Atyraýda Jumeken Nájimedenovke eskertkish qoıyldy

Foto: None
ATYRAÝ. QazAqparat – Atyraýda Ánuran avtorlarynyń biri, aqyn Jumeken Nájimedenovtiń eskertkish-músini ashyldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Búgin – qazaqtyń kórnekti aqyny, Ánuran avtorlarynyń biri, QR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Jumeken Nájimedenovtiń ómirge kelgen kúni.

Qazaq poezııasynda ózindik qoltańbasyn qaldyrǵan aqyn tiri bolsa, 85 jasqa tolar edi. Alaıda, bul ómirde ózi bolmasa da, qalamgerdiń esimi de, shyǵarmashylyq murasy da urpaq jadynda jańǵyryp keledi.

Oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Aqylbek Rysqalıevtiń aıtýynsha, Jumeken Nájimedenov – qazaq jastarynyń rýhyn kótergen eren tulǵa. Budan bes buryn aqynnyń Atyraý qalasynda eńseli eskertkishi boı kóterdi. Keıin №2 mektepke esimi berildi. Endi mine, sol mekteptiń aldynda Jumeken Nájimedenovtiń eskertkish-músini ashyldy.

«Keńestik ókimet 1956 jyly qazaq jeriniń soltústik aımaǵyndaǵy Aqmola, Petropavl, Pavlodar, Qostanaı, Qaraǵandy oblystaryn Qazaq respýblıkasy quramynan bólýge árekettendi. Osy kezde Shámshi Qaldaıaqov pen Jumeken Nájimedenov qazaq jastarynyń «týǵan jerdi talaýǵa bermeımiz» degen ór rýhyn sóz ben sazǵa syıǵyza bilgen edi» deıdi Aqylbek Rysqalıev.

Eskertkish-músinniń ashylýyna qoǵam qaıratkerleri Ǵarıfolla Esim, Sársenbaı Eńsegenov, aqyn, QR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Aqushtap Baqtygereeva, qalamgerdiń shyǵarmalaryn zerttep júrgen zańger Marat Azbanbaev, qyzy Aıken Jumekenqyzy, óńirdiń zııaly qaýym ókilderi qatysty.

Aqyn aty berilgen mekteptiń aldyna eskertkish-músindi ornatýǵa qoǵam qaıratkeri Sársenbaı Eńsegenov usynys bildirgen eken. Al týyndyny jergilikti músinshi Serik Mátenııazov jasaǵan.

«Jumeken Nájimedenovtiń beınesin somdaý ońaı bolǵan joq. Qıyndyqtar kezdesti. Sebebi, aqynnyń sýreti kóp bolǵanymen, bet pishinin naqty kórsetetin sapaly fotolary birazǵa deıin tabylmady. Kınoplenkaǵa jazylǵan sıýjetter bar eken. Alaıda, ony kórý múmkin bolmady. Aqynnyń úlken qyzy Aıkenmen habarlasyp, sapaly fotolaryn taptyq. Qalamgerdiń inileri de obrazyn somdaýda kóp kómegin berdi», - deıdi músinshi Serik Mátenııazov.

Qazir Nájimedenov atyndaǵy mektepte aqynǵa arnalǵan murajaı ashylǵan. Onda aqynnyń tutynǵan buıymdary, qoljazbalary men 7 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy qoıylǵan. Mekteptiń pedagog-uıymdastyrýshysy Vera Mıdenovanyń aıtýynsha, murajaı byltyr jasaqtalǵan.

Sondaı-aq, kórnekti aqynnyń týǵanyna 85 jyl tolýyna arnalǵan shara «J. Nájimedenov jáne qazaq poezııasynyń kórkemdik damý baǵyttary» atty halyqaralyq ǵylymı-teorııalyq onlaın konferentsııaǵa ulasty.

Konferentsııanyń plenarlyq májilisinde Atyraý oblysynyń ákimi Mahambet Dosmuhambetovtiń quttyqtaýy oqyldy.

Onlaın konferentsııada «Juldyzdy Jumeken» kitabynyń avtory Ǵarıfolla Esim, Memlekettik syılyq ıegeri Aqushtap Baqtygereeva, Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ilıa Jaqanov, jazýshy Mereke Qulkenov, aqyn Esenǵalı Raýshanov, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qadyr Júsip pen Qytaı, Túrkııa, Ázerbaıjan elderinen belgili professorlar baıandama jasap, qazaq qalamgeriniń shyǵarmashylyq, adamı qyrlaryna keńinen toqtaldy.


Seıchas chıtaıýt