna jaıt týraly aıta ketý kerek. Keńes zamanynda qazaq álipbıi úsh ret aýysty dep jatamyz. Álipbıimiz shyn máninde aınalasy 30 jyldyń ishinde úsh ret aýysqanyn uǵyp-bilýimiz qajet sııaqty. 1920 jyldardyń aıaǵynda arab qarpinen latyn qarpine, al 1939-40 jyldary latyn qarpinen kırıll qarpine óttik. Sonyń ózinde qazaq tili kúshinen, bóten yqpalǵa qarsy tótep bere alar ımmýnıtetinen aırylmaǵan edi. Kirme sózder, ataýlar, termınder qazaq tiliniń tabıǵaty men qurylymyn buzbaǵan bolatyn. Sol kezderdegi gazetter men kitaptardy oqyǵan azamattardyń barlyǵy buǵan kýá. Alaıda 1950 jyldary qazaq tili men til ǵylymyna ekinshi bir úlken qııanat jasaldy. 1950 jyly 20 aqpanda I.Stalınniń «Marksızm jáne tiltaný máseleleri» atty maqalasy jaryq kórip, sońynan bólek kitapsha bolyp shyqty. Osy maqaladan keıin burynǵy Keńes odaǵynyń barlyq respýblıkasynda tildik jaǵdaı men saıasatty «stalındik jolǵa» salý saıasaty bastalyp ketti. Osynyń nátıjesinde elimizde taǵy bir tildik reforma júzege asyp, qazaq tiliniń orfografııasy men orfoepııasyna qatysty jańa zańdylyqtar qabyldanyp, kúshine ene bastady. Tilimizge jańa áripter enip, «orys tilindegi sózder men ataýlar orys tilinde qalaı oqylyp-jazylsa, qazaq tilinde de solaı oqylyp-jazylýy kerek» degen qaǵıdattar qabyldandy. Osy kezden beri qazaq tiliniń jaǵdaıy, onyń tabıǵı qarsylasý mehanızmderi, aǵzasy álsirep, syr bere bastady desek artyq aıtpaımyz. Eger ashyǵyn aıtsaq, osy kezden bastap bizdiń álipbıdi «qazaq álipbıi» emes, «orys-qazaq álipbıi» degenimiz qaı turǵydan da shyndyqqa saıady. Stalındik repressııalardyń nátıjesinde betke ustar marqasqalary men maıtalmandarynyń atylyp ketýi, qoǵamda qýǵyn-súrginniń ekinshi tolqynynyń bastalýy qazaq tili men ǵylymyna qatty soqqy boldy. Sodan, shyny kerek, áli de ońala almaı kelemiz. Jańa tildik reformalardyń basty maqsaty - qazaq tiliniń áleýetin arttyrý, onyń ımmýnıtetin kúsheıtý, qalpyna keltirý, osy zamanǵa beıimdeý. Bul máselelerdi sol tildi qurtýǵa, qul etýge negizdelgen tildik orta men zańdylyqtar negizinde sheshý múldem múmkin emes. Jańa álipbıge kóshý úlken jumystyń basy ǵana, qyrýar mindettiń ári ketkende 5-10 paıyzy ǵana. Osydan keıin qazaqtyń jańa orfografııa, orfoepııasyn jańa zamanǵa laıyqtap, qaıta jasaqtap shyǵý mindeti tur.
«Latyn qarpine ótý Túrkııaǵa elikteý bolyp tabylady, pantúrkızmniń kórinisi»
Bul ýáj shyndyqqa janaspaıdy. Árıne bolshevıkterdiń tildik ınnovatsııalyq ádistemesin jańarýǵa, jańǵyrýǵa aıaq basqan Túrkııa men onyń kósemi Atatúrik te jaqsy túsinip, paıdalana bildi. Kúni keshe ǵana musylman álemin arap qarpi arqyly bılep kelgen Osman ımperııasynyń latynǵa kóshýi de ońaı bolmady. Atatúrik te qýlyqqa saldy, neshe túrli ýáj oılap tabýǵa májbúr boldy. Sonyń biri - Sovetstandaǵy túrki dáýletteri men halyqtarynan qol úzip almaıyq, bir rýhanı-sımvolıkalyq ortada bolaıyq degen ýáj. Shyndap kelgende latyn qarpine kóshý ıdeıasyn bastaǵan túrikter emes, ázirbaıjandar bolatyn. Túrki tilderin latynǵa kóshirý týraly alǵashqy jobany 1860-shy jyldary Ázerbaıjannyń uly aǵartýshysy Myrza Fatalı Ahýndov bastaǵan. Ol óziniń jobasyn osmandyq Ystambulǵa aparyp, tanystyrǵan da edi. Alaıda onyń ıdeıasyn ol kezde eshkim uǵyna da almaǵan. Sol Ázerbaıjan latynǵa 1922-23 jyldary kóship ketken. Al qalǵan túrki elderi men halyqtary osy aǵaıyndardyń izin basyp, solardan tálim alǵan bolatyn. Túrkııanyń ózi latyn qarpine tek 1928 jyly kóshti. Latyn qarpine ótý Túrkııaǵa elikteý de, Túrkııaǵa jaqyndaý da emes. Bul qazaq halqynyń, táýelsiz qazaq memleketiniń múddesinen týyndaǵan úrdis.
«Latyn qarpine ótý Reseımen qarym-qatynastarǵa teris áserin tıgizedi. Latyn qarpine kóshý túrki halyqtarynyń birligine nuqsan keltiredi»
Qazaq tiligiń jańa álipbıge kóshýi - táýelsiz, egemen memleket pen qazaq qoǵamynyń jeke-dara isi men tańdaýy. Latyn qarpine ótý týraly áńgime búgin týyndaǵan joq. Bul týraly áńgimeni qazaq ǵalymdary, zııaly qaýym ókilderi 1990-jyldardyń basynan úzdiksiz aıtyp júr. Saıası dıskýrsqa bul másele 2000 jyldan beri enip, óziniń ornyn tapty. Osy arada júzdegen maqala jazylyp, kóptegen kitap ta shyqty. Qoǵamda biraz áńgime aıtylyp, talaı talqylar ótti. Qazaq qoǵamy buǵan ishteı daıyn otyr. Másele tek osy úrdistiń fılosofııasy men ıdeologııasyn anyqtaýǵa, ádistemesi men iske asyrý joldaryna tirelip tur. Qalaı bolǵanda da mynany uǵynyp alǵanymyz durys. Jańa álipbıge ótý - úlken ulttyq nartáýekel. Jańa álipbıge kóshý - uly órkenıettik tańdaý, bálkim táýelsizdigimizdiń alǵashqy elý jylynyń eń taǵdyrly, eń ǵalamat saıası-sımvolıkalyq tańdaýy shyǵar. Bunymyz óziniń tereńdigi men astary turǵysynan paıǵambarymyzdyń Mekkeden Mádınaǵa kóshkenindeı hıdjrasy ispettes dúnıe. Ultymyzdyń otarsyzdaný jolyndaǵy Rýbıkony. Jańa álipbıge kóshý - órkenıettik tańdaý, ulttyq modernızatsııanyń, jańǵyrýdyń myzǵymas bóligi. Qazaq latyn qarpine bireýden qashý nemese bireýge jaqyndaý úshin kóship jatqan joq. Bul - eń aldymen ulttyq múddeden týyndap otyrǵan orasan zor mańyzy bar qadam! Otarlyq, otarlaýshylyq sanadan ajyraı almaǵan toptar úshin bundaı qadam kútpegen sharýa. Ondaı alypqashpa pikirler men áńgimeler alǵashqy kezde aıtyldy da. Alaıda, mynany da uǵynǵan durys sııaqty. Reseıdiń negizgi saıası kúshteri, resmı bılik organdary qazaq tańdaýy týraly teris pikir aıtqan joq. Qazaq eliniń shynaıy jańǵyrýy kórshi elderdiń uzaqmerzimdi múddesine qaıshy kelmeıdi. Túrki halyqtarynyń birligi máselesine keletin bolsaq, Qazaqstannyń latyn qarpine ótýi túrki birligine qaıshy emes. Kerisinshe, túrki halyqtarynyń birligine jumys isteıtin, memleketter men halyqtardyń arasyn jaqyndastyratyn úrdis. Mysaly, búgingi kúni álemde 6 táýelsiz túrki memleketi bar: Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Túrkııa jáne Túrikmenstan. Osy alty memlekettiń tórteýi - Ázerbaıjan (1992), Ózbekstan (1993), Túrkııa (1928), Túrikmenstan (1993) latyn qarpine ótip ketken. Kırıll qarpinde qalǵan eki-aq memleket bar: Qazaqstan men Qyrǵyzstan. Demek, túrki halyqtarynyń 75-80 paıyzy, ıaǵnı basym kópshiligi latyn qarpinde. Onyń ústine túrki halyqtarynyń ara-qatynasy búginde tildik negizde emes, mádenı, tarıhı, saıası, ekonomıkalyq negizderde júzege asyp jatyr. Túrki halyqtaryna ortaq, bárine birdeı túsinikti tildiń de, álipbıdiń de joqtyǵy aıqyn sezilip otyr. Ózara qarym-qatynasta túrkiler ıa túrik, ıa orys, ıa aǵylshyn tilderine júginýge májbúr ekeni de barshaǵa aıan. Olaı bolatyn bolsa, Qazaqstannyń latyn álipbıine ótýi túrki birligine qaıshy degen pikirdi jańsaq, qate dep aıtýǵa bolady.
«Latyn qarpine kóshý qazaq dıasporasyna zııanyn tıgizip, qazaq ultyna jik salady»
Qazaq etnosy - bólingen etnos. Dilimiz, tilimiz, dinimiz bir desek te, aramyzdy memlekettik shekaralar men shekteýler bólip turǵan jaı bar. Bul rette, matrıtsalyq, ıadrolyq qazaq aldaǵy ýaqytta latyn qarpine óteıin dep jatyr. Osy jaǵdaıdyń ózi dıasporamen belsendi jumysty talap etedi. Erteń qazaq memleketi jańa álipbıge ótken kezde dıaspora ańyrap qalmaýy mindet. Dıaspora ishinde de qajetti jumys júrgizilip, shettegi qazaqtar ishtegi qazaqtyń jańalyǵynan ajyrap qalmaǵany kerek bizge. Qazaq mektebi bar, qazaq mádenıetiniń oshaqtary saqtalǵan barsha jerge jańa álipbıdegi kitap, gazet, jýrnaldardy jetkizý, aqparattyq jáne ádistemelik turǵydan qamtamasyz etý osy úlken jumystyń myzǵymas bóligine aınalýy tıis. Bul týraly jaqynda ótken Dúnıejúzilik qazaq quryltaıynda da aıtyldy. Qazaq dıasporasy qazaq eliniń latyn qarpine ótýine esh qarsy emes ekendigin aıqyn kórip, sezindik. Endi osyǵan oraı tabandy, júıeli jumys qajet.
«Latyn qarpine Qazaqstandaǵy barsha etnostarǵa qatysty bolmasa oǵan ótýdiń qajeti joq»
Latyn qarpine ótý tek qana qazaq tiline, Qazaqstannyń memlekettik tiline ǵana qatysty dúnıe. Onyń elimizde turyp jatqan ózge etnos pen ulys ókilderiniń tiline esh qatysy joq. Mysaly, bizder elimizde turyp jatqan orys, nemis, kúrd nemese koreı etnostarynyń ulttyq álipbılerin esh ózgerte almaımyz, onyń eshqandaı praktıkalyq qajeti de joq. Biz tek ózimizge tıesili qazaq tiliniń álipbıin ǵana ózgerte alamyz. Qazaqstanda turyp, óz bolashaǵyn Qazaqstanmen baılanystyrǵan kez-kelgen etnos ókili memlekettik tildi bilýdi, úırenýdi borysh jáne mindet sanaýy tıis dep oılaımyz. Bul azamattar memlekettik tildi latyn qarpimen úırenip, barsha ultpen birge jańa álipbıde oqyp, jazyp-syzatyn bolady.
«Jańa álipbıge kóshý kerek bolsa, onda arab qarpine nemese túrkilik rýnaǵa kóshý kerek»
Latyn qarpine kóshý qazaqty oqshaýlaý úshin emes, kerisinshe, qazaqtyń álemge ashyqtyǵyn qamtamasyz etý úshin jasalyp jatyr. Arab qarpine nemese tipti kóne túrki rýnalaryna kóshý - qazaqty oqshaýlaý, onyń naryǵyn taryltý bolmaq. Latyn qarpine kóshýdiń basty sebepteriniń biri zamanaýı ǵylym men bilim kóshine ilesý, tilimizdi barynsha tehnıka jáne ınternet tiline jaqyndastyrý bolyp tabylady. Kóne túrki rýnalaryna keletin bolsaq, bul álipbıde sońǵy birneshe ǵasyr ishinde eshbir qazaq mátin jazyp kórgen emes. Biren-saran tiltanýshylar men ǵalymdardy eseptemegende eshbir qazaq óz atyn rýna jazýymen jaza da almaıdy. Rýna jazýlary mentaldy turǵyda dúıim qazaqtyń jany men júreginde esh oryn alyp otyrǵan joq. Tarıhı shyndyq osy. Arab qarpiniń jaǵdaıy bólek, árıne. Biz musylman áleminiń bir bóligimiz. Ata dinimiz - ıslam dini. Qasıetti kitabymyz - Quran kárim. Dinı senimi berik, ustanymy myqty azamattardyń birazy arab álipbıin biledi. Onyń ústine Altyn orda zamanynan beri jazylǵan rýhanı muramyzdyń barlyǵy da arab qarpimen jazylyp keldi. Alaıda ult úshin, onyń bolashaǵy úshin qazaqqa dál osy latyn qarpi tıimdi bolady. Sebebi qalaı desek te búgingi arab álemi tehnıkanyń, bilim men ǵylymnyń qaınar kózi emes, arab memleketteri de Batys elderi óndirip otyrǵan ınnovatsııalardy tutynýshy ǵana. Bizdiń maqsat solardyń kózine dáneker mádenıetsiz, dáneker álipbısiz tikeleı shyǵý kerek bolyp otyr. Sondyqtan da arab qarpine ótý jolymyzdy uzartyp, damýymyzdy odan da beter qıyndatyp jiberedi.
«Memlekettik tildiń jaǵdaıyn túbegeıli rettep almaı latyn qarpine kóshýge bolmaıdy»
Búgingi kúni, shynyn aıtý kerek, memlekettik tildiń jaǵdaıy men mártbesi jaıly másele kóp ekeni anyq. Qazaq ultynyń, eliniń, tiliniń taǵdyryna shyn jany ashyǵan azamattardyń únemi aıtyp, jazyp júrgen ýájderin moıyndaý qajet. Eger memlekettik tildiń jaǵdaıy men mártebesi esh ózgermese, bolashaqta qazaqtyń jańa álipbıge ótkeninen ne paıda dep júrgen azamattardyń kúdigi men kúmáni de oryndy ekenin aıtý kerek. Deıturǵanmen mynandaı jaıttardy da eskergenimiz durys sııaqty. Birinshi. Tolyqqandy rýhanı jáne saıası táýelsizdikke jetý bir kúnniń jumysy emes. Bul jolmen kóptegen postkolonıaldy elder de júrip ótti, bizder de budan tys qala almaımyz. Bizdegi saıası-áleýmettik úderisterdiń birazy, anyǵyn aıtý qajet, eldegi etnodemografııalyq úderisterge tikeleı baılanysty boldy. Táýelsizdigin jarııalaǵan kezde qazaq etnosynyń óz elinde, memleketinde ulttyq azshylyq jaǵdaıynda bolǵanyn de esh aınalyp óte almaımyz. Sondyqtan da kóptegen úderister kópshilik kútkendeı bola almady, kesheýildep keldi. Biraq eń bastysy kele jatyr, keledi de. Buǵan eldegi etnodemografııalyq úderister kýá bola alady. Qazaq etnosy - jas etnos. Eldegi qazaqtyń orta jasy - 26-27 jas. Eldegi, tipti Kedendik odaqtaǵy halyq ósiminiń bári tek qazaqtyń ósimi arqyly júzege asyp jatyr. Jyl saıyn eldegi qazaq sany 1-1,5 paıyzǵa artyp keledi. Esesine, eldegi eýropalyq etnostardyń orta jasy 46-47 jas bolsa, olardyń qatary jyl saıyn jańaǵy 1-1,5 paıyzǵa kemip otyr. Osy jyly orta mektepke baratyndardyń ishindegi qazaq balalarynyń úlesi 80 paıyzdan asatyn syńaıy bar. Bara-bara Qazaqstan biregeılenip, túrki-musylman memleketiniń birine aınalatynyn ǵalymdar aıtyp ta, jazyp ta júr. Zaman men zamana qazaqtiki bolmaq. Ekinshi. Qazaq tiliniń, ıaǵnı memlekettik tildiń kóptegen máselesi aǵymdaǵy saıasatqa ǵana tirelip turǵan joq. Biraz másele rýhanı-mentaldik, tanym-paıymdyq, fılosofııalyq, tipti psıhologııalyq máselelerge baryp tireledi. ıAǵnı, qazaq qoǵamynyń etnodemografııalyq, basqa da máseleleriniń tabıǵı túrde sheshilýi tildik máselelerdi birden ońtaıly sheship, avtomatty túrde qamtamasyz ete almaıdy. Teorııalyq turǵydan elimizdegi halyqtyń barlyǵy derlik júz paıyz qazaq bolǵan kúnniń ózinde de tildik máseleler, olardyń artynda turǵan otarlyq sana, zamanǵa beıimdilik, bilim-ǵylymdy qabyldaý máseleleri ózimen-ózi sheshile salmaıdy. Tek qana qazaqtardan qurylǵan ortada álemdik, zamanaýı úrdisterdi, kúrdeli ǵylym-bilim máselelerin talqylaǵan kezde belgili bir ýaqyttan keıin ıa orys, ıa aǵylshyn tiline júginýge májbúr bolatynymyz da sodan. Buǵan aqparattyq ortany, eldegi tildik jaǵdaıdy qossaq, qazaq tiliniń utylatyn tustary da az emes. Qazaq tili - baı til, tereń til. Ony sózsiz moıyndaımyz. Alaıda, onyń ǵylym men bıznes tiline aınala almaı kele jatqany jalpyulttyq, barshaǵa ortaq másele ekeni haq! Bizge shyn mánindegi mádenı jańǵyrý aýadaı qajet. Oǵan latyn qarpine ótý, sımvolıkalyq ortanyń túbegeıli ózgerýi túrtki, myqty serpin beredi dep senemiz. Sımvolıkalyq ortanyń kúrt ózgerýi, jańalanýy qalyptasqan sana ınertsııasyn jeńýge, tildik reformalardy nartáýekeldep bastap, júrgizip ketýge túrtki bolǵany kerek. Bul - elimizdegi barsha zııaly qaýym ókilderine, barsha ıntellektýal toptarǵa, jekelegen azaamattarǵa júkteletin orasan zor mindet, urpaqtyq paryz, borysh, jaýapkershilik. Bul tek bılikke nemese tek til mamandaryna senip tapsyrylatyn sharýa emes. Tildik salada qordalanǵan kóptegen máseleni búginge deıin qalyptasqan aqparattyq, mádenı ortanyń zańdylyqtary men koordınattar júıesinde jeńip shyǵý múmkin bolmaı qaldy. Basty mindettiń biri - bir jaǵynan tildik-aqparattyq orta qalyptastyrǵan mentaldi sheńberdi jaryp shyǵý, bolashaq urpaq ókilderin jańa ortaǵa shyǵarý arqyly solardy postkeńestik, postotarlyq formattan, qalyptan shyǵara berý bolsa, ekinshi jaǵynan - jańa zamanǵa, jaǵdaıǵa saı tildik reformalardy júzege asyrý bolmaq.
«Latyn qarpine ótý Qazaqstanǵa kelip jatqan aqparattar aǵynyn shekteýi yqtımal»
Latyn qarpine ótý Qazaqstanǵa kelip jatqan aqparattyń aýqymyn, kólemin esh shektemeıdi. Shynyn aıtý qajet, búgingi kúni qazaq aýdıtorııasynyń basym kópshiligi ózine qajetti aqparatty orys tili arqyly alyp, tutynyp keledi. Esesine orys áleminiń ózi kóptegen jaǵdaıda aǵylshyn tilinde jasaqtalyp jatqan aqparattyń tutynýshysy. Latyn qarpine ótý qazaq balalaryn aǵylshyn, jalpy eýropalyq tilderdi úırenýge, túsinip-túısinýge jeteleıdi, sol tilderdi úırenýin jeńildetedi dep sanaımyz. ıAǵnı qolǵa alynyp jatqan reformalardyń basty maqsatynyń biri - Qazaqstanǵa kelip jatqan aqparattar aǵynyn ártaraptandyrý, tikeleı aǵylshyn tilinen keletin aqparatty túsinetin, tutynatyn azamattardyń sanyn arttyrý bolady. Esesine Qazaqstandaǵy orys tiline de eshkim tyıym salaıyn dep jatqan joq. Bizge unasyn-unamasyn, biraq orys tili álemdik dárejedegi tildiń biri. Jáne de mynany da aıqyn túsinýimiz qajet: Reseı orys tiliniń jeke-dara menshik ıesi emes. Orys tili - álemdik órkenıettiń bir bólshegi, álem mádenıeti men rýhanııatynyń quramdas bir bóligi.
«Latyn qarpine ótkende qazirgi aǵylshyn álipbıiniń aıasynda bar áripterden aspaý qajet»
Latyn álipbıine kóshýge qatysty úlken máseleniń biri álipbı nusqasyn tańdaýǵa qatysty bolyp otyr. Baıqaýymyzsha búgingi qoǵamda ekiudaı pikir qalyptasyp keledi. Bir top - eger latynǵa kóshsek tek aǵylshyn tilinde bar áripter aıasynan shyqpaǵanymyz abzal, eger olaı bolmasa osy reformalardyń qajeti joq degen pikirdi ustanýda. Bul topta negizinen jastar jaǵy, tehnokrattar, ınternet-tehnologııalardy jaqsy meńgergen mamandar basym. Ekinshi top - reformalar qazaq tiliniń tabıǵaty men bolmysyn buzbaýy kerek, árbir árip pen dybys álipbıde bólek tańbalanýy qajet degen pikirde. Bul topta negizinen til mamandary, zııaly qaýym ókilderi basym. Eki jaqtyń da qısyndy pikirleri, paıymdary jetkilikti. Alaıda mynany umytpaǵanymyz durys sııaqty. Qazaq tili aǵylshyn tiline aýysyp jatqan joq. Tilimiz qazaq tili bolyp qala bermek. Al ony tańbalaýǵa keletin bolsaq, onyń tehnıkalyq tetikterin jasaqtaýǵa kelsek, bul jerde úlken ulttyq mámile qajet ekeni anyq. Qalaı bolǵanda da tańdaý osy eki úrdis arasynda júzege asady. Eki jaqtyń da radıkalızmine, volıýntarızmine jol berýge bolmaıtyn sııaqty. Sebebi til tek árip pen dybysty tańbalaý, terý ǵana emes, ony oqyp birden qabyldaý, oqyǵandy birden sezinip, tereńinen túsinip-túısiný. Oqyrmandar men jazarmandardyń ortaq konsensýsyn tabý mindet. Sebebi latyn qarpine ótý ınternet-tehnologııalardy jasaqtaý nemese ıgerý úshin, ınternet-baǵdarlamalardy jazýdy jeńildetý úshin ǵana jasalyp jatqan joq. Bul sharýamen, aınalyp kelgende halyqtyń 1-2 paıyzy ǵana tikeleı aınalysady, esesine qalǵan 98-99 paıyz halyq sol ónimdi tutynýshy bolyp tabylady. Aǵylshyn tili latyn qarpin úzdik paıdalanyp, kádesine jarata bilgen, kóptegen salada monopolııaly ústemdik júrgizip kele jatqan til. Alaıda biz aǵylshyn bola almaımyz, óz ustynymyzdy, tabıǵatymyzdy, ulttyq erekshelikterimizdi barynsha saqtap, qorǵaı bilýimiz urpaq aldyndaǵy mindet. Jahandaný zamanyndaǵy kez-kelgen ulttyń, ásirese qazaq sııaqty shaǵyn ulttyń básekege qabilettiligi tek shetten kelip jatqan yqpaldy, jańalyqtardy sol kúıi qabyldaı berýge emes, solarǵa qarsylasa alatyn ımmýnıtetiniń bar bolýyna tikeleı baılanysty. Bul ult retinde joıylyp ketpeýdiń alǵysharttarynyń biri. Kez-kelgen ulttyń myqtylyǵy osy keraǵar dıhotomııalyq trendterdi óz aǵzasy men rýhanııatynda tabystyra bilýinde. Bul, árıne, ońaı sharýa emes. Osy sebepti de memlekettik komıssııa men jumys tobyna asa úlken mańyzy bar mıssııa júktelip jatyr. Latyn qarpine ótý birjolata jasalatyn ulttyq nartáýekel. Tańdaý jasaǵan soń uzaq ýaqytqa deıin sol jolmen júrip ótý qajet. Kúni erteń jasaıtyn tańdaýymyz uzaqmerzimdi, fýndamentaldy tańdaý bolǵany kerek. Eger bolashaqta tańdaýymyzdy qaıta-qaıta qarastyryp, jamaı beretin bolsaq, reformanyń berekesin qashyramyz, halyqtyń senimin, yqylasyn azaıtamyz.
«Osyndaı qıyn qystaý-kezeńde latyn qarpine ótýdiń ne qajeti bar? Ekonomıkalyq jaǵdaıdy túzep baryp kóshý qajet»
Tarıhqa úńiletin bolsaq, eshbir elde, eshbir memlekette taǵdyrly sheshimder men reformalar jaıbaraqat, mamyrajaı jaǵdaıda júzege asyp kórgen emes. Kerisinshe, reformalar kóbine-kóp ótkir qajettilikten, sharasyzdyqtan týyndaıdy. Mysaly, túrki halyqtary latyn qarpine eń qıyn, eń aýyr kezeńde ótip ketken bolatyn. Onyń óz qısyny da bar. Sebebi tildik reformalar basqa da kúrdeli úderistermen, ekonomıkalyq nemese basqa da qıynshylyqtarmen birge júrip otyrdy. Jalpy, eger álemdegi modernızatsııa úderisterine myqtap nazar aýdarsaq, tereńine barsaq, iske asqan modernızatsııalyq jobalardyń barlyǵy da óz jolyn sımvolıkalyq ortadan bastaǵan! Keńester úkimeti de osyny iske asyrǵan. Patsha zamanynda qalyptasqan, jasaqtalǵan jazý júıesin ózgertken. Patshalyq Reseıde «ıat», «ıjıtsa», «fıta», «er» degen áripter bolǵan. Bolshevıkter bılikke kelgen boıda qolǵa alǵan reformalarynyń biri tildik reforma bolǵany da osydan. Soǵysta jeńý, qıraǵan ekonomıkany ornyna keltirý, qoǵamdyq sanany ózgertý asa qıyn ǵana emes, asa uzaq sharýa. Bul úshin uzaq ýaqyt eńbek etý qajet edi. Sonymen qatar «jańa zaman adamyn» dúnıege ákelý qajet boldy! Eski dástúrden ajyraý qajet boldy! «Biz burynǵy Reseı emespiz, biz jańa, jańarǵan Reseımiz, bólek elmiz!» degen qaǵıdatty qalaı bolǵanda da qoǵamǵa, álemge jetkizý qajet boldy. Al ony qalaı jasaýǵa bolady? Eń ozyǵy - tildik, álipbılik reforma. Baıqasańyzdar, 1917 jyldan keıin bolshevıkter orys tilin múldem túrlendirip jiberdi, tipti jańa orys tilin jasap shyǵardy dep aıtsaq, artyq ketpeımiz. Oǵan barsha mátinderdiń jańarǵan álipbımen jazylyp, oqytylǵanyn qossańyz, birneshe jyldyń ishinde, bas-aıaǵy 6-7 jyldyń ishinde bir sımvolıkalyq qoǵamnyń ornyna ekinshi bir, múldem bólek qoǵam ornady.
«Latyn qarpine kóshý qyrýar qarjyny talap etedi. Latyn qarpine ótý jemqorlyq pen malshashpaqqa aparýy yqtımal»
Bul da kúrdeli máseleniń biri. Qazaq álipbıi ózgeredi degen áńgime shyqqaly beri negizinen orystildi baspasózde kóptegen alypqashpa, kereǵar maqalalar basyla bastady. Latyn qarpine qarsylyq týdyrý maqsatynda ol maqalalarda «bul qyrýar qarjyny qajet etedi», tipti «30-40 mıllıard dollardy quraýy yqtımal» degenge deıingi jantúrshilgerlik pikirler aıtyla bastady. Shyny solaı ma? Joq, árıne. Mysaly, Qazaqstannyń jyldyq bıýdjeti shamamen sol 30 mıllıard dollardy quraıdy. Ondaı aqshanyń latyn qarpine ótýge bólinýi múldem múmkin emes dúnıe! Latynǵa kóshýdiń ekonomıkasy jaıyndaǵy shynaıy, shyndyqqa janasatyn ekonomıkalyq zertteýler endi ǵana jasalyp jatyr. Eger ultymyzdyń táni men janyn, bolmysyn ózgertemiz degenimiz shyn bolatyn bolsa, bul shyǵyndar óziniń nátıjesin, jemisin beretin shyǵyndar dep túsinemiz. Bul, aınalyp kelgende, elde júzege asqan keıbir sharalar men ǵımarattardy salýǵa ketken shyǵynnan az shyǵyn. Biz latynǵa amalsyzdyqtan, sharasyzdyqtan kóship otyrmyz. Bir qalyptan ekinshi qalypqa ótkimiz kelse, otarlyq qalyptan shyqqymyz kelse, biz osyny atqarýǵa mindettimiz. Basqa lajymyz joq! Jáne de bul úrdis óziniń naqty nátıjesin búgin emes, erteń ǵana beredi. Biz buny ózimiz úshin jasap jatqan joqpyz, keleshek urpaq úshin jasap jatyrmyz! Mektep tabaldyryǵyn endi ǵana attaǵan baladan «ól-tal, aı saıyn myń dollar aılyq ákel!» dep talap etpeımiz ǵoı! Jańa ǵana egilgen aǵashtan «Maǵan jyl saıyn on qap jemis ber!» dep talap ete almaısyń. Aılyqty da, jemisti de kórý úshin, zeınetin kórý úshin árqaısymyz áli talaı-talaı eńbek etip, aıanbaı ter tógýimiz qajet. Sol sııaqty da latyn grafıkasyna kóshý óz jemisin bolashaqta bere bastaıdy. Otarsyzdaný degenimiz, aınalyp kelgende, uıyqtap turý nemese toıyp tamaq ishý emes. Bul - asa kúrdeli úderis! Uzaqmerzimdi, uzaq jumysty talap etetin úderis! Latyn qarpine kóshý, aýysý, ótý, aınalyp kelgende, osy otarsyzdaný úderisiniń altyn táji! Ult júrip ótýge tıisti úlken joldyń sımvolıkalyq belesi, nyshany! Al jemqorlyq máselesine keletin bolsaq, bul da tikeleı qoǵamnyń belsendiligi men sapasyna qatysty áńgime. Árıne, úlken qarajat júrgen jerde ony jymqyrýdyń aılasyn, jolyn izdeıtin azamattar tabylatyny anyq. Bul, bizdiń ǵana elge tán dúnıe emes, barsha elge derlik qatysty áńgime. Biraq talabymyz oń bolsa, belsendiligimiz joǵary bolsa, árbir máseleniń baıybyna baryp, tereńine úńilsek, latyn qarpine qatysty shyǵyndardy qoǵamdyq baqylaýda ustasaq, osy teris úderistiń betin qaıtaryp, jeńe alamyz. Basqa joly joq. Al eger barsha istelip jatqan sharýaǵa tarıhı pessımızm turǵysynan qarap, ulttyq nıgılızm tanyta beretin bolsaq, onda múldem eshteńe istemeı otyra berýge de bolatyn shyǵar. Biraq osy arada altynnan da qymbat tarıhı ýaqytymyzdy sarp etemiz. Al bizdiń barlyǵyn kezek-kezek, ret-retimen jasaýǵa tarıhı ýaqytymyzdyń joq ekeni barshaǵa aıan.
«Latyn qarpine ótý úshin uzaq ýaqyt boıy myńdaǵan mamandar daıyndaý qajet»
Latyn qarpine ótý - basqa tildi, basqa ǵylymdy ne mamandyqty meńgerý emes. Qazaq tili - qazaq tili bolyp qala beredi. Tek sony tańbalaý tártibi ózgeredi. Belgili bir ýaqyt ishinde barsha ult, barsha memlekettik tildiń tutynýshylary partaǵa otyrýǵa mindetti bolatyny anyq. Alaıda bul úshin arnaıylap, bes jyl boıy ýnıversıtette maman daıyndaýdyń qajeti joq. Osy jyldyń ishinde latyn qarpiniń nusqasy bekitilýi tıis dep kórsetilgen. Eger sol nusqa qabyldansa, ony júzege asyrýdyń memlekettik jospary jasalyp, ony qarjylandyrý kózderi bekitiledi. Osy aralyqta til ǵalymdary qazaq tiliniń jańa zańdylyqtaryn, orfografııa men orfoepııa sózdikterin, emle erejelerin jasaqtaıdy. Bul da ońaı jumys emes, biraz ýaqyt alady. Buny daıyndyq kezeńi dep uqqanymyz durys bolar. Bul arada úkimet barlyq qajettilikti eseptep, latyn qarpine ótýdiń bıýdjetin anyqtap, qarjylandyrý joldaryn, tetikterin jasap shyǵarýy tıis. Buny iske asyrý úshin respýblıkalyq dárejede jáne barlyq aımaqta memlekettik shtabtarmen qatar latyn qarpin engizý jónindegi jalpyulttyq qoǵamdyq qozǵalys qurylǵany abzal. Osy uıymdar birlese otyryp latyn qarpin halyqqa uǵyndyrý, túsindirý, úıretý jumystarynyń josparyn jasap, asqan belsendilik tanytýy tıis. Olar osynaý orasan jumysty júrgizetin, úılestiretin, ádistemelik basqarýdy qolyna alatyn belsendiler men volonterler legin, korpýsyn qalyptastyryp, ár aımaqqa qajetti úılestirýshiler men komıssarlar qatary men sanatyn anyqtaýy tıis. Bul jumys, ári ketkende, eki-úsh jylǵa sozylyp, qoǵamnyń basym kópshiligi jazyp-syzyp ketkenge deıin jalǵasýy yqtımal. Kóptegen másele bıýdjettiń qarajatyn emes, qoǵamnyń erikti, jankeshti belsendiligin qajet etetini anyq. Eger osylaı jumyla bilsek, jumystyń barlyǵy 2024-2025 jyldarǵa deıin tolyq aıaqtalady deýge bolady.
«Latyn qarpine ótý kırıll álipbıinde jasaqtalǵan rýhanı muradan aıyrady»
Latyn qarpine kóshýge kúmán bildiretinderdiń birazynyń aıtatyn ýáji - jańa álipbıge ótý bolashaq urpaqty keńes zamany kezinde jasaqtalǵan mádenı, tarıhı, ádebı muradan aıyrady, ajyratady degenge saıady. Buǵan jaýap beri úshin eń aldymen qaı ǵasyrda, qaı zamanda ǵumyr keship jatqanymyzdy eske alý qajet shyǵar. Búgingi latyn qarpine kóshi osydan bir ǵasyr burynǵy latyn qarpine kóshýden múldem erekshe, basqasha. Biz aqparattyq zamanda ómir keship jatyrmyz. Ádebı-tarıhı muranyń sandyq tehnologııalarǵa kóshirilip, jańa turǵydan tańbalanyp zatqan kezeńinde júrmiz. Osy kezge deıin kırıll qarpinde shyǵarylǵan, jarııalanǵan muradan aırylyp qalmaýdyń birden-bir joly - olardy tsıfrlaý, sandyq tehnologııaǵa kóshirý. Eger kitaphanalarymyz, basylymdarymyz jaqsy formatta ınternetten oryn alsa, olardyń latyn qarpine kóshirilýi pernetaqtadaǵy bir shúrippeni basý arqyly sheshiledi. Mysaly, búginginiń ózinde kırıll qarpinde jazylyp jatqan aqparattardy birden tótege nemese latyn qarpine aýdaratyn tehnıkalyq baǵdarlamalar barshylyq. Qazaq rýhanııatyn skanerden ótkizip, kompıýter nemese smartofondar arqyly oqýǵa, tutynýǵa laıyqtap jatqan uıymdar da joq emes. Eger latynǵa kóshý jumystary aıasynda arnaıy sheshimder qabyldanyp, tıisti qarjy kózderi anyqtalsa, osy jumysty óndiristik sıpatqa aınaldyryp, birneshe jyldyń ishinde atqaryp tastaýǵa bolady. Sonda Keńes dáýiri kezinde qalyptasyp, jasaqtalǵan ádebıetterdiń birde-biri joǵalmaıdy dep aıtýǵa ábden bolady. Máseleniń ekinshi jaǵy da bar. Keńes zamanynda jasaǵan, jazylǵan barsha aqparat pen mátinderdi kópshilik jurt tutynady deý de qııanat. Mysaly, búginginiń ózinde arab qarpinde, latyn qarpinde jasaqtalǵan mátinder korpýsyn tutynýshylar sany qansha? Biz bilsek, búginginiń ózinde keńes zamanynyń gazetteri men kitaptaryn ǵalymdar men mamandar ǵana tutynyp, zerttep júr. Olardyń sany júzge jetse jaqsy. Eger jumystar durys baǵytta atqarylar bolsa, Keńes zamanynyń mátinderi joıylyp, joǵalyp ketpeıdi, kerisinshe, aınalymǵa túsip,olarǵa jan bitedi dep boljaýǵa bolady. Sonymen qatar latyn qarpine kóshý jańa talǵamdy, ulttyq rýhanııatty synı kózben qaıta qarap, revızııalaýdy talap etetinin basa aıta ketý qajet. Sebebi jańa álipbıge kóshý belgili bir ádebıetter legin qalyptastyryp, olardy úlken taralymmen jańa qarippen basýdy talap etedi. Olaı bolatyn bolsa, árbir qazaqtyń úıinde jańa qarippen basylǵan qandaı kitaptar turýy kerek degen zańdy suraq týyndaıdy. Bul, óz kezeginde, barsha zııaly qaýymnyń asqan belsendiligin talap etetin úlken rýhanı jumys. Osy kezden bastap qoǵamda «Qazaq oqýǵa mindetti 100, 200 kitap», «Árbir mektep oqýshysy oqýǵa mindetti 100, 200 kitap», «Árbir qazaqtyń kitaphanasynda turýǵa mindetti 100, 200 kitap» degen sııaqty talqylar qyzýy qajet. Bul reıtıngterdi tek memlekettik organdar ǵana emes, kásibı odaqtar, baspasóz quraldary, kitapsúıer azamattar men belsendiler jasaqtaýy tıis. Osyndaı reıtıngterdiń sany ondap, júzdep jasala berýi abzal. Osynyń negizinde bolashaqta arnaıy memlekettik tapsyrys jasalyp, atalmysh kitaptar asa úlken taralymmen basylýyn qamtamasyz etetin bolamyz. Bunyń barlyǵy da rýhanııat, mádenıet salasyna qyrýar ınvestıtsııa alyp keledi. Buǵan prezıdenttiń baǵdarlamalyq maqalasynan keıin qolǵa alynǵan aýdarma isin qosa aıtý mindet. Bunyń ózi úlken naýqanǵa, kitap-ádebıetke degen jańa ynta-yqylasty qalyptastyrýy kerek.
«Búgingi kúni Qazaqstan latyn qarpine ótýge tehnıkalyq turǵydan daıyn emes»
Bul jańsaq pikir. Búginde latynǵa kóshýdi qamtamasyz etetin barlyq sala men óndiris kózderi jasaqtalǵan. Bir ǵana latyn qarpine ótý naýqany barsha grafıkalyq dızaın, kórkemdeý salasyna kóptegen ınvestıtsııa tartatyn bolady. Sebebi úı men ǵımarattaǵy mańdaıshadan bastap, baspa, jarnama, aqparat salasyna orasan ózgeris alyp keledi. Osy salanyń mamandaryna degen suranys artady. Qalalarymyz ben aýyldarymyzdaǵy kırıll qarpinde jazylǵan dúnıelerdi júıeli túrde jańa álipbıge kóshirý túbi birneshe jylǵa sozylady. Bul, óz kezeginde, memleket pen bıznestiń ózara yntymaǵyn, aýyzbirshiligin, memlekettik-jekemenshik áriptestikti qajet etetin kúrdeli úrdis.
«Latyn qarpine ótken kezde aǵa býyn ókilderi rýhanı ortadan tys qalady»
Bundaı qaýip bar. Biraq, mynany da túsiný kerek. Jańa álipbıge kóshý asa kúrdeli úderis jáne barshaǵa birdeı úlken psıhologııalyq, tanymdyq salmaq. Árbir kúrdeli úderiste jeńetinder men jeńiletinder bolýy zańdy. Árbir shynaıy, úlken ózgeristiń quny men baǵasy bar. Eger qarttarymyzdyń belgili bir bóligi zaman kóshine ilese almaıdy desek, bul da osy tyń ózgeristerdi júzege asyrý úshin tólenetin qun. Eń bastysy, taǵy da qaıtalap óteıik, qazaq tili ózgerissiz qalady. Radıo, teledıdar qazaq tilindegi jumysyn júrgize beredi. Alǵashqy kezde gazet-jýrnaldar qoǵamdy úıretý úshin qos grafıkada qatar jasalyp, birte-birte tolyqtaı latyn qarpine kóshýi de yqtımal. Alaıda bul úrdister qarttarymyzdy múldem oqshaýlap, ızolıatsııaǵa aparady degenimiz qısynǵa kelmeıdi. Bizdiń latyn qarpimen oqyǵan ata-ájelerimiz kırıll qarpin tolyqtaı meńgermese de qalaǵa kelip adasyp ketken emes. Qarym-qatynas, kommýnıkatsııa quraldary damyp, órkendegen ınternet zamanynda jańa grafıkaǵa, jańa sımvolıkalyq ortaǵa beıimdelý áldeqaıda tez, aýyrtpalyqsyz júredi dep oılaımyz.