Aıaz ata men Aqshaqarǵa Ózbekstanǵa kirýge resmı túrde tyıym salyndy - BAQ-qa sholý

ASTANA. 12 jeltoqsan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 12 jeltoqsan, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Túrkııanyń jetekshi ındýstrııalyq damyǵan provıntsııalarynyń biri - Qojaelide Qazaqstannyń Qurmetti konsýldyǵy ashyldy. Qurmetti konsýl bolyp belgili túrik kásipkeri, iri «Kıbar holdıng» kompanııasy dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Álı Kıbar taǵaıyndaldy. «Kıbar holdıng» kompanııasynyń jyldyq aınalymy 5 mlrd. AQSh dol­laryn quraıdy. Al Qazaqstannyń Qur­­metti konsýldyǵy ashylǵan Qo­ja­eli provıntsııasy munaı óńdeý, hımııa, metallýrgııa jáne keme jasaý salasyndaǵy eldiń iri zaýyttary men fabrıkalary ornalasqan qýatty ın­dýstrııalyq baza retinde belgili. Dástúr boıynsha Qojaeli Túrkııanyń avtomobıl ónerkásibiniń ortalyǵy bolyp tabylady jáne ındýstrııalyq damýy boıynsha elde Ystambuldan keıin ekinshi oryn alady. Bul materıal gazette «Qazaqstannyń Qurmetti konsýldyǵy ashyldy» degen taqyryppen berilip otyr.

Osy basylymda «Bank tonaý men bankomat buzý Tarazda túk qıyndyǵy joq tirlik bolyp barady» atty maqala basyldy.  Gazettiń jazýynsha, tártip saqshylary 18 mıllıon 500 myń teńgeniń urlanýyna, eń aldymen, bank dırektorlary kináli dep otyr. «Taraz qalasy qaraqshylarynyń aty buryn baı-baǵylandardy bopsalap, aqsha tabýmen shyqsa, endi olar óz «sheberlikterin» basqa baǵytta synap kórmekke bel býǵan syńaıly. Búginde olar úshin bank tonaý, bank ınkassatorlaryna shabýyl jasaý jáne bankomattardy buzyp, ondaǵy qyrýar qarjyny bir sátte úptep ketý túk te emes.
Qaraqshylardyń alǵashqy shabýyly qaısybir jyldary «Temirbanktiń» Taraz qalalyq fılıaly ınkassatorlaryn qorqytyp-úrkitip, olardan qyrýar qarjyny tartyp alyp ketýden bastalǵan. Osyndaı qorqaýlardyń qolynan Merki aýdanynyń aýmaǵynda birneshe ınkassatorlardyń jazyqsyzdan kóz jumǵany da belgili. Al bıyl kóktemde oblys ortalyǵyndaǵy aqsha aıyrbas­taý pýnktiniń ınkassatorynyń izine túsip, onyń kelip-ketetin ýaqytyn bilip alǵan qaraqshylar qyzmetkerdi basynan kespeltek temirmen uryp, taldyryp túsirgen de, qolyndaǵy 100 myń AQSh dollary men 8 mıllıon teńge salynǵan sómkesin tartyp alyp ketken. Jaman ádet te juqpaly aýrý sııaqty, tez taraıdy. Endi, mine, attary dardaı «Halyq banki», «Evrazııa banki» jáne «ATF Bank» degen qarjy mekemeleriniń Taraz qalalyq fılıaldarynyń dırektorlary sandaryn soǵyp otyr»,-dep jazylǵan onda.

***

«Qazaqstanda Jańa jyldy qarsý alý rásimi áldeqashan basta­lyp ketkenin bilesizder. Al ózbek aǵaıyndar Jylan jylynyń ıisin áli sezgen joq. Tashkent typ-tynysh. Naqtyraq aıtsaq, Óz­bekstan bıligi telearnalarǵa da tyıym salyp, Aıaz ata keıpindegi keıipkerlerdi taırańdatpaýdy tapsyrǵan kórinedi. Ala taqııany qısaıta kıgen balaqaılar da dorba arqalaǵan qyzyl shapandy qarııaǵa alaqan jaıyp, tátti dámetip otyrǵan joq»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy «Aıaz ata... bermeıdi bata!» atty materıalda. Aıtpaqshy, qaba saqaldy qarııanyń qasynan qalmaıtyn qyz - Aqshaqar da aýyldardan alas­tatylǵan. Tipti orys ertegileriniń keıipkerleri de endi Ózbekstandy óz otanyndaı sezinbeı qal­dy.

 

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, ádette aǵylshyn tilinde jáne onlaında ǵana kórsetiletin álemge tany­mal TED dáristerin «Bilim» telearnasynan qazaq tilinde de tyńdaýǵa múmkindik týdy. Uzaq kelissózder nátıjesinde TED konferentsııasynyń 40 taqyrypty qamtıtyn 200 lektsııasynyń televızııalyq jáne on­laın nusqasyn kórsetý quqyna qol jetkizildi. Bul jóninde keshe «Bi­lim» tele­arnasy men Wikibilim qoǵamdyq qory ótkizgen baspasóz máslıhatynda málim boldy. Sonymen TED degenimiz ne? Ol (Tech­nology Entertainment Design degen­niń aǵylshynsha abbrevıatýrasy, ony «Ǵy­lym, Óner, Mádenıet» dep aýdarýǵa bo­lady) - biregeı ıdeıalardy taratýdy maqsat tutqan, jyl saıyn konferen­tsııalar uıymdastyrýmen aınalysatyn ha­lyqara­lyq qor. Konferentsııa maq­saty - múmkindiginshe qyzyqty ıdeıa­lardy aýqymdy aýdıtorııaǵa jetkizý. Mine, endi sol qyzyqty ıdeıalar úıimiz­degi «kók jáshikten» qazaq jáne orys tilderinde kórsetilmek. Bul maqala basylymnyń búgingi sanynda «TED dárisin «kók jáshikten» tyńdaımyz» degen taqyryppen jarııalandy.  

*** 

 «Keń dalanyń tósinde tútin tútetken, zalaldy zaýyt-fabrıkasy joq aýylda «qaıdaǵy adasyp júrgen ekologııalyq problema?» dersiz. Bir qaraǵanda, munyńyz da jón. Al zertteýler men derekterge úńilsek, aýyl - altyn besiktegi atmosfera áldeqashan-aq «buzylyp» ketipti»,-dep jazady «Alash aınasy» basylymy. Derekterdi zerdeleı otyryp, ekologııasy jurttyń jadynan shyǵyp qala beretin aýyl adamyna janymyz ashydy. Mal jaryqtyqtyń eti men súti - tamaq. Qıy - otyn. Biraq ashyq jatqan tezekten tabıǵatqa tıer zııan kóp-aq eken. Demek, aýyl adamynyń densaýlyǵynyń dimkástiginiń bir ushyǵy - osynda, - deıdi ǵylymdar. Maqalada qustar men tórt túlik maldyń paıdasymen qatar tabıǵatqa qanshalyqty deńgeıde zııan keltiretini, tipti olardyń qıynan bólinetin gaz mólsherine deıin jazylǵan.  

  

Osy basylymnyń «Oı-kókpar» aıdarynda taraptarǵa «Úsh jyldan artyq qaraýsyz qalǵan páterlerdi memleket menshigine alý kerek degen pikirmen kelisesiz be?» degen taqyrypta suraq qoıyp jaýap alǵan eken. 

Elimizde sońǵy kezderi baspana máselesiniń ýshyǵa túskeni baıqalyp-aq tur. Ótken aptada baspana máselesin talqylaǵan Májilis depýtattary halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etýge baılanysty baǵdarlamalardyń shıki tustaryn talqylap, tipti «baspanaǵa zárýlerdiń máselesin jańa úı salyp qana sheshe almaımyz» dep páter máselesin sheshýge qatysty túrli usynystaryn da ortaǵa salǵan edi. Osy oraıda Májilis depýtaty Maıra Aısına: «Páter ıesi uzaq ýaqyt shetelde júredi. Úıi elde bos turady. Sosyn ýaqyt óte kele, basqa adam ony alyp, jóndeý jumystaryn jasaǵan kezde, ıesi kelip sot arqyly baspanany daýlap, qaıtaryp alady. Zań boıynsha menshik quqyǵy - segiz jyl. Buǵan ózgertý engizý kerek. Úsh jyl jetkilikti. Úsh jyldan soń ol qaldyryp ketken páterine kele almaıtyndaı bolýy kerek», - dep qaraýsyz qalǵan páterlerdi úsh jyldan soń memleket menshigine alý týraly usynys aıtty. Áıtse de «Májilismenniń bul usynysy jeke menshiktiń múlkine zańsyz qol suǵý» dep, qarsy pikir aıtýshylar da tabyldy.