«Aýyl» partııasy «Egemen Qazaqstan» basylymymen birlesip, otbasy qundylyqtaryn talqylady
Dóńgelek ústeldiń basty maqsaty - qazirgi qoǵamdaǵy dástúrli otbasy qundylyqtarynyń mańyzyn talqylap, mamandar men ǵalymdardyń saraptamasy negizinde respýblıka kóleminde qoǵamdyq - áleýmettik bastama kóterý bolatyn.
Elbasy N.N. Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda: «Jańǵyrý ataýly burynǵydaı tarıhı tájirıbe men ulttyq dástúrlerge shekeden qaramaýǵa tıis. Kerisinshe, zamana synynan súrinbeı ótken ozyq dástúrlerdi tabysty jańǵyrýdyń mańyzdy alǵysharttaryna aınaldyra bilý qajet» - dep atap kórsetti.
Qoǵam ómirine etene aralasqan ár azamat urpaq tárbıesi men otbasy qundylyqtary máselesinde de osy ıdeıalardy basshylyqqa alýǵa tıis degen pikirdemiz. Ár bala óz boıyndaǵy minezi men qasıetterin, ulttyq rýhanı qundylyqtarǵa degen súıispenshilikti eń aldymen otbasynda, ata - ananyń tárbıesimen sińiretini anyq. Ulttyq tárbıe jáne elimizdiń ejelden saqtalyp kele jatqan otbasyna qatysty qundylyqtary - ult bolyp uıysýdyń, el bolyp, erteńge nyq qadam basýdyń negizi bolmaq. Dóńgelek ústelde otbasy qundylyqtarynyń qoǵam ómirindegi róli talqyǵa salynyp, saralandy.
«Ata-anaǵa, úlkenge, qyz balaǵa degen qurmet, kórshige degen syılastyq qarym-qatynas otbasy qundylyqtarynyń bastaýy ekeni anyq. Ókinishke oraı dástúrli otbasy ınstıtýtynyń daǵdarysqa ushyrap, ajyrasý kórsetkishteriniń jyl saıyn artyp, osynaý beıbit zamanda jesir áıeldiń, jetim balanyń, tastandy balalardyń kóbeıip, balalary bola tura qarttar úıine ata-anasyn ótkizý sııaqty keleńsiz faktilerdiń beleń alýy qazirgi qoǵam úşin óte ózekti máselege aınalǵany aqıqat. Qoǵamdyq sananyń jańǵyrýy - otbasydaǵy tárbıeden bastalýy kerek. Otbasyndaǵy yntymaq pen tatýlyq memleketimizdegi jasampaz birlik pen beıbitshilikti nyǵaıtyp, halqymyzdyń boıyndaǵy adamgershilik, meımandostyq, jomarttyq sııaqty dástúrli qundylyqtar, el ishindegi tatýlyqqa negiz bolýy shart. Otbasy qundylyqtaryn meılinshe damytý úshin, kóp balaly analarǵa múmkindiginshe jaǵdaı jasaýǵa, qurylǵan otbasylardy saqtaýǵa el bolyp, qoǵam bolyp atsalysý qajet. Memleket deńgeıinde sharalar qabyldanýy tıis»,-degenge saıady otyrysqa qatysýshylardyń pikirleri.
Dóńgelek ústel otyrysynda osy jáne basqa da máseleler talqylanyp, oı-pikirler ortaǵa salyndy. Atalmysh dóńgelek ústeldiń qorytyndysy boıynsha keleli usynystar daıyndalyp, QR Úkimetine joldanbaq.
Dóńgelek ústeldiń barysynda tarıh tájirıbesinen ótip, búgingi kúnge jetken otbasyna qatysty qundylyqtardyń tarıhı - etnologııalyq negizderine zer salyp, qoǵamdyq - áleýmettik aspektilerin baǵamdap, qaıshylyqtar men olardyń sheshim joldary talqylandy.