«Aýylǵa bólingen mıllıardtar kelimsekterdiń qaltasyna ketip jatyr ma?» - BAQ-qa sholý

Foto: None
ASTANA. 1 qarasha. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 1 qarasha, juma kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, áýe qorǵanysy kúshteri bas qolbasshysynyń burynǵy orynbasary Asqar Bóldeshov pen onyń kásipker dosy Talǵat Jumahanov ekeýi 200 mıllon teńge kólemindegi bıýdjet aqshasyn yń-shyńsyz bólip ala salmaq bolypty. Sol úshin aıyptylar oryndyǵyna otyryp, ózderine qatysty sottyń alǵashqy protsesin bastan ótkizip úlgerdi. «Asqar Bóldeshov buǵan deıin áleýet qurylymdaryna azyq-túlik jetkizýmen aı­na­­lysyp kelgen óziniń jaqyn dosy Tal­ǵat Jumahanovqa tıesili «RG Trade» kom­­pa­nııa­syn memlekettik satyp alýǵa qatys­ty­rypty. Bir qyzyǵy, áskerı tehnıkadan maqurym fırma Almaty oblysy Boraldaı kentindegi qazaq áýe qorǵanysynyń negizgi kúshi S-300 zenıtti-zymyran keshenine qosalqy bólshekter jetkizýi tıis bolǵan. Keıin ákelingen qural-saıman jaramsyz bolyp shyqty. Ony ornatqanda zymyrandar ushýǵa jaramaı, al radıolokatsııalyq stansa shekara buzǵan birde-bir ushaqty taba almas edi», - dep jazady basylym.


Keshe Qazaqstan Boks federatsııasynyń prezıdenti Tımýr Qulybaev 14-26 qazan kúnderi Almatyda ótken álem chempıonatyna qatysqan Qazaqstan ulttyq qurama komandasynyń boksshylarymen jáne jattyqtyrýshylar quramymen kezdesti. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetindegi «Boksshylar syıaqy aldy» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, kezdesýde Federatsııa basshysy álem chempıonatynyń tıisti deńgeıde ótkenin aıtty. Osyǵan oraı elimizde alǵash ret ótken álemdik dodany uıymdastyrýǵa atsalysqan barlyq azamattarǵa, sonyń ishinde Boks federatsııasynyń qyzmetkerlerine alǵys sezimin jetkizdi. Odan ári ulttyq quramanyń kórsetken ónerine jaqsy baǵa beretinin, chempıonatta bylǵary qolǵap sheberlerimiz ózine júktelgen mindetti tolyǵymen oryndap shyqqanyn atap ótti.

***

Jaqynda, Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy qazaqstandyq kelissózshilerdi qatań synǵa alǵany málim. Al Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Senattyń keshegi jalpy otyrysynda jaqsy ıdeıany jarǵa jyǵyp júrgen biliksiz kelissózshilerge qatysty biraz syr málim boldy. Osy otyrysta, sondaı-aq Keden odaǵyndaǵy Qazaqstanǵa qatysty qalyptasqan jaǵdaı ashyq aıtyldy. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń beısenbilik sanynda jaryq kórgen «Keden odaǵy: Tarazy basy teń emes» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. Senatorlardyń aıtýynsha, Máskeýge kelissóz ótkizýge Qazaqstannan órimdeı jas jigitter attanady (óıtkeni elimizde orynbasarlar men vıtse-mınıstrler negizinen jas). Olarǵa qarsy nán saǵatty Kreml «sen tur, men ataıyn!» deıtin azýly júzdegen ekspertti shyǵarady eken. Belarýstan sonaý Keńes kezinen ábden ysylǵan, kópti kórgen tulǵalar keledi. Sodan jabyq esiktiń ar jaǵynda ótetin jıyndarda reseılik tóraǵalar kúmiljigen qazaqstandyq tájirıbesiz kelissózshilerge teńi retinde emes, qol astyndaǵy qyzmetkerdeı qaraıdy desedi. Árıne, tipten ynjyq bolmasa, Qazaqstannyń múddesine qaıshy keletin sheshim qabyldanǵaly otyrǵanyn kórgende, «joq» dep, qarsy daýys berýge qaýqary jeter? Biraq bul jetkiliksiz eken. Qarsy dálel-dáıekteme keltirip, sózin ótkizý talap etiledi.

«El Úkimetiniń keıingi kezderi aýyl sharýashylyǵyna erekshe kóńili túsip, qazynadan mıllıardtardy bólip jatqandyǵy belgili. Qazaqstan halqynyń jartysyna jýyǵy aýylda turatyndyqtan shatqaıaqtaǵan sharýashylyqty qalpyna keltirý arqyly, turǵyndardyń turmysyn túzeımiz degen ıgi maqsat shyn máninde, kútken deńgeıde oryndalyp jatqan joq sııaqty. Óıtkeni elimizde sońǵy jyldary aýyl sharýashylyǵyna qyrýar qarjy bólgenin estigennen keıin be, áıteýir dala jumystaryn jaldanyp isteýge qumbyl kelimsekterdiń sany kúrt ósken. Resmı málimetke sáıkes, maýsymdyq jumystar úshin elimizge bir jyldyń ózinde 1 mıllıon kóleminde kelimsek kelgen eken», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Basylymnyń jazýynsha, mamandar zańsyz kóshi-qonnyń túbinde zardaby kóp bolatyndyǵyn eskertip, barlyǵyn tıisti sheńberde sheshýge shaqyrady. Ol úshin aldymen sheteldik jumys kúshin kvotalaýdyń tártibin bilý qajet. Qazirgi kezde elimizde atalǵan máseleniń túıtkildi tustary tym kóbeıip ketkendikten, jumys berýshilerdiń basym bóligi mıgranttardy jasyryn jolmen nemese jalǵan qujat arqyly jetkizgendi jón sanaıdy. Kvotalardy normalaý men úlestirý úderisiniń aqparattyq jabyqtyǵy, oblystyq deńgeıde fermerlerge is júzindegi keńes berýdiń joqtyǵy isti qıyndata túsýde. Saýalnamaǵa saı jaýap bergen qojalyq jetekshileriniń 80 paıyzy kvota sharttarynan múlde habarsyz jáne ózderi aldyrtatyn jumys kúshin rásimdeýge eshbir qatysqan emes. Maqala «Aýylǵa bólingen mıllıardtar kelimsekterdiń qaltasyna ketip jatyr ma?» degen taqyryppen berilgen.

Seıchas chıtaıýt