«Aýyldaǵynyń aýyzy sasyq pa?» - BAQ-qa sholý

Foto: None
ASTANA. 16 naýryz. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 16 naýryz, senbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Bizdiń jurttyń jaǵymsyz qasıetteriniń biri - jalpaqshesheılik qoı. Anaǵan da, mynaǵan da jalpaqtaımyz da qalamyz. Qalyń qandas bir dastarqan basynda otyrǵanda ústerinen tili bólek áldekim kirip kelse barlyǵy shatyp-butyp, tilin burap soǵan túsinikti tilde sóıleı bastaıdy. Eshkim qınamaı-aq, esh májbúrsiz ábigerge túsedi. Muny keńqoltyq, darqan minezge jatqyzýdyń ózi daraqylyq shyǵar», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Aýyldaǵynyń aýyzy sasyq pa?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, búginde shetten kelgen mamanǵa jergilikti jumysshyǵa qaraǵanda birneshe ese kóp aılyq tólenýde. Máselen, Qyzylorda oblysyna qarasty Aqmeshittiń astyndaǵy qara altyn­dy qanyp emip jatqandardyń biri - «PetroQ­azaq­­­stan­QumkólResorsız» AQ. Osy kompanııada isteıtin qazaqstandyq ýchaske sheberiniń aılyǵy 315 200 teńge eken. «Qazirgi kúnkórispen ólshegende táýir aqsha. Jap-jaqsy ómir súrýge bolady. Endi «sheteldik osyndaı maman qansha alady?» dep surańyz. Aıtaıyq. 3 011 597 teńge. Aına­laıyndar-aý, sonda sheteldik mamannyń basy men qoly altynnan quıylǵan ba? Birine úsh júz myńnyń aınalasynda, ekinshisine úsh mıllıonnan joǵary aılyq tóleıtindeı qandaı qajettilik bar», - deıdi maqala avtory.

Bes jyl boıy tórtkúl dúnıeni qarjy-ekonomıkalyq tyǵyryq qursaýyna alǵan álemdik ekonomıkalyq daǵdarystyń beti qaıtar emes. Dúnıe júziniń bilgir de bilikti ekonomısteri onymen kúrestiń tıimdi jolyn taba almaı tıtyqtap bitti. Sarapshylardyń pikirinshe, naqty daýasy tabylmaı turǵan jahandyq daǵdarys bıyl da ýshyǵa túsetin syńaıly. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala el gazeti «Egemen Qazaqstanda» «Álem ekonomıkasy áli tyǵyryqta» degen taqyryppen berilgen. «Ǵalymdardyń aıtýynsha, qazirgi daǵdarys saldarynan jahandyq ekono­mıkanyń qozǵaýshy kúshi bolyp tabylatyn AQSh pen Eýropalyq odaq memle­ketteriniń múmkindikteri sarqylyp, zil batpan júk artylǵan úlken quramdy ornyna qozǵalta almaıtyn qaýqarsyz lokomotıvke uqsap qalǵan. Salystyrmaly túrde sońǵy jyldary ekonomıkalyq damýdyń aldyńǵy qataryna shyqqan Qytaı, Úndistan, Brazılııa jáne Reseıdiń álemdik ekonomıkanyń damýyna jańa qarqyn berýge shamalary jetpeıdi. Sóı­tip, dál qazir jahandyq ekonomıka tarta jóneletin kúsh kóligi joq yrdýan arbadaı ızeńdep, bir orynda syqyrlap tur», - dep jazady basylym.

***

«Keshe ǵana Qyrǵyzstan Respýblıkasynda memlekettik qujattar toltyrýda orys tilin qoldanýǵa shekteý qoıylǵandyǵy týraly jazǵanbyz. Endi aıyrqalpaqty aǵaıyndardyń aýylynan taǵy bir jaǵymdy jańalyq jetti», dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Qyrǵyzdar qyzý kiristi... tyndyrmaqqa bir isti» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýyna qaraǵanda, QR úkimetiniń 5 naýryzdaǵy «Mem­lekettik jáne mýnıtsıpaldy qyzmetkerlerdi memlekettik tilge úıretý jáne is qaǵazdaryn memlekettik tilge aýdarý týraly» № 114 qaýlysyna sáıkes úkimettegi qyzmetkerlerge til úıretý dáristeri bastaldy. Úkimettiń apparat jetekshisi Nurhanbek Momynalıevtiń aıtýynsha, til úırený men oqytý sharalaryna qoldanylatyn qosymsha ádistemelik oqýlyqtar, sózdikter jetkilikti. Sarapshylardyń pikirinshe de oqý quraldary týǵan tilin bilýge umtylǵan nemese memlekettik tildiń mártebesin túsirmeýge tyrysqan qyz­metkerler úshin jetkilikti.

Osy basylymnyń jazýynsha, 2013 jyldyń qańtarynda ǵalamtorda «Harlem Shake» atty túsiniksiz qubylys paıda boldy. Osy jańa bı túrine elitken Qaraǵandy mem­lekettik tehnıkalyq ýnıversıtetiniń bir top stýdenti oqý ǵımaratynyń ishinde oıran salǵany da este. Jýyrda ǵana burnaǵy depýtat hám memlekettik qyzmetker Baqyt Syzdyqova óte qyzyq usynys aıtyp, aıdy aspanǵa bir-aq shyǵarypty. Ol joǵaryda atalǵan ýnıversıtettiń jyn-oınaq salyp, oqýdan shyǵarylǵan 2 stýdentin qoldaýǵa shaqyrǵan. «Búırekten sıraq shy­ǵarǵan» Syzdyqova hanym sheneýnikterdi jappaı «Harlem Shake» bılep, oqýdan qýylǵan stýdentterdi qoldaýǵa shaqyrdy. «Qýyrdaqtyń kókesin túıe soıǵanda kóre­siń» degen osy shyǵar. Oısha eles­tetip kóreıikshi, halyqtyń muńyn muń­dap, joǵyn joqtaıtyn, ult dese búıregi buryp turatyn depýtat myrzalar men hanymdar sekeńdep bılep tursa, ony ǵalamtor álemge áıgilese, Qazaqstannyń ózge elderdiń aldyndaǵy abyroıy qandaı bolmaq? Álde sheneýnikterdiń aınalysar isi, bas qatyrar basqa máselesi joq pa?», - delingen «Baqsynyń bıin Baqyt nege unatty?» degen taqyryptaǵy maqalada.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń habarlaýynsha, Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy, Qytaı Kommýnıstik partııa­sy Ortalyq komıtetiniń Bas hatshysy Sı Tszınpınge quttyqtaý jedelhatyn joldady. Memleket basshysy S.Tszın­pındi Búkilqytaılyq halyq ókil­deri jınalysy sessııasynyń sát­ti ótýimen jáne Qytaı Halyq Res­pýblıkasynyń tóraǵasy laýazymyna saılanýymen shyn júrekten quttyqtady. Qazaqstan Prezıdenti bul onyń basqarýshylyq tájirıbesiniń moıyndalýy, QHR halqynyń ál-aýqa­tyn arttyrý jáne Qytaı kommýnıstik partııasyn damytý jónindegi qyzmetiniń nátıjesi bolyp tabylatynyn atap ótti. «Sizdiń basshylyǵyńyzben partııa Qytaıdy áleýmettik-ekono­mıkalyq damýdyń jańa bele­sine kóteretinine jáne halyqaralyq arenada eldiń bedelin nyǵaıtatynyna senimdimin», delingen jedelhatta.

Seıchas chıtaıýt