Aýyl ákimin saılaýdyń quqyqtyq negizi qalyptasty
«Saılaýdy biz 2013 jyldyń ózinde-aq bastaımyz. Barlyǵy 2533 ákim, sonyń ishinde selolyq okrýgterdiń, kentterdiń jáne aýdandyq mańyzy bar 50 qalanyń ákimi saılanatyn bolady. Bul barlyq deńgeıdegi ákimderdiń jalpy sanynyń 91,7 paıyzy! Osylaısha, biz azamattarmen tikeleı jumys jasaıtyn jáne máseleni jergilikti jerde sheshetin barlyq ákimderdi saılanbalylyqpen qamtıtyn bolamyz. Azamattardyń jergilikti jerlerdegi ózekti máselelerdi sheshýge, jergilikti bılik organdarynyń jumysyn baqylaýǵa belsene aralasatyn ýaqyty týdy. Úkimetke meniń Ákimshiligimmen birlesip, qajetti zańnamalyq aktiler ázirleýdi tezdetýdi, al Parlamentke olardyń basymdyq tártibimen qabyldanýyn qamtamasyz etýdi tapsyramyn», - degen edi Elbasy.
Búgin Úkimet otyrysynda Qazaqstan Prezıdentiniń atalǵan tapsyrmasyna oraı ázirlengen zań jobasy qaralyp, ol Mınıstrler kabıneti tarapynan biraýyzdan maquldandy. «Zań jobasynyń maqsaty - jergilikti ózin-ózi basqarýdy júzege asyrýda azamattardyń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn iske asyrýdy qamtamasyz etý úshin quqyqtyq sharttardy jasaý bolyp tabylady», - dedi atalǵan qujatty tanystyrǵan QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary - Óńirlik damý mınıstri Baqytjan Saǵyntaev.
Onyń atap ótýinshe, tujyrymdamaǵa sáıkes, zań jobasy negizgi tórt mindetti sheshýge baǵyttalǵan. Atap aıtqanda, birinshiden, «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti memlekettik jáne ózin-ózi basqarý týraly» zańǵa tolyqtyrýlar men ózgertýlerdi engizý jolymen jergilikti qoǵamdastyqtyń jınalystary (jıyndary) arqyly jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshýde aýyldardyń (selolardyń), kentterdiń, aýdandyq mańyzy bar qalalardyń halqynyń rólin arttyrý bóliginde aýyl halqynyń jınalystaryn, jıyndaryn qalyptastyrý, ótkizý jáne quzyretterin retteý, jınalystyń nemese jıynnyń jergilikti mańyzy bar máselelerdi qarjylandyrý jónindegi máselelerdi mindetti túrde talqylaý, jergilikti halyqqa jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshýge bólingen bıýdjet qarajatyn paıdalanýǵa monıtorıng júrgizýge qatysý quqyǵyn berý qarastyrylady.
«Ekinshi. Oblystyq mańyzy bar qalalardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalanyń jáne Qazaqstan Respýblıkasy astanasynyń máslıhattaryna qala ákimniń halyqpen ózara árekettesýi úshin qoǵamdyq qurylymdar qurý quzyretterin berý bóliginde «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti memlekettik jáne ózin-ózi basqarý týraly» zańǵa tolyqtyrýlar men ózgertýlerdi engizý jolymen qalalardyń halqyn eń ózekti máselelerdi sheshýde basqarýshylyq sheshimderdi qabyldaý úrdisine belsene aralastyrý tetigin engizý kózdeledi», - dedi mınıstr.
Onyń aıtýynsha, úshinshiden, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti belgilegen tártippen máslıhat depýtattarynyń aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, kentterdiń, aýyldardyń (selolardyń), aýyldyq jáne kenttik okrýgtardyń ákimderin saılaý jónindegi normany engizý bóliginde «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti memlekettik jáne ózin-ózi basqarý týraly» zańǵa tolyqtyrýlar men ózgertýlerdi engizý jolymen aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, aýyldyq jáne kenttik okrýgtardyń ákimderin taǵaıyndaý nemese saılaý kezinde maslıhattardyń rólin arttyrýǵa basa nazar aýdarylady.
Tórtinshiden, Bıýdjet jáne Salyq kodeksterine, «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» Kodekske, «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti memlekettik jáne ózin-ózi basqarý týraly», «Jarnama týraly», «Memlekettik múlik týraly» zańdarǵa ózgertýler men tolyqtyrýlardy engizý jolymen jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshýde basqarýdyń tómendegi deńgeıindegi ákimderdiń qarjylyq jáne ekonomıkalyq derbestigin keńeıtý bóliginde, ákimderge kiris kózderin qalyptastyrý quqyǵy beriledi. Oǵan ákimderdiń ıeligindegi menshikti jalǵa berýden túsetin kirister, erikti alymdar, qaıyrymdylyq jáne demeýshiler jarnalary, aıyppuldardyń jekelegen túrleri, syrtqy jarnamany ornalastyrý úshin tólem, zańnamaǵa qaıshy kelmeıtin basqa da kiris kózderi kiredi. Jergilikti ózin-ózi basqarý fýnktsııalaryn iske asyrýǵa baǵyttalǵan kirister men shyǵystardy kórsetý úshin qazynashylyq organdarynda arnaıy esep-shottar ashý, tıimdi paıdalaný maqsatynda, jergilikti halyqtyń qajettilikteri men suranystaryn qanaǵattandyrý jáne qosymsha tabys alý úshin aýyldyq ákimderge aýdandyq kommýnaldyq menshiktiń bir bóligin (klýbtardy, kitaphanalardy, bala baqshalaryn) berý quqyqtaryna da ıe bolady.
Sondaı-aq zań jobasy aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, kentterdiń, aýyldyq (selolyq) okrýgtardyń ákimderine qosymsha quzyretter de beredi. Olar: kiris kózderin qalyptastyrý, jergilikti qoǵamdastyqtyń jınalysymen kelistirgennen keıin jergilikti ózin-ózi basqarýdyń qarajattarynyń túsimderi men shyǵystarynyń josparyn bekitý, bıýdjetti atqarý boıynsha ýákiletti organda qolma-qol aqshanyń baqylaý esep-shotyn ashý, berilgen kommýnaldyq menshikti jeke tulǵalarǵa jáne memlekettik emes zańdy tulǵalarǵa keıinnen satyp alý quqyǵynsyz múliktik jalǵa (arendaǵa) usyný jáne basqalar.
Zań jobasyn qabyldaý jınalystar men jıyndar arqyly halyqtyń erkin bildirý bóliginde azamattardyń qonstıtýtsııalyq quqyǵyn iske asyrýǵa, aýdandyq (qalalyq) máslıhattar tarapynan aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, aýyldyq okrýgtardyń quramyna kirmeıtin aýyldardyń ákimderin saılaýǵa, halyqtyń basqarýshylyq sheshimderdi qabyldaýǵa qatysýy arqyly sapaly turǵyn úı-kommýnaldyq qyzmetterdi alýǵa, sanıtarlyq jaǵdaıdy, qoǵamdyq tártipti jaqsartýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa, jergilikti máselelerdi sheshýge qala halqynyń aralasý belsendiligin arttyrýǵa, jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshýge bólingen bıýdjet qarajattaryn paıdalanýǵa monıtorıng júrgizýge jergilikti halyqtyń qatysýyna, kommýnaldyq menshik, qarajattardy berý arqyly jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshýdegi tómengi deńgeıdegi ákimderdiń derbestigin kezeń-kezeńmen jáne birtindep nyǵaıtýǵa múmkindik beredi», - dedi B.Saǵyntaev.
Zańnyń jobasy Prezıdent Ákimshiligine aǵymdaǵy jylǵy 14 naýryzda engizildi jáne aǵymdaǵy jylǵy 1 sáýirge deıin belgilengen tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine qaraý úshin engiziletin bolady.
Aıta keterligi, aýyl ákimderin saılaý ótkizetin merzim ázirge naqtylanǵan joq. Aldyn ala málimetter boıynsha ol tamyz aıynda ótedi. Elimizdiń Ortalyq saılaý komıssııasy taratqan málimetterge sáıkes osy naýqan barysynda shamamen 2500 aýyl ákimi saılanady. Bul barlyq deńgeıdegi ákimderdiń jalpy sanynyń 90 paıyzyn quraıdy.