Aýylsharýashylyq tehnıkasyn satyp alý: 5%-ben 120 mlrd teńge bólingen
«Aýyl sharýashylyǵy tehnıkasymen jańartý deńgeıi 4,5%-dan 5,5%-ǵa deıin ulǵaıdy. Buǵan deıin agrotehnologııalardy keńinen engizýge jeńildetilgen qarjylandyrýdyń jetkiliksizdigi kedergi boldy, birinshi kezekte bul – kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryna jeńildetilgen kredıt berý.
Máseleń bıýdjettik nesıeleýdiń jetispeýshiliginen týyndap otyrdy, óıtkeni buryn salany tikeleı memlekettik qarjylandyrýǵa basa nazar aýdarylǵan.
Aǵymdaǵy jyly bul tásilder qaıta qaraldy. Kommertsııalyq qarajat pen qarjy quraldaryn biriktirý esebinen kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryna qarjylandyrý kólemi 3 eseden astam ulǵaıdy», - dedi vıtse-mınıstr «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasynyń XII Sezi aldyndaǵy jıynda.
Sonymen qatar, AShM ókili fermerlerge jylyna «taza» 5%-ben jeńildetilgen qarajatty tezirek jetkizý úshin atqarylǵan jumystardy atady.
«Qysqa merzimde Úkimettiń qoldaýy arqyly áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalar, Agrarlyq nesıe korporatsııasy, ekinshi deńgeıli bankter arqyly fermerlerge «Jeńildetilgen lızıng» baǵdarlamasy boıynsha otandyq óndiristiń eń qajetti tehnıkasynyń keń tizbesin satyp alý úshin «taza» 5%-ben 120 mlrd. teńge baǵyttaldy», - dedi Azat Sultanov.
Aıta keteıik, Astanada «Atameken» QR Ulttyq kásipkerler palatasynyń XII Sezi ótti. Ortalyq memlekettik organ vıtse-mınıstrleriniń, QMA, Antıkor, Bas Prokýratýranyń basshylyq quramdary jáne «QazAgroQarjy» AQ, «Báıterek» UBH AQ, «Samuryq-Qazyna» AQ jáne basqa da jetekshi damý ınstıtýttarynyń qatysýymen ótken sharada elimizdiń túkpir-túkpirinen kelgen sharýalar ózderin tolǵandyrǵan máselesin aıtty.