Atyraýda ıtti uryp, órtep óltirgen eki adamnyń bas bostandyǵy 6 aıǵa shekteldi
Bul teris áreket jurtshylyqtyń narazylyǵy men túrli pikirine arqaý boldy. Jergilikti polıtsııa kúdiktiniń birin qamaýǵa alǵan edi.
Atalǵan qylmystyq is Atyraý oblystyq kámeletke tolmaǵandar isteri jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda qaraldy. Óıtkeni, sottalýshynyń biri kámelet jasyna tolmaǵan.
Sottyń málimetinen súıensek, oqıǵa bıylǵy jazda bolǵan. Itti qatygezdikpen qorlaǵan eki aıyptalýshynyń áreketi QR Qylmystyq kodeksiniń 316-babynyń 3-bóliginiń 2-shi jáne 5-tarmaǵymen saralanǵan.
«Sottalýshylar ózara sóz baılasý arqyly kósheden ıtti ustap alyp, baǵanaǵa baılaǵan. Biri ıttiń ústine janarmaı quıyp, artynsha órtegen. Al, ekinshisi ıtti temirmen birneshe ret urǵan. Sonyń nátıjesinde ıt ólip qalǵan. Sottalýshylardyń kinásy kýálardyń aıǵaqtarymen, oqıǵa bolǵan jerdi qaraý hattamasymen, saraptama qorytyndylarymen tolyq dáleldendi», - dep habarlady atalǵan sottan.
Prokýror sottalýshylarǵa jarty jyl merzimge bas bostandyǵyn shekteý jazasyn taǵaıyndaýdy usyndy. Al, sottalýshylar kinásin tolyq moıyndap, jeńil jaza berýdi suraǵan.
Sot aıyptalýshylardy QR Qylmystyq kodeksiniń 316-babynyń 3-bóliginiń 2) tarmaǵymen kináli dep tanydy. Aıyptalýshylardan jarııa túrde nemese mass-medıany, telekommýnıkatsııa jelilerin nemese onlaın-platformalardy paıdalana otyryp, jasady degen aıyp alynyp tastaldy. Óıtkeni, atalǵan aıyp belgisi dáleldenbegen.
«Sottalýshylardyń jazasyn jeńildetetin mán-jaı retinde jasy men buryn sotty bolmaǵany tanyldy. Jazany aýyrlatatyn mán-jaılardyń joqtyǵy eskerilip, olardyń bas bostandyǵyn 6 aı merzimge shekteý jazasy taǵaıyndaldy», - dep málim etti sottan.
Sot úkimi zańdy kúshine engen joq.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraý oblysynda ıtti órtegen jigit qamaýǵa alynǵanyn jazǵan bolatynbyz.