Aýyl sharýashylyǵynyń berekesi sýarmaly jerlerdi qoldaýda bolyp otyr
baǵyttaldy. Kóktemgi dala jumystary men kúzgi jıyn-terim ýaqytynda sharýalarǵa qarjylyq demeý jasaldy. Údemeli ınnovatsııalyq-ındýstrııalyq baǵdarlamaǵa qatysty eń basymdyq berilgen sala da osy aýyl sharýashylyǵy bolyp otyr. Osyǵan oraı, Memleket basshysy agroónerkásip keshenin ınnovatsııalyq negizde ındýstrııalandyryp, alǵa damytýdy aldaǵy besjyldyqtyń basty mindeti etip belgiledi. Bunyń syrtynda bıýdjet qarajaty da jyl saıyn osy salaǵa artpasa, kemip otyrǵan joq. Endigi kúngi basty másele osynshama qyrýar qarajatty uqsatyp, tıimdi paıdalaný bolyp otyr. ıAǵnı, damyǵan elderdegi sekildi memlekettik sýbsıdııalaý tetigin odan saıyn jetildirý, onyń tıimdiligin, nátıjege baǵdarlanýyn barynsha jaqsartý sekildi sharalar atqarylýy shart.
Azyq-túlik qaýipsizdigi osyndaı memlekettik aýqymdy qoldaýdyń nátıjesinde ǵana myǵym bolmaq. Degenmen de, bundaı qaýipsizdikti bútindeý isi birden bite qoıatyn, jolǵa túsetin jumys emes ekendigi de túsinikti. Óıtkeni Keńes odaǵy ydyraǵannan beri qaraı Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy salasy áli kúnge óz deńgeıine kóterile alǵan joq. Tipti, damý kókjıekteri kórine bastaǵan jyldary «endi qazaqqa mal baǵý kerek emes, ony baqqannan góri, syrtan satyp alǵan arzanǵa shyǵady», delingen kereǵar pikirlerdiń de bolǵany ras. Bunyń aqyr aıaǵy aýyl sharýashylyǵy salasyn quldyratýǵa deıin jetkizdi. Aýylǵa at basyn buryp, «Aýyl jyly» dep jarııalanǵan jyldary da elimizdiń agrarlyq salasy tyń serpinmen damýǵa bet almaǵany da qazir bilinip otyr. Biraq sol jyldary da qarjy az bólinbep edi ǵoı. Sonda basty sebep qarjy bólýde ǵana emes, onyń tıimdi jumsalýynda eken.
ıAǵnı, qarjynyń jetkilikti bólinýinen basqa, onyń tıimdiligin, ıaǵnı tıimdi baǵytqa jumsalýyn anyqtaı túsip, jumsalǵan mol qarjynyń da nátıjeliligin seziný mindeti tur. Qazynadan jumsalǵan árbir tıyn teńge bolyp qaıta quıylǵanda ǵana «Azyq-túlik qaýipsizdigimiz berik, agrarly Qazaqstanbyz», dep aıtýymyzǵa bolady. Al bul úshin agroónerkásip keshenindegi eń tıimdi ári qaıtarymy mol salaǵa qarjyny tolyq qamdaý, qazirgi kúngi jetistikterge arqa súıemeı, bolashaqqa berik jol salý kerek-aq.
Osyndaı nazar aýdartýdy qajet etetin ári keıinge ysyrmaı búgin qolǵa alatyn salanyń biri retinde sýarmaly eginshilikti ataýǵa bolady. Dál osy máseleni keshegi kúni Parlament Senatynda úshjyldyq bıýdjet jobasyn talqylaý barysynda senator Qýanysh Aıtahanov ta kótergen bolatyn. Aýyl sharýashylyǵy salasyn bes saýsaqtaı biletin senatordyń Úkimetke qaratyp aıtqan usynystary da oryndy bolyp otyr. «Qazaqstannyń qurǵaqshylyǵy jaǵdaıynda sýarmaly jerlerde jyl saıyn, turaqty túrde kepildi, sapaly mol ónim alýǵa bolady. Ylǵaldyq qamtý bar, jumys qoly da jetkilikti. Elimiz úshin asa qajetti ári shetelden ákelinetin qant, jemis-jıdek, ósimdik maıy, mal azyǵy men qurama jemge qajetti soıa, júgeri daqyldaryn da osy sýarmaly jerlerden óndirýge bolady. Alaıda, búgingi tańda respýblıkadaǵy sýarmaly jerlerdiń jaǵdaıy syn ótermeı otyr. Sońǵy jyldary sýarmaly jerlerdiń gıdromelıoratıvtik jelilerin paıdalaný, jóndeý jumystary ýaqytynda júrgizilmegendikten, myńdaǵan gektar qunarly jerler tuzdanyp, batpaqtanyp isten shyǵyp jatyr. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimetine súıensek, elimizde 900 myń gektar jer nemese sýarmaly jerlerdiń 40 paıyzy paıdalanylmaı qur jatyr eken. Al paıdalanyp júrgen jerdiń tuzdanýy men sorlanýy da údeı túsip, ondaǵy ónimdilik 1,5-2 esege tómendegen. Eger bul jerlerdi aınalymǵa qosatyn bolsaq, olardy tıimdi paıdalaný esebinen 200-250 mlrd. teńgege deıin halyqqa qajetti kólemdegi azyq-túlikterdi óz jerimizde óndirgen bolar edik», dedi Q. Aıtahanov.
Bul rette senator sýarmaly jerlerdi tıimdi paıdalaný joldaryn qarastyratyn arnaıy zań qabyldaý qajettigin alǵa tartady. Al jańaǵy paıdalanylmaı jatqan 900 myń gektar jerdi aınalymǵa qosý úshin memleket tarapyna ınvestıtsııa men jeńildetilgen nesıeler qaralsa ıgi. Senatordyń sózine súıensek, aýyl sharýashylyǵyndaǵy sýarmaly jerlerdi qalpyna keltirý úshin ony eki bólikke jiktep, qamqorlyqqa alý qajet. Onyń biri aınalymnan shyǵyp ketken jerlerdi ornyna keltirý úshin ınvestıtsııa salý bolsa, ekinshi jaǵynan qoldanystaǵy jerlerge sýbsıdııa tartý qajet. «Shyndyǵynda, jerge egetin tuqymy men janar-jaǵarmaıǵa qarjy tappaı otyrǵan sharýanyń qaltasy jerdi kútip-baptaýdy kótere bermeıdi. Qoldanystaǵy jerdi tegisteýge, aryqtardy, tik jáne kóldeneń qashyrtqylardy, sý kárizderin tazartýǵa arnaıy qarjy bolmasa, ony atqarý qıynǵa soǵady. Al bulaı kete berse, Qazaqstan jyl saıyn shuraıly jerlerinen birtindep aıyryla bastaıdy», dedi senator.
Shyndyǵynda, qazirgi sýarmaly jer tek qana azyq-túlik daqyldaryn óndirý úshin ǵana emes, sol jerlerde ornalasqan respýblıka halqynyń 40 paıyzynyń tirshiligin qoldaýmen, olardyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýmen ólshenýi tıis sekildi. Sondyqtan da, sýarmaly jerlerdiń jaǵdaıyn jaqsartý, aýyldaǵy aǵaıynnyń turmysyna da áser etetini sózsiz. Al aýyldy kótermeı, el ekonomıkasy men halyqtyń turmysyn kóterý de qıyn ekendigi túsinikti.
Al sýbsıdııa máselesin retke keltirýge Úkimettiń ózi bastama kóterip otyrǵany belgili. Al ondaı máselede de aýyl sharýashylyǵynyń ár salasyna qatysty tyńǵylyqty zertteý júrgizilse ıgi. Óıtkeni bıylǵy jyly dál osy sýbsıdııalaýǵa, onyń tıimdiligine qatysty birshama problemalar da týyndaǵan bolatyn. Atap aıtqanda, eń aldymen dıqandarǵa sýbsıdııa men nesıe berýde birshama olqylyqtar baıqalǵan edi. Máselen, aǵymdaǵy jyly kóktemgi egin jumystaryna bólingen sýbsıdııanyń, jeńildetilgen nesıe qarjynyń 95 paıyzy Soltústik Qazaqstan, Aqmola, Qostanaı oblystaryna berilipti. Al respýblıkamyzdyń qalǵan 11 oblystaryna, ıaǵnı respýblıka halqynyń 80 paıyzy turatyn óńirlerge 6-aq paıyz sýbsıdııa bólingen eken. Jalpy, bıýdjettiń qarajaty bolǵandyqtan, nesıeniń respýblıka aýmaǵynda birkelki taratylýy, árbir sharýa qojalyqtarynyń buǵan qoljetimdiligi bolýy qajet. Ekinshiden, ońtústikte teriskeıge qaraǵanda kóktemgi dala jumystary aqpan, naýryz aılarynda erte kezden-aq bastalyp ketetini anyq. Al Úkimet bundaı jumystarǵa qatysty sýbsıdııa berý máselesin tek mamyr, shilde aılarynda ǵana sheshedi. Osyndaı keleńsizdikter aýyl sharýashylyǵy salasyn qoldaýda áli de jan-jaqtylyqty qajet etetinin kórsetedi.