Atyraýda «Týhlaıa balka» qalpyna keltirilip, jańa káriz-tazartý qurylǵylary beriledi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev óńirlerdegi ekologııalyq ahýaldy jaqsartý týraly jol kartalary qalaı oryndalatynyn túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Atyraý oblysy boıynsha «Týhlaıa balka» býlaný alańyn qalpyna keltirý bastaldy. Bıyl Atyraý qalasynyń sol jaǵalaýynda jańa káriz-tazartý qurylǵylary paıdalanýǵa beriledi. Sondaı-aq, 2023 jyly aıaqtalatyn eski káriz-tazartý nysandaryn qaıta qurý jumystary júrip jatyr. 2024 jyly «Kvadrat» býlaný alańyn tazartý aıaqtalady», - dedi M. Myrzaǵalıev búgingi Úkimet otyrysynda.

Onyń aıtýynsha, Aqtóbe oblysynda ferroqorytpa zaýytynda tsehtardy jańǵyrtý jáne qaıta qurý jobasyn iske asyrý bastaldy. Nátıjesinde 2022 jyldyń aıaǵynda shyǵaryndylar 30%-ǵa azaıady.

«Al Almaty qalasy boıynsha ekinshi jáne úshinshi jylý elektr ortalyǵyn jańǵyrtý jobasy jedeldetýdi qajet etedi. Óz kezeginde, ákimdik qoǵamdyq kólikti gazǵa kóshirý jáne jel rejımin zertteý jumystaryn júrgizip, keıinnen bas josparǵa túzetýler engizýi keregin atap ótemin. Qaraǵandy oblysynda qol qoıylǵan «Arselor Mıttal Temirtaý» memorandýmyna sáıkes, 2025 jylǵa deıin atmosferaǵa shyǵaryndylardy 30% tómendetýge mindettenedi. Sondaı-aq Temirtaý qalasynyń aınalasyna 500 myń aǵash otyrǵyzylady», - deıdi Ekologııa mınıstri.

Shyǵys Qazaqstan oblysynda «Kaztsınk» kásiporynynyń memorandýmyna sáıkes, atmosferaǵa shyǵaryndylar 20%-ǵa tómendeıdi dep kútilýde. Sondaı-aq, qoldanystaǵy qatty turmystyq qaldyqtar polıgondary sáıkestendiriledi.

«Mańǵystaý oblysynda «Qoshqar ata» tarıhı lastanýyn joıý bastaldy. Aıaqtaý 2023 jylǵa josparlanǵan. Budan basqa, «QazMunaıGaz» kompanııasy 2024 jylǵa deıin 2,5 mln tonna munaı qaldyqtaryn joıýdy jáne kádege jaratýdy josparlap otyr. Qazirdiń ózinde 437 myń tonna joıyldy. Óńirlerdegi ekologııalyq problemalardy sheshý olardyń qysqa merzimde oryndalýyn talap etetinin eskere otyryp, jol kartalaryn belgilengen merzimde oryndaý jóninde túbegeıli sharalar qabyldaý qajet dep sanaımyz», - dedi Maǵzum Myrzaǵalıev.


Seıchas chıtaıýt