«Aty-jóndi ulttyq úlgide rettep alaıyq» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Bári tárbıeden bastalady» degen kólemdi maqala jarııalandy. Qazirgi tańda jastar arasynda oryn alǵan qylmystyń aldyn alý ózekti máselege aınalyp otyr. Jasóspirimder arasyndaǵy qylmys qashanda ulttyq qaýipsizdigimizge, el bolashaǵyna qaýip tóndireri sózsiz. Demek, ósip kele jatqan urpaqtyń qylmystyń buralań joldaryn tańdaýy dáýir qasireti. «Al búgingi urpaq tárbıesi qandaı?! Ata-analarymyz bala tárbıesine tolyqqandy ýaqyt bólip, olardyń nemen shuǵyldanatynyna nazar aýdara ma? Árıne, birden jaýap berý - óte kúrdeli másele. Jasóspirimderdiń boıynan psıhologııalyq ashýshańdyǵyn, úlkenderge elikteýin jáne qaqtyǵys jaǵdaılarǵa beıimdiligi syndy birqatar erekshelikterdi kórýge bolady. Ári jasóspirimderdiń kóp bóliginiń jumys istemeıtindigi, ýaqytyn bos ótkizetindigi jáne oqý jaǵdaıynyń joqtyǵy olardyń qylmys jasaýyna jıi túrtki bolady», - dep jazady maqala avtory.
Bas basylymnyń jazýynsha, Qazaqstannyń iri ýnıversıteti - ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-ge turaqty damý boıynsha «United Nation Academic Impact» (BUU Akademııalyq yqpal) jahandyq habyn basqarý senip tapsyrylyp otyr. Bul resmı sheshim BUU shtab-páterinen kelip tústi. Abyroıly halyqaralyq qurylym QazUÝ-diń bilim men ǵylymnyń kóshbasshysy ekenin dáleldeı tústi. Bul týraly «Bas uıym baǵdarlamasynyń úzdigi» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Aıqyn» basylymynda «Aty-jóndi ulttyq úlgide rettep alaıyq» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Jalpy, qazaq memleketiniń ataýyna qatysty máseleni aqıqatynda 1 mamyr kúni «tatýlyq pen birlik kúni» qarsańynda ótetin Qazaqstan halqy assambleıasynyń kún tártibine qurǵatpaı engizip jiberý kerek. Kúıip turǵan jaı eshkimge jaısyz tımeıdi. Assambleıa men Parlamentte Qazaqstandy meken etken ár dıasporanyń ókili otyr. Bul bastamany Assambleıa músheleri Prezıdent aıtqan soń, sózsiz quptaıdy. Biz qazaq sanasynda 20 jyldan beri jańǵyryp kele jatqan nárseni Assambleıa músheleri arqyly osylaı ońaı júzege asyra alamyz», - dep jazady maqala avtory. Ultqa qatysty áńgime qozǵalǵanda, táýelsizdik alǵaly beri oryndalmaı kele jatqan taǵy bir máseleni aıta ketkenimiz jón bolar. Ol - aty-jóndi jazýdaǵy ala-qulalyq. Osy ýaqytqa deıin ár túrli nusqada jazylyp, týý týraly jáne jeke kýálikte atatekti jazýda retsizdik kóp. Dál qazirgi kezde Prezıdent memleket ataýyna qatysty máseleni halyq talqysyna usynǵan sátte aty-jóndegi ala-qulalyqty da bir retke keltirip alýymyz kerek. Al ony qalaı júzege asyrý kerek?
Osy basylymnyń jazýynsha, 2017 jylǵa qaraı Qazaqstanda ishki áýe qatynastarynyń sanyn 50 paıyzǵa, halyqaralyq avıamarshrýttardy 1,5 ese arttyrý, 2018 jylǵa qaraı barlyq oblys ortalyqtarynda ushý-qoný jolaqtarynyń rekonstrýktsııasyn 100 paıyzǵa aıaqtaý, jolaýshylar aǵynyn 2020 jylǵa qaraı 70 paıyzǵa, al tranzıttik reısterdi sol ýaqytqa qaraı eki ese arttyrý josparlanýda. Bul jaıynda «Azamattyq avıatsııa alǵa basady» degen maqaladan berilgen.
***
«Ana tili» basylymynyń sońǵy sanynda «Temirjoldaǵylar nege Tarazdy jaqtyrmaı júr?» degen maqala jarııalandy. «Taıaýda Taraz qalasyna jolymyz tústi. Poıyzben bardyq. Tilge tıek etpegimiz, bul shaharǵa qandaı sharýamen barǵanymyz emes. Bar gáp poıyzdyń bıletinde, naqtyraq aıtsaq, sonda jazylǵan qalanyń ataýynda bolyp tur. Biz Tarazǵa bılet aldyq pa desek, jol júrý qujatynda «Djambýl» dep jazylypty. «Bul qalaı? - deımiz. - Jambyl qalasynyń Taraz atyn ıemdengenine pálenbaı jyl boldy emes pe?» Esimizge osydan bir jarym jyl buryn dál osy máselege baılanysty «Ana tili» gazetinde jarııalanǵan «Temirjoldaǵy jolsyzdyqtar» (№29, 19-25 shilde 2012 jyl) degen maqala tústi. Sonda bılettegi jazýǵa tańyrqap «Djambýly nesi?» dep dabyl qaqqanbyz», - dep jazady maqala avtory.
Osy basylymda «Jat jurtta jabyrqaıdy jas bala...» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Ókinishtisi sol, elimizdiń bala súıý baqytynan aıyrylǵan 15 paıyz otbasylary tastandy balalardy asyrap alýǵa qulyqsyz. Elimizde 40 myńǵa jýyq, týrasy 38 386 jetim bala bar. Onyń 14 052-si ınternatta, 11 612-si bilim berý uıymdarynda, densaýlyǵy nashar 1 586 bala densaýlyq saqtaý mekemesinde, 854 bala áleýmettik qorǵaýda, 22 myń bala memlekettiń qamqorlyǵynda tárbıelenýde. «Memleket olardyń jaqsy ómir súrýi úshin barynsha jaǵdaı jasaýda. Kıimderi kók, tamaqtary toq. Desek te, bul ómirde ananyń aq súti men meıirimine jetetin ne bar? Ananyń ystyq alaqanyna eshteńe de teń kelmeıdi. Al osy aıaly alaqandy sezbeı ósken baladan qandaı meıirimdilikti, izgilikti kútemiz? Otbasy qoǵamnyń negizgi bólshegi bolyp tabylady», - dep jazady gazet.