Atyraýda úsh júz otbasyǵa qurban malynyń eti taratyldy
Ortalyq «Imanǵalı» meshitine jınalǵan halyq sanynda shek bolmady. Jınalǵan jamaǵatty qasıetti merekemen Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Atyraý oblysy boıynsha ókili, munaıly ólkeniń Bas ımamy Batyrjan Mansurov quttyqtap, Bas múftı Serikbaı qajy Orazdyń ystyq lebizin jetkizdi. Jáne quttyqtaý sózinde Qurban aıt meıramynyń mánine toqtaldy.
«Qurban - arab tilinde «jaqyndaý» degendi bildiredi, ıaǵnı jasaǵan saýap ister arqyly júrekti tazartyp, Allaǵa jaqyndaı túsý. Al, sharıǵattaǵy termındik maǵynasy «sharttarymen sanasa otyryp qulshylyq nıetimen mal baýyzdaý» degenge saıady. Qurbandyq shalýdyń mánisiniń keńdigin uǵyný úshin dinniń ne ekenin, qulshylyqtyń ne úshin jasalatynyn jaqsy bilgen jón. Myna keń-baıtaq ǵalamdy jaratqan qudiretti Ie jer betindegi sanaly pendelerin bekerge jaratpaǵan. Olardyń qoǵam quryp, durys ómir súrýi úshin týra jol kórsetip din jibergen.
Qurbandyq shalý tek mal baýyzdaýmen ǵana shektelmeıdi. Onda adamnyń ishki nıeti, shyn peıili, dinge bekemdigi, taqýalyǵy, basqalarǵa janashyrlyǵy tarazyǵa túsedi. Sondaı-aq, pendeniń pendeshiligi men márttigi, sarańdyǵy men jomarttyǵy da synalady. Musylman adam qara bastyń qamyn ǵana oılamaýy tıis. Ózim ǵana ishsem, jesem, ózim toq bolsam boldy, basqalar ne bolsa ol bolsyn degen túsinik oǵan jat. Óıtkeni «Kórshisi ash kezde ózi toq túnegen adam bizden emes», «Ózińe tilegen jaqsylyqty basqaǵa da tilemeıinshe shynaıy musylman bola almaısyń» dep, birqatar hadısterdi mysalǵa keltirgen Bas ımam Batyrjan qajy Berdenuly kúlli musylman jurtshylyǵyn bir-birine janashyr bolýǵa, qamqorlyq jasaýǵa, qınalǵandarǵa kómektesýge, jaǵdaıy nasharlarǵa qarasýǵa, ózara meıirimdi bolýǵa shaqyrdy.
Qurban aıt merekesiniń mańyzyn mádenı-kópshilik sharalar arttyra tústi. Jınalǵan jurtshylyq aldymen meshit aýlasynda qurylǵan alty qanatty kıiz úıde jaıylǵan aıttyq dastarhannan dám tatty. Budan soń erler jamaǵaty sporttyq oıyndardan baq synasty.
Qazaqsha qol kúres jarysynda Murat Ábýtalıev birinshi oryndy jeńip aldy. Adııat Mýbarın men Jasulan Sheıhnazarov ekinshi jáne úshinshi oryndy ózara bólisti. Kir tasyn kóterý boıynsha ótken saıysta Baqtybek Bektemisov oq boıy ozyq shyqty. Ekinshi oryndy Aıbol Muhambetov ıemdendi. Erseıit Biralın men Nurlybek Halıdolla úshinshi orynǵa laıyq dep tanyldy. Qazaqsha kúres oıynyna da erler jamaǵaty erekshe qyzyǵýshylyqpen qatysty. Tartysty básekede Rýslan Іzǵalıev úzdik dep tanyldy. Dýlat Bagenov pen Sultan Óteshov ekinshi jáne úshinshi oryndardy ıemdendi. Birinshi oryn alǵan jeńimpazdarǵa qoı maly syıǵa tartyldy. Ekinshi jáne úshinshi oryn ıegerlerine qarjylaı syılyq tabys etildi.