Aýqymdy orman órtine uryna qalsaq, ony aýyzdyqtaýǵa tolyq shamamyz jete me?
quraıtyn orman men shymtezek órtiniń 557 oshaǵy tirkelipti. Keıbir óńirlerlerde TJM mamandary jaǵdaıdyń turaqtanýyna qol jetkizgenimen bir táýliktiń ishinde taǵy 247 tabıǵı órt oshaǵy tirkelip, 239-y sóndirildi. Qyzyl jalyndy aýyzdyqtaýǵa 161 myń adam, 26 myń tehnıka, onyń ishinde 56 áýe tehnıkasy jumyldyrylýda. Kórshi memlekettiń ortalyq aımaqtarynda keń jaılaǵan tabıǵı órt saldarynan qalyptasqan qıyn jaǵdaıǵa baılanysty birqatar memleketter, onyń ishine Qazaqstan da qol úshin berýde.
Álemdik BAQ jarysa jazyp jatqan kórshi eldegi osynaý tosyn apat Qazaqstan Úkimetine de oı salǵan syńaıly.
Búgin Úkimet úıinde birqatar sheneýniktiń basyn qosyp, jıyn ótkizgen Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń selektorlyq keńesi órt máselesine arnaldy. Mundaı tabıǵı apattyń betin ári qylsyn. Degenmen «jaman aıtpaı, jaqsy joq» demekshi, aýqymdy orman órti shyqsa, elimizdiń ony aýyzdyqtaýǵa tolyq shamasy jete me? Máselen, Reseıde órt sóndirýge qajetti tehnıkanyń jetistigi sanalatyn birneshe ushaǵynyń bolýyna qarmastan 10 kúnnen astam ýaqyttan beri áli kúnge deıin ony óshire almaı arpalysyp jatyr.
Al bizde dál osyndaı ushaqtar bar ma? Joq. Tipti shyǵarýshy sanalatyn Reseıdiń ózinde de bundaı tehnıka saýsaqpen sanarlyq qana. Jıyn barysynda elimizdegi ormandardyń jaı-kúıine, órt sóndirýge qajetti tehnıkalar syndy máselelerge sholý jasaǵan Tótenshe jaǵdaılar vıtse-mınıstri Valerıı Petrov Úkimet basshysyna BI-200 amfıbııa ushaǵynyń úsheýin satyp alýǵa ótinish jasady. «Elimizde yqtımal tabıǵat órtin tıimdi sóndirýge arnalǵan úsh BI-200 amfıbııa ushaqtaryn satyp alý qajet. Bul ushaqtar Reseı aýmaqtaryndaǵy órtterdi sóndirý kezindegi synaqta tıimdilik tanytyp otyr», dedi ol. Naryqtaǵy baǵasy shamamen 25 mıllıon AQSh dollaryn quraıtyn bul áýe kemesiniń úsheýin birdeı satyp alýǵa qajetti qarajattyń taıaý arada bóline qoıary neǵaıbyl. Alaıda vıtse-mınıstrdiń pikirinshe, alǵashqy kezeńde bireýin ǵana satyp alyp, Astana mańynda ustap turý qajet degenge saıady. Sondaı-aq onyń respýblıkanyń barlyq óńirlerine barý múmkindigin de qarastyrǵan abzal.
Reseıdiń TJM bastamasy negizinde ázirlengen bul kópfýnktsııaly ushaq 6 jyldan beri órt sóndirý qyzmetine paıdalanylyp keledi. Saǵatyna 180 shaqyrym jyldamdyqpen ushyp kelip, sý betimen janasqan ushaq eki ojaýdyń kómegimen 18 sekýndtyń ishinde qajetti 12 tonna sýdy quıyp alady. Órt sóndirýge, sonymen qatar júk tasymaldaýǵa ári sýda qalǵan adamdardy qutarýǵa da jaramdy áýe kemesiniń bortyna 47-ge deıin zardap shegýshi sııady eken.
Jalpy Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi kúshteriniń tobynda tabıǵat órtin aýyzdyqtaýǵa arnalǵan 238 arnaıy tehnıka bar. Alaıda bul tehnıkalardyń basym bóligi 1970-1980 jyldary shyǵarylǵan, demek eskirgen tehnıka parkin jańartý qajettiligi mınıstrliktiń kún tártibindegi negizgi máselelerdiń biri dese de bolady.
Oǵan qansha qarjy kerek? Vıtse-mınıstrdiń sózine qaraǵanda, arnaıy tehnıkalardy jańartýǵa shamamen 20-25 mıllıard teńge kólemindegi qarajat qajet etiledi. Árıne memleket bundaı mol qarjyny da bir mezette shyǵyndaı almaıtyny sózsiz. Bul oraıda ol jyl saıyn shamamen 3-4 mıllıard teńge bólý qajet degen pikirin alǵa tartady. «Sonda biz 5-8 jyldyń ishinde tehnıkanyń jaramdylyǵy merzimine baılanysty keste boıynsha aýystyryp shyǵar edik», deıdi V.Petrov. Qazirgi ýaqytta respýblıkada órt sóndirýge arnalǵan 238 arnaıy tehnıka, onyń ishinde 178 ótimdiligi joǵary órt sóndirý bóshkesi bar.
Jıyn barysynda Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Asqar Myrzahmetov ózi basshylyq jasap otyrǵan óńirdegi zaýytta jasalynǵan órt sóndirý tirkemesi týraly aıta kele, áriptesterine satyp alýǵa usynys jasady. «Ońtústik Qazaqstan mashına jasaý zaýytynda órtke qarsy ámbebap mashına jasap shyǵardyq. Bul mashınanyń quny shamamen 1,5 mıllıon teńgeni quraıdy. Al órt sóndirý mashınasynyń bir jıyntyǵy 10 mıllıon teńgeden joǵary turatyndyǵy belgili. Bul tirkemeniń sıpattamasy óte jaqsy. Syıymdylyǵy 3 kýb, 30 metrlik bıiktikke deıin sý atqylap, mınýtyna 600 lıtr sý shasha alady. Sondyqtan áriptesterimiz osy tirkemeni satyp alý múmkindigin qarastyrsa, óıtkeni bul tehnıka órt sóndirý mashınasyna qaraǵanda úlken eptiligimen de erekshelenedi», dedi. Óz kezeginde Úkimet basshysy Tótenshe jaǵdaılar vıtse-mınıstrine osy jaıtqa baılanysty tapsyrma bere kele «kórińizder, eger shynymen solaı bolsa, nege satyp almasqa», degen tujyrymyn aıtty.
Jalpy orman órtiniń jaǵdaıy qalaı? Jyl basynan beri memlekettik orman qory aýmaǵynda 363 órt tirkelse, onyń 120-sy erekshe qorǵalatyn aýmaqtarda oryn alǵan. 3974 gektardy sharpyǵan órt 35 mıllıon 472 myń teńgege materıaldyq shyǵyn keltirip otyr. Ótken jyldyń dál osy kezeńimen salystyrǵan aǵymdaǵy jyly ormandardaǵy órt sanynyń tirkelýi 10 paıyzǵa tómendegen, alaıda qyzyl jalyn jalmaǵan aýmaq 19 paıyzǵa ulǵaıyp otyr. Al elimizdiń dalaly aımaqtarynda jalpy aýmaǵy 55500 gektardy quraıtyn 169 órt tirkelgen, materıaldyq shyǵyn 4 mıllıon teńgeni quraıdy. Órt saldarynan 200-den astam usaq mal basy qyrylyp, aımaqtyń ósimdikter men janýarlar álemine de aıtarlyqtaı zııan tıgen. Dala órti kezinde eki adam qaza tapqan.
Jiti qadaǵalaýdy qajet etetin ári qaýip-qateri mol kezeń endi jetti. Sebebi vıtse-mınıstrdiń sózine qaraǵanda, ormandy dalaly alqaptardaǵy órtterdiń basym bóligi tamyz-qyrkúıek aılaryna tıesili. «Qazgıdromettiń» boljamyna sáıkes tamyzda jáne qyrkúıektiń birinshi jartysynda respýblıkanyń basym aýmaǵynda joǵary temperatýra saqtalady, al jaýyn-shashyn kólemi tıisti normadan tómen bolmaq», dedi ol.
Selektorlyq jıynnyń sońyna ala sóz kezegi tıgen birinshi vıtse-premer Ómirzaq Shókeev aýa raıynyń aptap ystyq bolýyna ári Reseıdegi oryn alǵan tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty jergilikti bılik baıypty oılanyp, jınaqy bolýy kerek deı kele, barlyq ákimdikter belgili bir shtabtar qurý kerek degen oıyn alǵa tartty. Sondaı-aq árbir orman sharýashylyǵyndaǵy órt qaýipsizdigine jaýapty tulǵa taǵaıyndaý qajettigin de basa aıtqan ol, bul oraıda Aýyl sharýashylyǵy, Tótenshe jaǵdaılar, Іshki ister jáne Qorǵanys mınıstrlikteriniń ókilderin arnaıy is-saparǵa jiberýge daıyn ekendikterin de atap ótti. «Búgin málim bolǵan aqparattarǵa qaraǵanda, máselen, Shyǵys Qazaqstan oblysynda 50 órt tirkelip, 25 gektar jer jandy. Al Basaman orman sharýashylyǵynda 5 órt oryn alyp, 1900 gektar órt qushaǵyna orandy. Bul órtten góri josparly is-sharaǵa kóbirek uqsaıdy. Bundaı faktilerdiń oryn alǵany da jasyryn emes. Sheneýnikti jumystan bosatqan durys, biraq bul máselege baısaldy qaraǵan jón», degen birinshi vıtse-premer buǵan deıin órt qushaǵyna oranǵan ormandarda tergeý jumystaryn júrgizý qajettigin kóterdi. Bul sózdiń de jany bar, sebebi osyǵan deıin ormanǵa ot qoıyp, ormanshylardy soqqyǵa jyǵý derekteri jıelep ketken edi. Esterińizde bolsa, osydan 2-3 jyl buryn «Besqaraǵaı» orman sharýashylyǵynyń dırektory T.Shaharmanovty zańsyz aǵash kesip satýdy kásip etken, qylmystyq top soqqyǵa jyǵyp, qabyrǵasyn, basyn zaqymdap aýrýhanaǵa túsirgen bolatyn. Odan keıin de dál osyndaı oqıǵalar birneshe márte tirkeldi.
Úkimet basshysy Kárim Másimov ormannyń qasaqana órtelýine jol bermeý úshin bul máseleni aıryqsha baqylaýǵa alýdy tapsyra kele órt qaýipsizdigine baılanysty barlyq oblystarda arnaıy shtab qurý kerektigine toqtaldy. Bazasy retinde Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi bekitiletin shtab jumysyn úılestirýdi birinshi orynbasary Ómirzaq Shókeevke júktedi. «Órtke qarsy qaýipsizdik máselesi aldaǵy birneshe aptada birinshi kezekte turǵan sharalardyń biri bolady. Sondyqtan, oblys ákimderi, mınıstrlikter, ulttyq kompanııalar, tıisti sharýashylyqtar bul máseleni erekshe baqylaýda ustaýy kerek. Atap aıtqanda, Reseıde jınaqtalyp jatqan tájirıbeni tyńǵylyqty zerdeleý qajet», - dep qorytty K.Másimov selektorlyq keńesti.