Aýasy lastanǵan Atyraýda qorshaǵan ortany qaı kompanııalar búldiredi
Jol kartasyndaǵy is-sharalar oryndaldy ma?
Atyraý oblystyq ekologııa departamenti basshysynyń mindetin atqarýshy Erlan Esenovtiń aıtýynsha, munaıly óńirdiń ekologııalyq problemasyn keshendi sheshý maqsatynda 2022-2025 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy jasalǵan. Onda 45 is-shara josparlanǵan.
— Jol kartasyn iske asyrý úshin bıyl 4 is-shara qamtyldy. Birinshisi — Atyraý oblysynyń atmosferalyq aýasynyń jaı-kúıin keshendi baǵalaý úshin shekteýli raýaldy shyǵaryndylardyń (ShRSh) jıyntyq tomyn ázirleý. Jıyntyq tom ázirleýge oblystyq tabıǵı resýrstar jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasy tapsyrys berdi. Ony merdiger mekeme — «Ekoservıs» JShS ázirledi. Ekinshisi — Qurmanǵazy, Mahambet jáne Jylyoı aýdandarynda káriz-tazartý qurylystaryn salý jobasy. Osyǵan baılanysty oblystyq qurylys, sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasy tapsyrysymen Qurmanǵazy aýdanynda káriz-tazartý qurylysyn júzege asyrý úshin jobalaý-smetalyq qujattamasyn «Edem Stroı» JShS daıyndady. Qazir bul joba saraptamaǵa jiberýge daıyndaldy. Al, jobalaýshy kompanııalar — «VODECOFILTR» JShS Jylyoı aýdanynda, «Qazaq Sý Arna Joba» JShS Mahambet aýdanynda osyndaı jobalyq-smetalyq qujattamany ázirlep jatyr, -deıdi Erlan Esenov.
Onyń deregine súıensek, úshinshisi — Jylyoı aýdanynyń «Teńizshevroıl» JShS nysandaryna jaqyn ornalasqan eldi mekenderinde atmosferalyq aýanyń jaı-kúıin baǵalaý boıynsha ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý. Qazir bul jumysty «Atmosferadaǵy aýany qorǵaý respýblıkkalyk ǵylymı ortalyǵy» JShS-niń mamandary qolǵa alǵan.
Sonyń nátıjesimen zertteletin aýmaqtyń atmosferalyq aýasyn lastaýdyń yqtımal kózderi kórsetilgen kásiporyndar kartasy ázirlenedi. Ǵylymı zertteý jumysy boıynsha qorytyndy esep 2024 jylǵy 31 qańtaryna deıin aıaqtalady.
Al, tórtinshisi — Atyraý qalasynyń mańyndaǵy «Týhlaıa balka» býlaný alańyn rekýltıvatsııalaýdy aıaqtaý. Jaıyq ózeniniń sol jaǵalaýynda qaladan 1,5 shaqyrym jerde ornalasqan nysan boıynsha jobalaý-smetalyq qujattama ázirlenipti.
Bul jumysty iske asyratyn merdiger mekeme aıqyndaý maqsatynda ashyq elektrondyq konkýrsqa tapsyrys ótkizildi. Konkýrstyń qorytyndysymen «Pavlodar ózen porty» AQ jeńimpaz atanyp, qalpyna keltirý jumystary jasaldy. Jańadan salynǵan tazartý qondyrǵysynyń iske qosylýyna baılanysty Atyraý qalalyq ákimdigine tıesili bóliginde aǵyndy sý aǵyzylmaıdy.
Al, «AMÓZ» JShS-ǵa qarasty bóliginde býlaný alańyn 4 sektorǵa bólý jumysy jasalyp, 1 jáne 2-sektordy rekýltıvatsııa aıaqtaldy. Atyraý oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasy zaýyttan shyǵatyn aǵyndardy jańadan salynǵan tazartý qondyrǵysyna qabyldaýdan bas tartýyna baılanysty 2 sektordy rekýltıvatsııa jumysy ýaqytsha toqtatyldy.
Departament basshysynyń mindetin atqarýshynyń pikirinshe, zańnamalarǵa engizilgen ózgeristerdi eskerilip, 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan jańa Jol kartasy jasaqtalǵan. Ony bekitý máselesine baılanysty kelisim júrip jatyr.
— Bıyl birinshi jartyjyldyqta 1-sanatty iri kásiporyndar tabıǵatty qorǵaý is-sharalaryna 22 mlrd 760 mln 863 myń teńge bólýdi josparlaǵan edi. Onyń ishinde 10 mlrd 294 myń 787 myń teńge ıgerildi. Budan basqa oblystyq ákimdik arqyly josparlaǵan tabıǵat qorǵaý is-sharalarynyń 80 paıyzy oryndaldy. Máselen, atmosferalyq aýaǵa baqylaý júrgizýge qajetti jańa qural-jabdyqtar alyndy. Isataı jáne Qyzylqoǵa aýdanyndaǵy kanal jaǵalaýynda bóget turǵyzý jumysy oryndaldy. Endi aldaǵy 2025 jyly Atyraý qalasynda Jaıyq ózeniniń oń jaǵalaýynda aıaqtalatyn birneshe joba bar. Onyń biri — sarqyndy sýlardyń býlaný alańyn tazalaý. Ekinshisi — káriz-tazartý qurylystaryn qaıta jańartý, — dep málim etti Erlan Esenov.
Ákimshilik aıyppuldyń áseri joq
Ekologtiń málimetinshe, qorshaǵan ortaǵa shyǵaryndy tastaıtyndardyń qatarynda munaı-gaz ónerkásibindegi kompanııalar bar.
— Máselen, birinshi jartyjyldyqta «Teńizshevroıl» JShS-ǵa 142,956 myń tonna shekti shyǵaryndylarǵa lımıt berilgen. Naqty shyǵaryndylary 30,465 myń tonnany qurady. Al, «Nort Kaspıan Opereıtıng Kompanıı N.V.» kompanııasynyń lımıti 61,507 myń tonna bolsa, naqtysynda aýaǵa 10,2 myń tonna lastaýshy zattar shyǵardy. «Atyraý munaı óńdeý zaýyty» JShS-niń shekti shyǵaryndyǵa ruqsaty 16,224 myń tonnany quraǵan edi. Birinshi jartyjyldyqta shyǵarylǵany — 5,402 myń tonna. «Atyraý jylý elektr ortalyǵy» AQ atmosferalyq aýaǵa 11,840 tonna shekti shyǵaryndylar shyǵarýǵa ruqsat aldy. Biraq, shyǵaryndylary 3,378 myń tonnany qurap otyr, — dedi Erlan Esenov.
Degenmen, emıssııalar normatıvin asyra paıdalanatyn kásiporyndar bar. Sonyń biri — Atyraý munaı óńdeý zaýyty. Bul ekologııa departamentiniń mamandarynyń jospardan tys tekserýi kezinde anyqtalǵan. Biraq, munaı-gaz ónerkásibindegi kompanııalar birneshe ret aıyppul salynsa da tabıǵıtty búldirýdi toqtatar emes.
Atyraý munaı óńdeý zaýytyna qatysty ekologııalyq zańnamanyń saqtalýyna jospardan tys tekserý júrgizildi. Onyń nátıjesi boıynsha «AMÓZ» JShS-ǵa jalpy somasy 1,8 mln teńgeden astam ákimshilik aıyppul salyndy.
Óıtkeni, buǵan kásiporynnyń emıssııa normatıvterin jáne emıssııalardy asyra paıdalaný, óndiristik ekologııalyq baqylaýdy buzý jáne avarııalyq jaǵdaılardy habarlamaýy sebep bolǵan.
Sondaı-aq, Tehnıkalyq retteý jáne metrologııa komıtetiniń Atyraý oblysy boıynsha departamenti ekologııa departamentiniń ótinishi negizinde tekserilmegen ólshem quraldaryn paıdalanǵany úshin tekserý júrgizgen. Sonyń qorytyndysymen «AMÓZ» JShS-ǵa 5,9 mln teńge ákimshilik aıyppul salynǵan.
Al, «Nort Kaspıan Opereıtıng Kompanı N.V.» fılıalyna júrgizilgen baqylaý kezinde tabıǵatty ekologııa qorǵaý zańnamasyn buzýdyń birneshe deregi anyqtalǵan. Bul kompanııa 4 jyldan beri zań talabyn buzyp keledi.
— Birinshiden, qorshaǵan ortany qorǵaý jónindegi is-sharalar jospary tolyq kólemde jáne ýaqtyly oryndalmaǵan. Ekinshiden, sarqyndy sýdy tazartylmaǵan kúıde ári normasyz aǵyzyp jiberý deregi bar. Úshinshiden, memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysynda qamtylǵan talaptar oryndalmaı otyr. Tórtinshiden, kúkirt blogyn ıgerý kezinde talaptar buzylyp, atap aıtqanda, shańdy basý jumysy júrgizilmeıdi. Besinshiden, ónerkásiptik shyǵaryndylardyń synamasyn alý úshin armatýra joq. Altynshydan, jobada kózdelmegen 2 kólbeý konteınerlik rezervýar jáne kúkirt qyshqyly bar birneshe tynyq rezervýar ornatyldy. Jetinshiden, byltyrǵy 3 tamyzda óńdelmegen kúkirtti gazdy baqylaýsyz shyǵarý jáne shıki kúkirtti gazdy avarııalyq jaǵý nátıjesinde rettelmeıtin shyǵaryndylar júzege asyryldy. Segizinshiden, 2020 jylǵy 4-toqsanda, 2021 jylǵy 4-toqsanda jáne 2022 jylǵy 4-toqsanda (PEK esepteri boıynsha) artyq shyǵaryndylardy (razrıadtardy) iske asyrdy. Toǵyzynshydan, kúkirtti shamadan artyq ornalastyrdy. Jobalyq derekterge sáıkes, kórsetilgen kartalar kúkirtti shıkizat retinde ýaqytsha ornalastyrýǵa jáne keıinnen satýǵa arnalǵan. Alaıda, NKOK búkil kólemi alynbaı ornalastyrylǵan. Onynshydan, zerthanalyq zertteý nátıjesi boıynsha standarttalmaǵan jáne býlaný rezervýarlarynda ekologııalyq ruqsatsyz júrgiziletin kúkirtti sýtegi anyqtaldy, — dep málimdedi Erlan Esenov.
Osyndaı buzýshylyqtar anyqtalǵan soń NKOK kompanııasyna jalpy somasy 12 mlrd teńgeden astam aıyppul salynǵan. Aıyppul óndirilip alynǵan.
Sondaı-aq, qaýipti qaldyqtar aınalymy salasyndaǵy zańnamanyń saqtalýyna prokýratýra organymen birge taldaý júrgizilgen. Sonyń nátıjesimen «Kaspıı neft» AQ-ǵa ekologııalyq ruqsatsyz qyzmetti júzege asyrý deregimen 13,6 mlrd teńgeden astam aıyppuldar salynyp, óndirildi.
Qarsylyqqa tap bolǵan qoǵamdyq tyńdaý
Jaqynda «Atyraý munaı óńdeý zaýyty» JShS keshendi ekologııalyq ruqsat alý úshin qoǵamdyq tyńdaý ótkizdi. Biraq, qoǵamdyq tyńdaý qarsylyqqa tap boldy. Nege?
Óıtkeni, zaýyt basshylyǵy ekologııalyq ruqsatty 1 ne 2 jylǵa emes, 10 jylǵy alǵysy keletinin bildirdi. Al, buǵan jurtshylyq qarsy shyqty. Atyraý qalasy ákiminiń orynbasary Tilek Mahýov qoǵamdyq tyńdaýdy toqtatýǵa májbúr boldy.
Atyraý oblystyq máslıhatynyń depýtaty, ekologııa janashyry Arman Haırýllınniń pikirinshe, zaýyt basshylary usynǵan jobada birneshe kemshilik bar. Aldaǵy 10 jylda qoldanylatyn jańa tehnologııalar usynylmaǵan.
— Men osy jobadan 14 kemshilik taptym. Osy kezge deıin zaýytqa mundaı ruqsat 1 nemese 1,5 jylǵa ǵana beriletin edi. Endi sondaı ruqsattyń merzimin 10 jylǵa sozǵysy keledi. Biraq, munaı óńdeý zaýyty buǵan múldem daıyn emes. Oǵan naqty dálelderim bar. Jalpy, zaýyt birtindep 10 jyl ishinde zamanaýı tehnologııalardy engizýi shart. Alaıda, bul jobadan jańashyldyq kórmedim. Eger bul joba qoldaý tapsa, zaýyt keminde on jyl boıy jaýapkershilikti óz moınyna almaıdy. Zaýyt ekologııalyq emıssııalardan bosatylady. Qazir zaýyttaǵy baıaý koksteý tsehy eskirdi. Onda 1989 jylǵy tehnologııany qoldanady. Mine, osyndaı máselelerge basa nazar aýdarý qajet, — deıdi Arman Haırýllın.
Al, zaýyttyń bas dırektory Ǵalymjan Jýsanbaevtyń deregine súıensek, kásiporynda qorshaǵan ortaǵa jiberiletin zııandy shyǵaryndylar azaıa bastaǵan. Máselen, buryn aýany dastaıtyn shyǵaryndylar kórsetkishi 14,5 paıyz bolǵan. Qazir bul kórsetkish 8,2 paıyzǵa tómendegen.
Ekologııany jaqsartý úshin ne isteý qajet?
Atyraý oblysynyń nasharlaǵan ekologııasyn jaqsartýǵa bola ma? Bul úshin qandaı is-shara qolǵa alynýy qajet?
Oblys ákimi Serik Shápkenovtiń pikirinshe, ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin botanıkalyq baq ashylady. Botanıka jáne fıtoıntrodýktsııa ınstıtýty daıyndaǵan joba boıynsha botanıkalyq baq ekspozıtsııalyq, qoǵamdyq, ǵylymı jáne óndiristik-sharýashylyq zonalarǵa bólinedi.
— Ekologııa — biz úshin óte mańyzdy másele. Osyǵan oraı botanıkalyq baq aımaqtaǵy ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin ǵylymı-qoldanbaly uıym bolýy qajet. Ǵylymı túrde jasyl jelek egýmen aınalysý úshin ekologııa departamentiniń laboratorııalyq jaraqtandyrý jaǵyn jaqsartý kerek. Zamanaýı jabdyqtar kerek bolsa, jergilikti bıýdjetten qarjy bólip, alyp berýge daıynbyz, — deıdi Serik Shápkenov.
Oblys ákiminiń orynbasary Jasulan Bısembıevtiń aıtýyna qaraǵanda, jobaǵa sáıkes botanıkalyq baqqa erekshe qorǵalatyn tabıǵı aımaq mártebesin berý kózdelgen.
— Osyǵan baılanysty kóp qujat qajet. Aldymen jaratylystaný ǵylymı negizdemesi jasaldy. Buǵan 1 jylǵa ýaqyt jumsaldy. Botanıkalyq baq úshin 20 gektar jer telimi bólindi. Endi jyl sońyna deıin tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi daıyn bolady. Aldaǵy jyly kúzge jobany isk asyrý bastalady, — deıdi Jasulan Bısembıev.
Botanıkalyq baqty tórt aýmaqqa bólý josparlanǵan. Bul — ekspozıtsııalyq, ǵylymı, qoǵamdyq jáne óndiristik-ekonomıkalyq aýmaq.
Máselen, ekspozıtsııalyq aýmaqta qoldan ósiriletin ósimdikterdiń kollektsııalyq qory, onyń ishinde batys Qazaqstannyń tabıǵı florasy, dárilik jáne hosh ıisti shópteri bar dárihanalyq baq, sondaı-aq, qyzǵaldaqtar men pııazdar, gúldi-sándik ósimdikter jınaqtalady.
Sondaı-aq, 4 myń sharshy metr aýmaqta jylyjaı ashý kózdelgen. Onda tropıkalyq jáne sýbtropıkalyq ósimdikter ósiriledi.
Eske sala ketelik, budan buryn Atyraý ekologteri jyl basynan beri 12 mlrd teńgeden astam aıyppul óndirgenin jazǵan edik.