Atyraý oblysynda jarty jylda kisi óltirý qylmysy 55 paıyzǵa ósken
Atyraý oblys prokýrory Baýyrjan Jumaqanovtyń tóraǵalyǵymen zańdylyqty, quqyqtyq tártipti jáne qylmyskerlikke qarsy kúresti qamtamasyz etý jónindegi úılestirý keńesiniń otyrysy ótti.
Onda quqyq qorǵaý jáne jergilikti atqarýshy organdardyń qylmystyń aldyn alý boıynsha ózara is-qımylynyń tıimdiligi, sheshý joly talqylandy.
Oblys prokýrory Baýyrjan Jumaqanovtyń málimetinshe, bıylǵy 6 aıda qylmys 5%-ǵa ósýmen sıpattalyp otyr.
Onyń ishinde kisi óltirý 55%, jol-kólik oqıǵasy 35%, buzaqylyq 32%, alaıaqtyq 27%, ınternet-alaıaqtyq 44% ósken.
«Balalar qylmysy 48% ósti. Bul – alańdatarlyq fakt. Óıtkeni, balalar – bizdiń bolashaǵymyz. Jasóspirimderdiń tárbıesi men aralasatyn ortasy tek ata-analardyń ǵana emes, ásirese bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne polıtsııa organdarynyń nazarynda bolýy kerek. Kámeletke tolmaǵandar arasyndaǵy qylmystyń ósýine baılanysty ıývenaldy qyzmetterdiń jumysyn uıymdastyrýdy qaıta qaraý qajet», -dedi Baýyrjan Jumaqanov.
Onyń deregine súıensek, óńirde jol-kólik oqıǵalarynan ólim-jitim 35% ósken. Al, ár túrli dene jaraqatyn alǵandar sany 7% ósip otyr.
«Kún saıyn derlik jol-kólik oqıǵalary tirkeledi. Sonyń saldarynan mert bolǵandar da bar. Sondyqtan polıtsııa qyzmetkerlerine kólik qozǵalysyn jiti patrýldeýdi kúsheıtýdi usynamyz», -dep málim etti Baýyrdan Jumaqanov.
Oblys prokýrory tıisti organdar nazaryna qylmystyń aldyn alý úshin birneshe baǵytty usyndy.
Bul – alkogoldi zańsyz satýmen, esirtki quraldarynyń zańsyz aınalymymen kúresti jandandyrý, balalar men jasóspirimderdiń ómiri men densaýlyǵynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi jumysty kúsheıtý, óńirdegi krımınogendik jaǵdaıdy turaqtandyrýǵa múmkindik beretin jumysty jańa formatqa aýystyrý.
«Qazir – formaldylyqtan bas tartyp, naqty nátıjege qol jetkizýge basa nazar aýdaratyn kezeń. Osy oraıda profılaktıkalyq is-sharalardy ótkizýge túbegeıli jańa kózqaras qajet», -dedi oblys prokýrory.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraý oblysynda 180 jumysshyǵa 32 mln teńgeniń jalaqy bereshegi ótelgenin jazǵan edik.