Aıdos Sarym: Eski ómirge oralmaımyz, «Jańa Qazaqstan» qurý ózimizge baılanysty
- Aıdos Ámirollauly, Prezıdenttiń «Jańa Qazaqstan» bastamasy qoǵamymyzdy biriktiretin kúshke aınala ala ma?
- Meniń oıymsha, bul bastama qoǵamymyzdy biriktiretin kúshke aınala alady. Jalpy, qoǵamdy baıqasańyzdar, endi eskishe ómir súre almaıtynyn kórýge bolady. Shynyn aıtý kerek, oryn alǵan qańtar tragedııasy qoǵamymyzdy, tarıhymyzdy, bolmysymyzdy, dúnıetanymyzdy, paıymymyzdy ózgertti. Osyǵan deıin bolǵan Qazaqstan jáne osydan keıingi Qazaqstan degen tarıhı mejege jettik. Qazir bir top depýtat Almatydamyz. Halyqpen kezdesip jatyrmyz, ákimmen júzdesip shyqtyq. Bul qalanyń basqa ómirde, basqa Qazaqstanda, jańa Qazaqstanda oıanǵan múldem jańa shahar ekenin kózimizben kórdik. Ásirese, turǵyndarynyń oıy, paıymy ózgergen. Osyǵan deıin qoǵamda bolǵan olqylyqtardy, basqalaryn kótermeıtin, oǵan ishteı de, syrttaı da narazy jáne ony belsendi túrde bildirip jatqan jańa Qazaqstanda ómir súrip jatyrmyz. Demek, Prezıdent aıtqan «Jańa Qazaqstan» ıdeıasy tyń fılosofııalyq, qajet deseńiz ıdeologııalyq kontseptige aınalýy kerek.
Bizdiń býyn aýmaly-tókpeli zamandy ekinshi ret basynan ótkerip jatyr. Óıtkeni, qazir de 90-shy jyldar sııaqty ótpeli kezeń týdy. Osyndaı kezeńde ıdeıalardyń, jobalardyń jarysy bolady. Jańa partııalar qurylady. Búginniń ózinde 1-2 azamattyń «jańa partııa quramyz» dep talpynyp jatqanyn bildik. Bul úlken kórsetkish, qoǵamnyń oıanǵany. Sondyqtan «Jańa Qazaqstan» - úlken dúnıege aınalatyn bastama. Onyń aıasynda bir-birimen básekelesetin, talasatyn jobalar, ıdeıalar, ıdeologııalar bolýy yqtımal. Biraq, osy kezeńdi úlken kontseptige nemese fılosofııalyq baǵytqa syıdyrýǵa bolatyn shyǵar.
- Bul bastamany tolyqqandy júzege asyrý úshin qandaı is-sharalar qolǵa alynýy tıis? Áleýetimiz jetkilikti me?
- Qoǵam bolǵannan keıin, onyń ishinde ózgeriske degen talpynys bolǵannan keıin oǵan qajetti kúsh te sózsiz tabylady. Qajet bolatyn bolsa oǵan ıdeologııalyq ta, ǵylymı da, fılosofııalyq ta, saıasattanýshylyq ta, áleýmettanýshylyq ta áleýetimiz jetedi. Eń bastysy, qoǵam oıandy. Qoǵamǵa jańalyq kerek. Sózsiz munyń bári bolady. Bir jerde paıymymyz, parasatymyz jeter, bir jerde ıntýıtsııamen, endi bir jerde ambıtsııamen jumys istermiz. Biraq, endi burynǵysha ómir súre almaıtynymyz, burynǵy qalypqa qaıtyp barmaıtynymyz anyq nárse. Endi ózgeriske, ásirese memlekettik apparattyń, jalpy sanasy bar azamattardyń osyndaı ózgeriske daıyn bolýy qajet. Oǵan ıdeıalyq turǵyda shydamaǵan, syımaǵan adamdardyń barlyǵy ysyrylady.
- «Jańa Qazaqstan» qurý jolynda zań shyǵarýshy organ, onyń ishinde ózderińizdiń bastamashylyqtaryzben qurylǵan «Jańa Qazaqstan» depýtattyq toby qandaı is-sharalar atqarady? Alǵa qoıǵan mindetterińiz, josparlaryńyz bar ma?
- Depýtattyq top tirkeýden ótti. Májilis bıýrosy depýtattar tarapynan mundaı bastama bolsa, onda ony tirkeıtini anyq. «Jańa Qazaqstan» negizinen ár fraktsııadan, ár toptan quralǵan. Biz mundaı úlken ózgeristerge ishteı de, syrttaı da daıyn bolýymyz kerek. Bul top «Májiliste jańasha sóılep, jańasha áńgime aıtatyn dúnıe jasaýymyz kerek» degen talpynystan paıda boldy. Esh partııanyń ornyn basyp alǵanymyz joq. Partııa qurýamyz degen ıetimiz joq. Bárimiz de belgili bir partııanyń nemese fraktsııanyń múshesimiz.
Shynyn aıtý kerek, osyndaı tarıhı kúnderi Memleket basshysy búkil aýyrtpalyq júgin moınyna alýǵa, adamı turǵydan, memlekettik turǵydan óte qıyn sheshimder qabyldaýǵa májbúr boldy. Sol sebepti eń aldymen Prezıdentke saıası turǵydan qoldaý kórsetýimiz kerek. Ekinshiden, Prezıdenttiń 11 qańtarda Májiliste, 28 qańtarda «Nur Otan» sezinde, odan keıin Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bergen tapsyrmalary, mindetteri bar. Onyń barlyǵyn qatań baqylaýǵa alýymyz kerek. Qazir shynymen de memleket qoǵamnyń suranysymen jumys istep jatqanyn túsinýimiz qajet. Memlekettik apparat ońaı sharýa emes. Jergilikti jerde qalyptasqan óziniń qurylymdary bar. Aıtalyq, shyndap kelgende aýdandyq bilim bólimderiniń ózi shaǵyn olıgopolııanyń túri. «Bizdiń úırenshikti, qansha jyldan beri kele jatqan baǵytymyz bar. Osydan shyqpaımyz» degendeı eshqandaı reformany qalamaıdy.
Ne bolmasa jergilikti jerlerde monopolııalyq qurylymdyq bar. Mysaly, ótkendegi Mańǵystaý óńirindegi gaz máselesi osyndaı monopolııalyq qurylymnan týyndady. Sol monopolııalyq qurylymdardyń da qarsylyǵyn kóre bastaımyz. Onyń ishinde zań shyǵarýshy, atqarýshy bılikke de qysym bolýy múmkin. Búgingi demokratııalyq kúshterdi, basqa da kúshterdi paıdalanyp, qarsy shabýyl da bolýy yqtımal. Al olarǵa tótep beretin kúshti osyndaı fraktsııaaralyq depýtattyq toptan kórip otyrmyz. Bizdiń árqaısymyzdyń bólek-bólek ambıtsııamyz, oılaǵan dúnıemiz, ıdeologııalyq túsinigimiz bar.
Taıaýda Prezıdent naýryz aıynda saıası reformalar týraly úlken bastamalaryn jarııa etetinin málimdedi. Demek, sol kezeńnen bastap Parlamentke kóptegen zań túse bastaıdy. Al Memleket basshysynyń ár ıdeıasy, ár oıy - kem degende bir zań. Sol zańdardy burynǵy tilmen aıtar bolsaq, «stahanovshylar» sııaqty kún-tún demeı jyldam qarap, reformalardyń tezirek iske asýyna muryndyq bolýymyz kerek. Zań jobalaryn tez arada qabyldap, Prezıdenttiń qol qoıýyna jiberýmiz qajet. Ony qoǵam kútip otyr. Mundaı jumysqa daıyn ekenimizdi qoǵamǵa da, ózimizge de pash etkimiz keledi.
Jalpy, zań qabyldaý belgili bir ýaqytty talap etetini anyq. Onyń protsedýralary bar, jumys toptarynyń otyrystaryn ótkizý kerek. Oǵan qoǵam ishinen shyǵyp jatqan jańa kúshterdiń bárin toptastyryp, olarmen sóılese bilý qajet. Qoǵam ishinde de zańshyǵarýshylyq bastamalar joq emes. Solarmen de birigip, ortamyzǵa tartyp, parlamenttik emes partııalarmen, jańadan qurylatyn partııalarmen jumys isteýimiz kerek. Qoǵamdy biriktirý, toptastyrý, úlken ortaq máselelerdi talqylaý, eldegi saıası reformalardy uzaqqa sozbaı, tezirek ótkizý, ómirge jyldam engizý arqyly qandy tragedııany bolashaqta boldyrmaıtynymyzdy, sol oqıǵalardan sabaq alǵanymyzdy qoǵamǵa pash etýge tıispiz.
Endi eski ómirge orala almaımyz. Ol túsinikti. Al jańa ómirdiń qalaı bolatyny ol, árıne bizge, ishki shydamdylyǵymyzǵa, tózimdiligimizge baılanysty. Biz tarıhı kezeńde ómir súrip jatyrmyz. Mundaı kezeń eki adamnyń birine túse bermeıdi. Bálkim, erteń nemerelerimizge «Sol kezeńde ómir súrip edik. Osyndaı qyzyq ta, qıyn da jaǵdaılar boldy» dep aıtyp ta otyratyn shyǵarmyz. Sondyqtan qazir ómir súrip jatqan urpaq osyndaı tarıhı kezeńde durys is-qımyl jasaýy, durys qozǵalýy, tyń bastamalar kóterýi, ıdeıalar aıtýy kerek. Qazir jaǵdaı ártúrli bolyp ketýi múmkin. Qoǵam ishindegi azamattar shydamsyzdyq, tózimsizdik tanytyp, agressıvti túrde «meniki ǵana durys» deıtin bolsa memleketti qulatyp ta alý qaýpi bar.
- Qańtar qasireti elimizde dinı radıkalızm men terrorızmniń bar ekenin kórsetip berdi. Olardyń túptamyryna balta shappaı, «Jańa Qazaqstan» qurý qıyn. Al olarmen kúres qalaı júrgizilýi kerek?
- Radıkalızm de - ıdeıanyń biri. Bir ıdeıaǵa tek basqa myqty ıdeıany qarsy qoıý arqyly jeńýge bolady. Ol balabaqshada, mektepte bala tárbıesinen bastalýy tıis. Máselen, búgin Almaty qalasynda bir mektepke bardyq. «Balalardan dintaný degen pán bar ma?» dep suradyq. Olar bar ekenin aıtady. Pándi dinı basqarmamen kelise otyryp, paıymy durys tarıhshylar, dintanýshylar oqytady eken. ıAǵnı, dintaný máselelerin mektep qabyrǵasynan bastap, joǵary oqý oryndarynda oqytý, telearnalarda, ınternette durys saıasat júrgizý arqyly túsindirý, aıtý kerek. Dinı basqarma moldalarynyń asqan belsendiligi qajet.
Qoǵamdy «din máselesin nege jiberip aldyq?» degen suraq mazalaıdy. Biz ateıstik qoǵamnan zaıyrly qoǵamǵa aıaq bastyq. Qarap otyrsańyz, dinı qaıratkerlerimizdiń kópshiligi - jastar. Endi osy kisiler 60-70 jasqa kelip, qoǵamǵa bedeldi, belsendi bolǵanda jaǵdaı basqasha bolar. Qazir aýmaly-tókpeli kezeń. Sony paıdalanyp syrttan ıdeıalardyń kirýi, qoǵamǵa dendeýi, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne basqa da qıyndyqtardy kótere almaǵan azamattardy qataryna qosyp alýy sııaqty máseleler oryn aldy.
Dinı radıkalızmmen kúresýdiń taǵy bir joly – durys qoǵam qurý, ádiletti qoǵam qurý. Óıtkeni, eshbir adam týa sala dinı radıkal nemese ekstremıst bolmaıdy. Ol ómirde qıyndyq kóredi ne qıyndyqqa tap bolady, jan-jaǵyna qarasa qol ushyn berer eshkim joq. Qalaǵa keledi. Onda da esh týysy joq. Mundaı ádiletsizdikpen «basqa jolmen» kúresý kerek degen paıymǵa keledi. Biz olardyń osyndaı paıymǵa keletin joldaryn azaıtýymyz kerek. Ádiletti qoǵam, ádiletti sot bolýy qajet. Ómirde qıyndyqqa tap bolǵan adam boıynda «Meniki zańdy. Sot, prokýratýra arqyly ádilettikti ornata alamyn» degen túsinik qalyptastyrý kerek. Sonda ǵana qoǵam ózgeredi. Radıkal toptardy, olardyń basshylaryn qoǵamnyń ózi ysyryp tastaıtyn deńgeıge jetemiz. Óıtkeni, dinı radıkalızmmen, terrorızmmen, ekstremızmmen tek qana polıtsııa, Ulttyq qaýipsizdik komıteti, armııa kúshimen kúresý múmkin emes.
Radıkalızm – bul eń aldymen ádiletsizdikten, qıyndyqtan, qoǵamda oryn alyp jatqan olqylyqtardan týyndaǵan ıdeıa. Sondyqtan onyń saldarymen emes, sebebimen kúresý qajet. Qoǵamnyń ishindegi rýhanı ahýaldy, azamattardyń memleketke degen kózqarasyn ózgertý kerek. Jaqsy bolaıyq, jaman bolaıyq, bir-birimizdi jek kóreıik, ıtshe talaıyq. Biraq, memleket degen kúrdeli qubylys bar. Álemde 7 myń til bar, ult pen ulys, etnos bar. Solardyń tek 200-ine ǵana memleket qurý baqyty buıyrǵan. Sany jaǵynan qazaqtan da kóp kúrdterdiń, basqa da ulttardyń áli kúnge memleketi joq. Olar sol jolda kúresip júr. Biz 20-ǵasyrdyń búkil tarıhı qıyndyǵynan aman-esen óttik. Birneshe ret qyrylyp qala jazdadyq. Úsh asharshylyqtan, eki úlken dúnıjúzilik soǵystan, saıası-qýǵyn súrginnen aman qaldyq. Endi osy memleketimizdi durys formatyna jetkizýimiz qajet. Qıyndyq qaı zamanda da bolady. Biraq, «bul meniń memleketim, osy memleketten basqa memlekettiń keregi joq. Іshinde qıyndyǵy bar ma, men ony ózim túzetýge atsalysamyn» degen úlken ishki nıetpen kirisý kerek. Sonda ǵana túzelemiz, sonda ǵana dinı ekstremızm, radıkalızmdi jeńe alamyz.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!