Aıdos Sarym: Prezıdenttiń eki jylynda ishki jáne syrtqy saıasat ratsıonaldy baǵytqa tústi
«Búginde elimizde kózge kórine bermeıtin biraq úlken túbegeıli ózgerister oryn alyp jatqan sııaqty. Prezıdent birinshi kúnnen bastap «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn usynǵan bolatyn. Baıqasańyz, sodan beri bıliktiń qoǵamdaǵy jalpy máselelerge áleýmettik jelidegi reaktsııasy áldeqaıda jyldam, áldeqaıda tez boldy. Muny jurttyń aıtqanynyń bári mindetti túrde iske asady dep túsinbeý kerek. Biraq kem degende, bul áńgime bıliktiń qulaǵyna jetip jatqany, ishki saıasat bolsyn, syrtqy saıasat bolsyn kez kelgen ózekti daýly máselege reaktsııanyń bolýy, túsindirme jumystarynyń júrip jatýy – utymdy jańalyqtyń biri jáne búginde tek joǵary jaqtyń pármeni emes, saıası mádenıettiń, saıası dástúrdiń quramdas bóligine aınalǵan jańa serpilis deýge bolady», - dedi depýtat agenttik tilshisine bergen suhbatynda.
Budan bólek, sarapshy elde bolyp jatqan saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik reformalar týraly da aıtyp berdi. Bul rette ol Ulttyq senim keńesi qurylǵaly eki jyl ótkenin, bir ǵana Ulttyq keńes aıasynda 17 zań, 3 Prezıdent Jarlyǵy, 29 Úkimet qaýlysy, 40-tan astam mıınstrlerdiń sheshimderi men buıryqtary júzege asqanyn alǵa tartady.
«Olardyń árqaısysyn naqty toptyń nemese naqty áleýmettik qurylymnyń máselesin sheshetin sheshimder dep aıtýǵa bolady. Qarapaıym nárse – azamattardyń kólikte júrýi úshin qaǵaz túrinde emes, elektrondy kýáliginiń bolýynan bastap, ólim jazasynan bas tartý sııaqty kontseptýaldy adam qunyn arttyratyn sheshimderge deıin tizip berýge bolady», - deıdi A. Sarym.
Onyń aıtýynsha, partııalardyń Parlamentke ótýi 7 paıyzdan 5 paıyzǵa deıin tómendedi, jalpy ákimder korpýsynyń 91 paıyzyn ózi saılaıtyn, ózi irikteıtin jaǵdaıǵa jetip otyr. Osy jazdan bastap aldaǵy eki jylda 2345 aýyl, kent, selo, okrýg ákimderi saılanady.
«Bul – bıliktiń halyqqa jaqyndaýy, jergilikti halyqtyń bılikke yqpalynyń artýy, ózi qalyptastyrýy, ózin-ózi basqarý júıesiniń shynaıy júzege asýy. Qazir «Jergilikti ózin-ózi basqarý týraly» úlken tujyrymdama qaralyp jatyr. Ol qabyldansa, ár aýyldyń óz keńesi paıda bolady, ıaǵnı ákimderdiń sheshimin zańdastyratyn, olarǵa pármen beretin zańdy organǵa aınalady. ıAǵnı, aýylda tolyqqandy ózin-ózi basqarý júıesi qurylady degen sóz. Qazir aýyl bıýdjeti de jaqsy talqylanyp jatyr. Osy kezge deıin bes salyq túri, jaqynda qabyldanǵan zańǵa oraı, jerge qatysty taǵy tórt salyq aýyldyq dárejege beriletin boldy. Aýyldyń halqy keńes arqyly, jıyn arqyly jergilikti salyqtyń baǵamyn ózi aıqyndaıdy. ıAǵnı azamattar saıası sheshimge ǵana emes, aýyldyń bolashaǵyna qatysty ekonomıkalyq sheshimderdi de qabyldaıdy. Óz bıýdjetin ózi jasaqtaı alatyn, óz bıýdjetine jany ashyp, salyqtyq túsimderdiń kóbeıýine ózi yqpal etetin dárejege jetedi. Munyń ózi – bılik pen halyq arasynyń jaqyndaýyna ǵana emes, jalpy azamattardyń dúnıetanymynyń ózgerýine, elge, memleketke, kishkentaı aýylyna degen jaýapkershiligi men qyzyǵýshylyǵyn arttyratyn, qoǵamnyń bılik isine tikeleı aralasýyn qamtamasyz etetin shyn mánindegi revolıýtsııalyq qadamdar», - deıdi Aıdos Sarym.
Sóz sońynda A. Sarym Ulttyq senim keńesinde talqylanǵan jer máselesine toqtaldy.
«Eń aldymen biz zań qabyldadyq, ol boıynsha Qazaqstandaǵy jer sheteldikterge satylmaıtyn da boldy, jalǵa berilmeıtin de boldy. Kishkentaı ǵana uıymnyń ishinde bir paıyzy sheteldik bolsa da, jalǵa berilmeıtin zań bar, muny úlken tarıhı sheshim dep aıtýǵa bolady. Bul másele shegelenip, naqty sheshimin tapty. Búgin ǵana Májilis jer komıssııasynda aıtylǵan máselelerge negizdelgen zań jobasyn qabyldap, Senatqa jiberdi. Bul da jer máselesiniń durys sheshilýine, ashyq kadastr, aýyl aınalasyndaǵy jaıylym syndy kezek kúttirmeıtin ózekti taqyryptardyń biri dep aıtýǵa bolady. Jalpy alǵanda ishki jáne syrtqy saıasattyń ratsıonaldy baǵytqa túsýi, qısynǵa salynatyn jaǵdaıǵa túsýi, «álemdi basyp ozamyz» degen qııalı jobanyń joqtyǵy qatty qýantady. Búkil saıasat qarapaıym qısynǵa negizdelgen. Bul bálkim, pandemııanyń bizdiń qoǵamǵa áseri shyǵar – biz shyǵyndarymyzdy naqty adamǵa kerek, qoǵamǵa kerek máselelerge ǵana laıyqtaı bildik. Prezıdenttiń ózi jeke aralasyp, áleýmettik jelilerde kóptegen máselelerge reaktsııa bildirip otyrdy. Tvıtterdegi paraqshasy arqyly-aq dárigerlerdiń ýaqytyly qarjysyn ala almaýy syndy kóptegen máseleniń durys sheshilýine yqpal etti. Jalpy bıliktiń jańa stıli, ózgeshe saıası mádenıeti men dástúri paıda bolǵany aıqyn kórinedi», - dep óz sózin túıindedi Aıdos Sarym.