Aıdaýdan kelgen Ahmet Baıtursynulyna óz úıin bosatyp bergen Qasenbek Isataev kim edi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Ahmet Baıtursynulynyń týǵan ólkesi Torǵaı óńiri bolsa, ómiriniń sońǵy úsh jylyn Almaty qalasnyda ótkizgen. Sol úsh jyldyń ishinde Alash ardaqtysy Almatynyń talaı páterin saǵalap, qyzynyń qolynda da turǵan. Aıdaýdan kelgen Ahmetke Almatydaǵy úıin bosatyp bergen Qasenbek Isataev edi. Baıtursyn áýletimen birge Almatydaǵy Ahmet mýzeı-úıiniń qurylýyna jyldar boıy atsalysqan, qazir soǵan jetekshilik etip otyrǵan ahmettanýshy Raıhan Imahanbet QazAqparat tilshisine Almatydaǵy Ahmettiń izi qalǵan ǵımarattar týraly málimet usyndy.

«1928 jyly qazaqtyń tuńǵysh ýnıversıteti ashyldy. Qazaq memlekettik ýnıversıteti dep atalǵan. Ol – qazirgi bizdiń Abaı ýnıversıteti. Biraq qazaqtyń memlekettiligin moıyndaǵysy kelmegender ýnıversıtet statýsyn alyp tastap, ınstıtýt qylǵan. Shyn máninde Ahmet Baıtursynuly – sol ýnıversıtettiń tuńǵysh professorlarynyń biri. A.Baıtursynuly osy oqý orny ashylǵan kezde baıandama jasaǵan. Keıin bir fakýltettiń bólimin basqarǵan. Ony dáleldeıtin qujattar mýzeıde saqtaýly tur. ıAǵnı, Ahmettiń izi atalǵan ýnıversıtette qalǵan. Qazir ol ǵımaratta Pedagogıka jáne pıshologııa ınstıtýty ornalasqan»,- deıdi ǵalym.

Ahmet murasynyń shyraqshysy sol kezeńderde Ahmet Baıtursynulynyń Almatydaǵy birneshe úıde turǵanyn aıtady.

«Anketalyq saýalnamalarda Ýnıversıtetskaıa degen kóshe kórsetiledi. Keıin ol Krasına bolyp ózgertilgen. «Krasına 100» dep te aıtady. Ondaǵy Ahmet turǵan úı jańa qurylys túsip, súrilip ketken eken. Sholpan Ahmetqyzynyń, Gúlnár Mirjaqypqyzynyń, Qanabıke Qaraldınanyń bergen suhbaty negizinde Ahmet Baıtursynuly turǵan taǵy bir úı tabylǵan bolatyn. Ony súıinshilep jazǵan Ǵarıfolla Ánes, Amanqos Mekteptegi men Ábish Qaztaı marqum edi. Ol úı – qazir biz mýzeı etip ustap otyrǵan ǵımarat. Osy úı turǵan kóshe qazir Ahmettiń atynda. Bul úıde negizi Ahmet atamyzdyń qyzy Sholpan men jubaıy Qabıden turǵan. Ahmet Baıtursynuly sońǵy ret aıdaýdan 1934 jyly Maksım Gorkıdiń jubaıy Peshkovanyń ara túsýimen bosaıdy. Peshkovanyń ara túsýi úshin oǵan Ahmettiń ózi jáne Álıhan Bókeıhanuly hat jazǵan. Aıdaýdan bosaǵan Ahań Almatyǵa keledi. Sonda osy úıge aıaldaǵan. Onda da áýeli óziniń aǵasy Qalıdyń qyzy Kátezdiń qolynda biraz ýaqyt turady. Óıtkeni Sholpan bosanyp jatqan, birden ákesin qushaq jaıyp qarsy alatyndaı múmkindigi bolmaǵan. Keıin baryp qana óz qolyna alady»,- deıdi ahmettanýshy.

Alashtyń ardaqtysy, ult ustazy atanǵan Ahmettiń osyndaı kúıde júrgenin estý sol kezdegi eti tiri qazaqtardyń shymbaıyna batsa kerek.

«Biraq Ahmet Baıtursynulynyń qyzdarynyń qolynda turyp júrgenin estigen Qarqaralynyń baılary qamsyz qalmaıdy. Esimin umytpasam, Qasenbek Isataev degen azamat óz úıin bosatyp bergen. Ol úı Qaskeleń kóshesi, 44-úıde bolǵan. Ahmet atamyz atý jazasyna kesiler aldynda sol úıden tutqyndalady. Ol úı de jańa qurylys túsýine baılanysty súrilip ketken. Qazir ol úıdiń ornynda Jibek joly-Jeltoqsan kóshesiniń qıylysyndaǵy aerovokaldyń jańa ǵımaraty tur», -dedi Raıhan Imahanbet.

Ashyq kózderdegi derekke súıensek, qazaq qazaqqa senýden qalǵan sol bir sum kezeńde basyn báıgege tigip, aıdaýdan kelgen Ahmet Baıtursynulyna úıin bosatyp berdi delinetin Qasenbek Isataevtyń ózi de repressııaǵa ushyraǵan eken.

1904 jyly Qaraǵandy oblysynyń Shet aýdanyndaǵy №18 aýylda dúnıege kelgen zańger negizinen oqytýshy bolyp juys istegen. 1937 jyldyń 22 qarashasynda qamaýǵa alynǵan kezde Almaty qalasynda turyp jatqan bolatyn. Al 1937 jyldyń 1 jeltoqsanynda NKVD úkimimen RSFSR qylmystyq kodeksiniń 58-10 baby boıynsha 10 jylǵa hat almasyp, sálemdeme alý quqyǵynan aıyryla otyryp sottalady.

Qasenbek Isataevtyń esimi 1958 jyldyń 13 jeltoqsanyndaǵy QSSR Joǵarǵy sotynyń sheshimimen aqtalady. https://youtu.be/uVZL2fQvH1c

Aıta keteıik, 5 qyrkúıekte Ahmet Baıtursynulynyń dúnıege kelgenine 150 jyl toldy. https://youtu.be/yD1ASNNgwBM

Foto: upload.wikimedia.org