Atyraý oblysynda jańa jobalarǵa 8,3 trln teńge ınvestıtsııa tartylady
«Memleket basshysynyń tapsyrmasymen jáne Úkimettiń qoldaý kórsetýimen óńirdiń eń mańyzdy, túıindi máselelerin sheshýge jáne óńirdi odan ári tıimdi damytýǵa baǵyttalǵan oblystyń Keshendi damý jospary jańartyldy. Keshendi jospar jobasynyń jalpy somasy 8,9 trln teńgeni quraıtyn 185 is-sharany qamtyp otyr. Nátıjesinde, respýblıkalyq bıýdjetten 535,7 mlrd teńge, jergilikti bıýdjetten 112,6 mlrd teńge, basqa qarajat kózderinen 8,3 trln teńge, memlekettik jekeshelik áriptestik aıasynda 14,3 mlrd teńge qarastyrý josparlanýda», - dedi M. Dosmuhambetov.
Onyń aıtýynsha, 185 is-shara 15 baǵytta júzege asyrylady. Atap aıtqanda, ekonomıkalyq damý baǵyty boıynsha: ónerkásip, aýyl jáne balyq shaýashylyǵy, týrızm, kásipkerlikti damytý salalarynda 8 trln teńge kóleminde 78 is-sharany iske asyrý qolǵa alynady.
Jalpy quny 728,8 mlrd teńgeni quraıtyn 66 is-shara turǵyn-úı, sý, gaz, elektrmen jabdyqtaý jáne transporttyq ınfraqurylym men ekologııa máselerin sheshýge baǵyttalǵan.
Áleýmettik sala, jumyspen qamtý jáne azamattyq qorǵaýdy qamtamasyz etý baǵyty boıynsha 41 is-shara engizilip otyr, jalpy josparlanyp otyrǵan qarajat 223,8 mlrd teńgeni quraıdy.
«2022 jylǵa josparlanǵan Atyraý oblysynyń keshendi josparynda is-sharalardy iske asyrýǵa respýblıkalyq bıýdjetten 98 mlrd 900 mln teńge josparlanyp otyr. Osyǵan baılanysty, bekitilgen qarajattan basqa ústimizdegi jyly belgilengen maqsattarǵa qol jetkizý úshin, respýblıkalyq bıýdjetten qosymsha 67 mlrd teńge bólýge yqpal etýińizdi suraımyz», - dedi oblys ákimi Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovqa qarata aıtqan sózinde.
Keshendi jospar aıasynda josparlanǵan bıýdjet qarajaty tolyqtaı bólingen jaǵdaıda 2025 jyldyń sońyna qaraı kelesideı nátıjelerge qol jetkizý kútilýde:
- óńirdiń aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń kólemin 11% - ǵa nemese 96 mlrd teńgege deıin ulǵaıtý;
- shaǵyn jáne orta bızneste jumys isteıtin sýbektiler sanyn 5 myńǵa, ıaǵnı, 55 myńǵa deıin kóbeıtý, jalpy óńirlik ónimdegi bıznestiń úlesin 25,2% - ǵa deıin jetkizý;
- Atyraý qalasyndaǵy sarqyndy sýlardy tazartýmen qamtýdy 90% - ǵa deıin jetkizý;
- jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesin 95% - ǵa deıin arttyrý;
- jańa jobalar boıynsha negizgi kapıtalǵa qosymsha 8,3 trln teńge ınvestıtsııa tartý josparlanýda.
«Bul rette atap ótetin mańyzdy másele - Keshendi jospar aıasynda jasalǵan ınvestıtsııalardan negizgi qaıtarym 10-15 jyl ishinde bolady, óıtkeni olar uzaq merzimdi sıpatqa ıe», - dedi ol.
Budan buryn habarlanǵandaı, búgin Úkimet otyrysynda elimizdiń batys óńirlerin keshendi damytýdyń josparlary tanystyryldy.
Jalpy, keshendi josparlardy iske asyrý batys óńirler ekonomıkasynyń ósý qarqynyn ulǵaıtýǵa múmkindik beredi, jeke ınvestıtsııalar aǵynyna serpin beredi jáne halyqtyń ómir súrý sapasy men ál-aýqatyn arttyrýdy qamtamasyz etedi. 2025 jylǵa qaraı tórt óńir boıynsha shamamen 13 trln teńge jeke ınvestıtsııa tartý, 175 myńǵa jýyq jańa jumys ornyn qurý kózdelgen.