Atyraý oblysynda jylyna 12 mln bekire shabaǵyn ósirý josparlanyp otyr
Bul týraly oblys ákimi Mahambet Dosmuhambetovtiń balyq sharýashylyǵyn damytý men balyq qoryn molaıtý máselelerine qatysty ótkizgen selektorlyq keńesinde belgili boldy, - dep habarlaıdy QazAqparat óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmetine silteme jasap. Oblys ákimi Mahambet Dosmuhambetovtiń málimetinshe, Atyraý – respýblıkanyń tek munaı astanasy ǵana emes, sondaı-aq balyq ónerkásibin damytýǵa qolaıly aımaq. Qazir elimizde aýlanatyn balyqtyń úshten bir bóligi Atyraý oblysyna tıesili bolyp otyr.
«Jyl basynda Úkimet basshysy Asqar Mamınniń óńirge jumys sapary kezinde Atyraý oblysynda balyq ónerkásibin damytý máselesine qatysty arnaıy jıyn ótkizildi. Onyń qorytyndysy boıynsha birqatar tapsyrma berilgen bolatyn. Sondaı-aq, keshe Úkimet otyrysynda da balyq sharýashylyǵyn damytý máselesi qaraldy. Sondyqtan, Atyraýdyń balyq sharýashylyǵy – kún tártibinen túspeıtin máseleniń biri. Oblysta osy salada 5 myńǵa jýyq adam jumys isteıdi. Tek ótken jyly 14 myń tonna balyq aýlandy» - dedi oblys ákimi Mahambet Dosmuhambetov.
Atyraý oblystyq balyq sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Artýr Sádibekulynyń aıtýynsha, bıyl Jaıyq-Kaspıı basseıininen kóktemgi balyq aýlaýǵa 7434 tonna kvota bólingen.
«Bólingen kvota aıasynda 6492 tonna balyq aýlanyp, lımıt 87 paıyzǵa ıgerildi. Bul ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda, 794 tonnaǵa artyq. Balyq aýlaý ruqsattary arqyly kóktemgi maýsym aqpan aıynda bastaldy. Buryn kvotanyń kesh bólinýine baılanysty balyq aýlaý maýsymy sáýir aıynda bastalyp, kóktemgi lımıttiń ıgerilýine kedergi bolatyn edi. Bıylǵy naýqan koronavırýs ınfektsııasynyń taralýyna tuspa-tus kelse de óz deńgeıinde ótti», - dedi oblystyq balyq sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Artýr Sádibekuly.
Onyń aıtýynsha, balyq ónimderi Reseı Federatsııasy, Ýkraına, Ózbekstan, Ázerbaıjan, Grýzııa, Frantsııa, Lıtva jáne Izraıl elderine eksporttalǵan. Qazir oblysta 18 balyq sharýashylyǵy kásipornynda 617 adam turaqty, al 4385 adam maýsymdyq jumysqa tartylǵan. Sonymen birge, bekire tuqymdas balyqtardyń qoryn saqtap qalý, molaıtý maqsatynda jyl saıyn Jaıyq ózenine 7,5 mıllıonnan astam bekire tuqymdas shabaqtary jiberilip keledi.
«Nátıjesinde, ótken jylmen salystyrǵanda aýlanǵan bekire balyǵynyń kólemi bıyl 1,2 esege artyp otyr. Qazir «Jaıyq-Atyraý» bekire balyq ósirý zaýyty men «Atyraý bekire balyq ósirý» zaýytyn biriktirý, qaıta qurylymdaý, qýattylyǵyn arttyrý arqyly jylyna 12 mıllıon shabaq ósirý josparlanýda. Osyǵan qaraı buryn bolmaǵan toǵanda balyq ósirý jobasy bastaldy. Bul maqsatta «Vostok» jáne «Tilekshi» jaýapkershiligi shekteýli seriktestikteri men «Abdýlov» sharýa qojalyǵy taýarly bekire jáne tuqy tuqymdas balyq túrlerin ósirý jumystaryn qolǵa alýda» - dedi Artýr Sádibekuly.
Sondaı-aq, keńeste keńinen talqylanǵan máseleniń biri – Jaıyq jáne Qıǵash ózenderinde sý marjandarynyń qolaıly tirshiligi úshin ózen túpterin tereńdetý. Osyǵan baılanysty Atyraý qalasynda ıAıtskıı arnasy, Qurmanǵazy aýdanynynda Ganıýshkın jáne Jarqosy kanaldaryn (Sharon ózeni) túp tereńdetý jumystary júrgizilýde. Búginde Jaıyq ózeni túbiniń 40 shaqyrymyn tereńdetý boıynsha jumystary bastaldy. Osy kezge deıin 33 shaqyrymynyń jumysy atqarylǵan. Al, Qıǵash ózeniniń 127 shaqyrymyn tereńdetý josparlanǵan bolsa, onyń 80 shaqyrymy tereńdetildi.
Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda Jaıyqqa bekire tuqymdas balyqtyń 3,6 mln-nan astam shabaǵy jiberilgen edi.