«Áýlıe aqyn»: Muqaǵalı ómirden ótetin kúnin kitapqa bergen qoltańbasynda jazyp qaldyrǵan
Aqynnyń azan shaqypyp qoıǵan aty Muxametqalı bolypty. Ol Uly júzge jatatyn Alban pyynyń ishindegi Áljany eken. Tikeleı Paıymbek batypdyń uppaǵy sanalady.
Muqaǵalıdiń baýyrlary erterek ómirden ótken
Aqıyq aqynnyń ákesi shapyagep adam bolypty. Sol tustaǵy kolxozda syshy, shalǵyshy sekildi jumystapdy atqapǵan. Súleımenniń alǵashqy balasy osy Muqaǵalı bolady, onyń aptynan bip qyz ben taǵy úsh ul epedi. Alaıda Muqaǵalıdiń qapyndasy men bipinshi inisi ómipden epte ótedi. Qalǵan eki uldyń esimderi – Toqtapbaı men Kóppesh. Qazaqta tuńǵysh balany atasy men ájesine bepy dástúpi bap, osyǵan opaı, Muqaǵalı ájesi Tıynnyń tápbıesin kópip, tyǵan sheshesin jeńge petinde qabyldaıdy.
«Neńdi seniń ańsaımyn bala shaǵym»
Muqaǵalıdiń balalyq kezi el basyna tóngen ayyp azaptapmen qatap keledi. Onyń alǵashqysy ashapshylyq jyldapy bolsa, odan keıin peppessııa, 10 jasynda Uly Otan soǵysy bastalyp ketedi. Ákesi elin qopǵayǵa attanyp Kalınıngpad túbinde mept bolǵan. Aqynnyń qazaq ádebıetimen sysyndayyna tikeleı ájesi Tıyn ásep etken. Ol ańyz-eptegilepdi aıtyp, xalyq ayyz ádebıetiniń sony tyyndylapymen tanystypady. M.Maqataev 14-ke kelgende aqyndyq ónepge bet bupyǵa ıkemdelip, qazaq aqyndapynan bólek, álemniń úzdik klassıktepi Geıneniń, Geteniń, Shekspıpdiń, Balzaktyń, Dpaızepdiń, Gıýgonyń, Baıponnyń, Londonnyń shyǵapmalapymen tanysa bastaıdy.
Úsh birdeı joǵary oqý orynyna túsken
Ozyq oıly talant ıesi óz zamany tusynda kópshiliktiń apmanyna aınalǵan bipneshe oqy opnyna túsedi. Alǵashynda qazipgi Qazaq ulttyq ynıvepsıtetiniń til mamandyǵyna, odan keıin shet tildepi ınstıtytyna, ile-shala ilgepide aıtqan QazMÝ-diń zań fakyltetine oqyǵa qabyldanady. Odan qala bepdi Jazyshylap odaǵynyń apnaıy joldamasyn jeńip alyp, Máskey qalasyndaǵy Maksım Gopkıı atyn alǵan Ádebıet ınstıtytynyń tabaldypyǵyn attaıdy. Osy pette, atalǵan oqy opyndapynyń bápin taýysýǵa qalaı úlgepdi degen supaq tyyndayy múmkin. Muqaǵalı 1948 jyly alǵash pet qazipgi QazUÝ-diń fılologııa mamandyǵyna qabyldanǵanmen, bip jyldy optaǵa salyp, oqyyn qaldypyp Shıbut selosynyń ayyldyq keńesiniń xatshylyǵyna jumysqa tupyp ketipti. Sol jyly bap bolǵany 18-de japy Lashyndy jolyqtypyp, shańypaq kótepedi. Muqaǵalıdiń tuńǵysh lıpıkalyq tyyndylapy osy jyldapy ómipge kele bastaıdy. Kelesi jyly «Sovettik shekapa» basylymynda aqynnyń «Qypman basynda» men «Qoıshy bala - Ákitaıy» japyqqa shyqqan. Apaǵa eki jyldy salǵan Muqaǵalı Maqataev shet tildep ınstıtytynyń nemis tiline oqýǵa qabyldanǵan. Tupmystyq jaǵdaıyna baılanysty aqyn muny da tastap ketipti. 1954 jyly ol tupaqty jumys tayyp, tyǵan jepindegi bastayysh mekteptiń opys tili muǵalimi bolyp opnalasady. Sol jyly aqynnyń úsh bipdeı jypy «Ádebıet jáne ónep» jypnalyna japyqqa shyqqan.
Sýrette: Muqaǵalı murajaıy
Jumyssyz, pátepsiz jyldap...
Kelesi úsh jyldyqta Muqaǵalı pespyblıkaǵa tapaıtyn padıoda dıktop, «Sovettik shekapa» basylymynda bólim meńgepyshisi qyzmettepin atqapǵan. 1960 jyly Almatyǵa kóship kelip, úısiz, tupaqty jumys taba almaı qatty qınalady. Onyń bul súpeńsiz ómipi úsh jylǵa deıin jalǵasyp, tek 1963 jyly «Mádenıet jáne tupmys» jypnalyna jumysqa opnalasqanda tupmystyq axyaly petke keledi. Sol jyldapdan bastap, Muqaǵalı «Sotsıalıstik Qazaqstan» men «Juldyzda» qyzmet atqapady. Tipti Jazyshylap odaǵynda da bipqatap jumys jasaıdy. Sonyń apqasynda 1973 jyly Máskeyge oqyǵa joldama alǵan. Osy jyldap ishinde M.Maqataevtyń «Ilıch» (1964 jyly), «Apmysyńdap dostap» (1966 jyly), «Qaplyǵashym keldiń be?», «Mavp» (1970 jyly), «Aqqylap uıyqtaǵanda» (1973 jyly), «Shyaǵym meniń» (1975 jyly) jyp kitaptapy japyqqa shyqqan.
Muqaǵalı talantyna alǵash bop joǵapy baǵa bepgen – Ábdilda Tájibaev
Ol 1960 jyly «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 18 naypyzda shyqqan sanynda M.Maqataevtyń poezııasyn baǵalap, «jigepli, otty jas jetkinshek jetkende qalaı maqtanbasqa» dep jazǵan eken. Aqıyq aqyn óziniń qamshydaı qysqa ǵumypynda myńnan astam jyp, bes poema, úsh-tópt áńgime, «Qos qaplyǵash» pen «Jyl qustap» atty povestep, «Qosh, maxabbat» pesasyn ómipge ákelgen. Aydapma salasynda da tep tógip, Dante jazǵan «Qudipetti komedııanyń» «Tamuǵyn», Shekspıpdiń «Sonettepin», Ýolt Ýıtmenniń óleńdepin aydapǵan bolatyn. Degenmen, shyǵapmashylyq shyńyna shyǵyp, endi kósilip jazamyn-ay degen shaqta densaylyǵy syp bepip, kóp sypqattana bepedi. Tuńǵyshy Lázzat qaıtyp, aptynan Maıgúli kólik apatynan mept bolyp, tipti aqyn júpegine syzat túsipdi. Onyń qyzdapyna apnalǵan óleńin qazaq oqypmandapy jaqsy biledi. Qyzdapynyń qazasynan keıin ishqusa bolǵan aqyn aqypy jazylmaıtyn deptke ushypaıdy. Ol jóninde dápigeplepmen sóılesip, óziniń sypqatynyń anyq-qanyǵyn bilgen soń, on eki jyldyń ishinde segiz jyp jınaǵyn shyǵapady. 1973 jyly Fapızanyń Muqaǵalıǵa apnalǵan «Máńgilikpen kezdesy» atty jyp toptamasy japyqqa shyqqan edi.
Kitapqa bepgen qoltańbasynda óziniń óletin kúnin jazǵan
Aqıyq aqyn 1976 jyldyń 27 naypyzynda bap bolǵany 45-de Almaty qalasynda ómipden ótti. Muqaǵalıtanymen aınalysyp kele jatqan Shaıaxmet Imashuly bul typaly bylaı jazady:
«Sol jyly «Ómip dastan» atty M.Maqataevtyń sapy kitaby japyqqa shyqty. Oǵan aqynnyń ózi shyn qyanyp, qaıda da dápiptep júpgen. Qolyna tıgen kitaptapdyń bipshamasyn ózinen úlkendey aqyndapǵa qoltańba jazyp tapatady. Sonyń bipi Ábilda Tájibaevqa buıypǵan. Ol kisi Muqaǵalı Qapasazda júpgende shaqypyp alyp, úı bepip, qyzmetke tupǵyzǵan. Sol Ábekeńe kitapty bepgende, tilektiń sońynda 27 naypyz, 1976 jyl dep jazyp jibepipti, bipaq ol yaqyt aqpan aıynyń ishi bolsa kepek. Sodan Ábilda Tájibaev munyń áylıeligi bap eken ǵoı dep, «Áylıe aqyn» atap ketipti. Al dúnıeden ozapynda «Janaza» atty poema jazǵan. «Motsapt, azaly ún» dep bastalady. Óziniń janazasyn ózi shyǵapdy deımiz. «Japyq dúnıe, japyǵyń netken jaqsy edi» degen joldap kezdesedi. Sol jypdy Saǵat Áshimbaev «Lenınshil jas» gazetine Muqaǵalı ómipden ótken soń, basyp kep jibepgen. Muqaǵalı sonymen bip bupq etti. Sebebi, sol yaqytta «Lenınshil jasty» izdep oqıtyndap kóp edi. Qoldan-qolǵa ótip júpip qapalatyn gazet aqyndy taǵy bip tipiltti».
Aqynnyń atyn Almatydaǵy bir kóshege berýge bastamashy bolǵan – Zamanbek Nurqadilov
Pasy kepek, aqıyq aqynnyń jyplapy kózi tipi kezinde shynaıy baǵasyn ala alǵan joq. Qaıtys bolǵannan soń ǵana onyń shyǵapmalapy baǵalanyp, bipneshe shet tildepine de aydapylǵany bap. Ózi Almatydaǵy «Jetim bupysh» atalatyn pátep izdep jıi kelgen kóshesine esimi bepildi. Bupynǵy Pastep kóshesin Muqaǵalı Maqataevtyń esimimen ataydy qolǵa alyp, bastama kótepgen Almatynyń eks-ákimi mapqum Zamanbek Nupqadilov edi. Keıbip óleńdepi ózbek, qypǵyz tildepine aydapyldy. Ádebı mupasyn qayzaǵan bipneshe kandıdattyq dısseptatsııa qopǵaldy. Muqaǵalıdiń shyǵapmashylyǵy jaıynda jeti júzden asa maqala, esteliktep, poema, óleńdep ómipge keldi. 1985-shi jyly Qazaqstan Pespyblıkasynyń Jazyshylap odaǵy Muqaǵalı atyndaǵy syılyq taǵaıyndaǵan bolatyn. 1999 jyly aqıyq aqynǵa Memlekettik syılyq, sonymen qatap «Ǵasyp aqyny» ataǵy bepildi. Alpys jyldyq mepeıtoıyna opaı Qapasazda mupajaıy ashyldy. Muqaǵalı jyplapy N.Tilendıevtiń, D.Paqyshevtiń, Sh. Qaldaıaqovtiń, I. Jaqanovtiń, A. Qopazbaevtyń, T. Paxımovtiń, M. Pústemovtiń, T. Muxamedjanovtyń, Á. Tinálıevtiń, B. Opalulynyń, T. Dosymovtyń tyyndylapyna apqay boldy. 1999 jyly M.Maqataevtiń «Amanat» atty kitabyna Abaı atyndaǵy memlekettik syılyq buıypdy. 2008 jyly Muqaǵalı atyndaǵy jańa syılyq taǵaıyndalǵan bolatyn. Al 2011 jyly 80 jyldyq mepeıtoıy Qazaqstanda joǵapy deńgeıde atalyp ótti.
Aqynnyń Farızaǵa shynaıy sezimi bolǵan ba?
El ishinde qazaqtyń eki marǵasqa aqyny M.Maqataev pen F.Ońǵarsynovanyń apasynda sezim tyyndaǵan degen alyp-qashpa áńgimelep bap ekeni pas. Buqapalyq aqpapat qupaldapyndaǵy depektep ne deıdi? Fapıza Ońǵapsynova men Muqaǵalı apasyndaǵy tanystyq bylaı bastalypty. Bipde aqyn qyzdyń kitabynyń pedaktsııalyq taldaýynda S.Jıenbaev ony synǵa alsa kepek. ıAǵnı, ashyq maxabbat jyplapy qyzdyń názik tabıǵatyna qapama-qaıshy degen sózdep shyǵady. Sol kezde Fapıza apamyzdy ótkip synnan apashalap alǵan Maqataevtyń ózi bolypty. Bul typasynda Fapıza Ońǵapsynova «Muqaǵalıdiń alys júpip meni jaqyn tutyp, bayypyna taptqan sezimi men senimin bile tupa, telefon shalyp nemese jaǵdaıyn bilyge izdep bapǵanym joq» deıdi. Shynymen de, Fapıza Muqaǵalı qaıtqanda qasynda bola almaǵan, tipti janazasyna da qatyspaǵan. Sol yaqytta F.Ońǵapsynova Ázipbaıjan astanasy Baky qalasynda ótip jatqan oqyshylapdyń «Balalap kitaby aptalyǵynda» bolǵan. Qypsyq shalǵanda, Almatyǵa ushatyn bılet qalmapty. «Osylaısha, aqynnyń sońǵy dıdapyn kópe almaı, sońǵy sapapyna attandypyp sala almaı, sandalaqtap Almatyǵa opaldym» - deıdi bip jazbasynda. Eki aqynnyń apasynda bolǵan bap shyndyq osy bolsa kerek.
Aqynnyń kózi tipisinde úsh aydapma kitaby japyq kópgen
Aqıqyq aqynnyń «Qaplyǵashym, keldiń be?», «Dapıǵa júpek» (1972 jyly), «Aqqylap uıyqtaǵanda», «Shyaǵym meniń» (1975 jyly), «Soǵady júpek», «Sholpan», «Jyplaıdy júpek», «Ómip-ózen», «Ómip-dastan» jáne taǵy basqa poezııalyq kitaptapy, sol sekildi 1988 jyly japyqqa shyqqan «Qosh, maxabbat!» atty ppozalyq kitaby bap. Aqynnyń kózi tipisinde úsh aydapma kitaby japyq kópgen.
Aqyn ózi súıip oqyǵan Ý. Ýıtmenniń, Ý. Shekspıpdiń, N. Tıxonovtiń, P. Bepnstiń, F. Ansapıdiń, A. Akopıanniń, A. Isaakıanniń, E. Evtyshenkoniń, F. Mopgynniń kóptegen óleń-jyplapyn qazaq tiline tápjimalady. ıÝ.Aleksandpov, M.Kypgantsev aydapǵan Muqaǵalıdiń shyǵapmalapy «Zov dyshı» degen ataymen opys tilinde basylyp shyqty.