Áýezov sońǵy hatynda búkil qazaqqa amanat aıtyp ketkendeı edi – Murat Áýez
***
Menińshe, biz bir nárseni este saqtaýymyz kerek. Alash arystarynyń arasynda yntymaq myqty bolǵan. Meniń sheshem Fatımany, onyń taǵdyryn túsiný úshin Alash azamattarynyń ortasyn túsinip, sol ólshemmen qaraýymyz kerek. Óıtkeni olar biriniń artynan biri repressııaǵa ushyrap, ketip jatty. Sondyqtan bir-biriniń bala-shaǵasyna qamqor bolýdy ulttyq, azamattyq paryz dep sanaǵan. Bilál Súleevten týǵan Farıda erterek qaıtys boldy. Jánibek aǵamyz soǵysta úlken erlikpen qaza tapty. Ol kezderi bizdiń ákeıdiń óziniń de jaǵdaıy máz emes edi. Únemi ańdý men aıyptaýdyń ortasynda júrdi. Soǵan qaramastan Fatıma sheshemizdiń Іlııastan týǵan balalary Azat, Úmit, Ilfa, Bolatqa jáne maǵan barynsha qamqor bolýǵa tyrysty. Tipti 1949 jyly Muhtar Áýezov Іlııastyń (Jansúgirov –red) aqtalmaǵanyna qaramastan, stalındik repressııanyń áli de ýshyǵyp turǵan tusynda «halyq jaýynyń» otbasyn Merkiden kóshirip ákelip, Almatydan úı satyp alyp berdi. Onyń basty nıeti Bilál men Іlııas balalarynyń jáne óziniń Muratynyń kóz aldynda bolyp, bilim men ónerge talpynýyna múmkindik jasaý boldy.
Ákem meni birinshi synypqa ózi jetektep apardy. 1949 jyl bolatyn. Ol kezde qalada eki-aq qazaq mektebi boldy. Mánshúk Mámetova men Fýrmanov kósheleriniń qıylysyndaǵy №18 mektepke bardyq. Oǵan bir de bir qazaq zııalysy balasyn bermeıtin. «Ultshylsyń» degen aıyptan qorqyp, bári orys mektebine beretin. Bul mektepte sol mańda turatyn uıǵyr balalary nemese shalǵaıdan kelip, ınternatta turatyn aýyl balalary oqıtyn. Tórt qubylasy túgel qala zııalylarynyń otbasylary balalaryn ondaı mektepke jolatqan da joq.
1961 jyly ákemiz Máskeýde Kýntsevo aýrýhanasyna tústi. Úlken qaýip bar-aý degen oıynda da joq. Meniń Máskeýde Shyǵystaný fakýltetinde oqyp júrgen kezim. Kúnde ákeme baryp turamyn. Ózi taksıge aqsha berip, kúnde kelip turýymdy tapsyrǵan. Ol barǵan saıyn hat jazyp qoıady. Semeıde Kámen Orazalın degen dosy bar, Baltash deıtin aqsaqal bolatyn. Sol kisilerge de hat joldady.
«Osy kisiler qarsy alady, ákeńniń týyp-ósken jerin kórip qaıt», - dedi birde. Maýsymnyń 27-si kúni ota jasaldy. Sol otadan oıanbady. Sonda M.Áýezovtiń óz qolymen eń sońǵy jazǵany sol Kámen Orazalınge joldaǵan haty eken. Ony oqysańyzdar, tek Muratqa emes, ár qazaqqa amanat sııaqty. «Elińdi bil, baryp jaǵdaıyn kór» degen ósıet jatyr. Ol kezde eldiń jaǵdaıy qalaı edi? ıAdrolyq synaqtar bolyp jatyr, taǵy basqa problemalar barshylyq. Sonyń bárin men kórip, qasymdaǵy aqsaqaldardan estigenimdi jazyp alýym kerek edi. Sol jazyp alǵanymdy ózine oqyp berýim kerek bolǵan. Jospary sondaı bolǵan edi. Dál sol kezde aýylǵa shyǵatyn múmkindik bolǵan joq. Biraq jyldyǵyna jetkizbeı ol ósıetti oryndadyq. Tipti «Jas tulpar» neden bastaldy deseńiz, ol da «Artta elimiz bar, sonyń jaǵdaıyn bilýimiz kerek» degen oıdan bastalǵan edi.
Men astrofızıkaǵa áýes boldym. Hımııadan da úlgerimim jaqsy bolatyn. Ataqty fızık-hımık Mıhaıl Ýsmanovıch pen juldyzdardy zerttegen uly ǵalym, akademık Gavrııl Tıhov ekeýimen de ákem dos bolǵan. Ekeýimen de sóılesip, meni hımııa men astrofızıkanyń bireýine barady dep kelisip qoıypty. Astrofızıka ǵylymy ol kezde tanymal bolatyn. Biraq sońǵy sheshimdi ózime qaldyrdy.
«Eseıdiń ǵoı, óziń oılanyp kórshi, kim bolǵyń keledi?», - dep surady bir kúni. Oılana kelip, ózimniń kim bolǵym keletinin túsindim. Baryp, gýmanıtarlyq salany tańdaıtynymdy aıttym. Ol kúlip aldy da, mynadaı keńes aıtty.
«Jaı gýmanıtar taıaz sýmen teń. Al naǵyz gýmanıtar bolý degenimiz – muhıttaı tereń sheksizdikke umtylý» dep aıtqany esimde. Oǵan kelisken soń arab tilin úırenseń degen talap qoıdy. Óıtkeni arǵy tegimiz qojalar ekenin ómirbaıanynda talaı jazǵan. Sondyqtan ondaı talap qoıýy zańdylyq edi. Biraq arab tiline túsý úshin aǵylshyn tilin bilý kerek eken. Al men mektepte nemis tilin oqyǵanmyn. Nemis tilimen qaı salany tańdaýǵa bolady degende, qytaıtaný shyqty. Ol kisi oǵan da qýanyp qaldy. «Ol uly halyq jáne qytaı tilinde qazaqtyń tarıhyna baılanysty kóptegen derekter bar» - dedi. Sonyń bárin sanama quıyp otyratyn.
Birde dostarynyń ortasynda otyryp, «Ulym ekeýmiz Gegel týraly sóılesip júrmiz» dep qaldy. Negizinde, men Gegeldi endi oqyp bastaǵan bolatynmyn. Al bul áreketiniń ar jaǵynda «Sen Gegeldi, sonyń deńgeıindegi úlken fılosofııany meńgerýiń kerek degen» nusqaý jatyr edi. Sol shaqta ákemmen jıi suhbat quratynbyz. Onyń meniń bilim-ǵylymǵa degen kózqarasyma, qorytqan paıymyma kóńili tolatynyn baıqaıtynmyn. Sol kezder meniń ómirimdegi eń baqytty kezeńderdiń biri bolǵan eken. Sondaı baqytty kúnder 1961 jyly 27 maýsymda, oılamaǵan jerden úzildi. Men onda 18-de edim.
Qazir qarap otyrsam, ekeýmizdiń aramyzdaǵy tereń baılanys endi-endi bastalyp kele jatqanda úzilipti. Bul da men úshin ómirdiń bir synaǵy bolǵan shyǵar. «Ákeńniń aqylymen biraz jaqsy dúnıe jasadyń. Endi óziń baıqap kórshi» dedi me eken degen oılar keledi keıde. 18-ge jańa tolǵan men endi áriptes, pikirles dostar izdeı bastadym. Sol dostarmen birge adasqan joqpyz dep oılaımyn. «Qazaǵym» dep urandap shyqtyq, «Jas tulpar» bolyp, órkenıet báıgesine qosyldyq.
Murat Áýez, 2018 jyl