Atyraýda zań buzǵan eki kásiporyn 735 mln teńge aıyppul tóledi
Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń Atyraý oblystyq departamenti basshysynyń orynbasary Ásel Ádıevanyń aıtýynsha, básekelestikti qorǵaý salasyndaǵy zańnamany buzýǵa baılanysty kásipkerlerge úsh habarlama joldanǵan.
Qazir derekti tekserý aıaqtalǵan. Al, bes derekti tekserý ýaqytsha toqtatylyp, eki is boıynsha tergeý júrip jatyr.
— Atyraý oblysynyń mamandandyrylǵan tabıǵat qorǵaý prokýratýrasymen birge «RTI-AMÓZ» JShS-ǵa tekserý júrgizildi. Tekserý kezinde monopolııalyq jaǵdaıdy teris paıdalanyp, básekelestikti qorǵaý zańnamasyn buzý deregi anyqtaldy. Sol sebepten atalǵan seriktestik ákimshilik jaýapkershilikke tartylyp, 73 mln teńgeden astam monopolııalyq kiristi, 411 mln teńgeden astam aıyppuldy memleket paıdasyna tolyq kólemde óndirdi, — dep habarlady Ásel Ádıeva.
Onyń deregine súıensek, mundaı zańbuzýshylyq «Vatys Trans Group» JShS-niń is-áreketinen de anyqtalǵan.
Osyǵan baılanysty kólik prokýratýrasynyń usynysymen seriktestikke qatysty ákimshilik quqyq buzýshylyq jóninde is qozǵalǵan.
— Atyraý oblystyq prokýratýramen birge «Suıytylǵan munaı gazyn saqtaý parki» JShS-nyń qyzmetine tekserý júrgizildi. Bul seriktestik Kásipkerlik kodeksiniń 174-babynyń 2, 9, 10-tarmaqtaryn buzǵan. Tekserý qorytyndysymen seriktestikke Ákimshilik quqyq buzý kodeksiniń 159-babynyń 3-bóligi 1-tarmaǵyna sáıkes ákimshilik hattama toltyryldy. Atyraý oblystyq mamandandyrylǵan ákimshilik sotynyń qaýlysymen seriktestikke 324 mln teńgeden astam aıyppul salyndy, — dep málim etti Ásel Ádıeva.
Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda qaýipti útikti satqan kásipker 672 myń teńge aıyppul tólegenin jazǵan edik.