Atyraý «Taza qala» jobasynda: Turǵyndar ekomáselelerge beı-jaı qaramaıdy
Eski aýdan máselesi qalaı sheshiledi
Aldymen jańa aýdandardaǵy jaǵdaıǵa kóz salaıyq. Ushaqtan túsken sátte «Nursaıa» jáne «Samal» shaǵyn aýdandary qarsy alady. Syrt kelbeti kóz tartar úılerdiń aýlasy de erekshe. Biz Qazaqstanda kezdestirmegen eko oıyn alańy turǵyndardyń ıgiligine berilipti.
«Aǵashtan jasalǵan alańqaıǵa qansha materıal ketti dep suraıtyndar bar. Biz bir aǵash kessek, ornyna 10 nemese 100 aǵash egemiz. Qazirgi tańda aýlamyzǵa, úıimizdiń jan-jaǵyna 200-den astam taldar, shyrshalar, altaı qaraǵaılary otyrǵyzyldy», - deıdi Basqarýshy kompanııa basshysy Almat Álimov.
Munda turǵyndar úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan. Tazalyqshydan bastap kúzetshige deıin 8 adam kútimge jaýap beredi. Al oıyn alańy balqaraǵaı men shyrshadan jasalǵan. Bolat ta bar. Bul qala estetıkasyn ashyp qana qoımaı, balalar úshin de qaýipsiz.
Sondaı-aq, qalanyń Balyqshy aýdanyna nazar salsańyz, ekoaýla mundaǵy turǵyndardyń oıynda da joq. Olar 8 jyl boıy qaýipsiz baspanaǵa kóshýdi armandap júr.
«Úı qulaýdyń aldynda tur. Qısaıǵan. Kommýnaldyq qyzmet tipten joq. Ákimdikke júgirgen turǵyndar sharshady», - deıdi jergilikti halyq.
Mundaǵy turǵyndardyń basym bóligi – qarttar. Olar 1960 jyldary jańa úıge kóship kelgen. Salynǵanyna jetpis jyldan asqan úıler adam ispettes der kezinde zeınetke shyqpaı, áli de qaýsaǵan kúıinde qyzmette tur. Jańa úıdi kúte-kúte qanshama turǵyn dúnıeden ozǵan.
Baǵdarlamaǵa arnaıy suhbat bergen oblys ákimi Serik Shápkenov Balyqshy turǵyndary jańa baspanaǵa kóshirilip jatqanyn aıtýda.
«Biraq eki úıdiń turǵyndary sol aýmaqqa úırengenin aıtyp, eshqaıda kóshpeı qoıdy. Olarmen sóılesip jatyrmyz. Múmkindik bolsa sol aýdannan baspana áperip, kóshiremiz», - dep ýáde berdi oblys ákimi.
Munaıshylar saıabaǵy
Atyraýda saıaly baqtar men skver, alleıalardyń sany jyldan jylǵa artyp keledi. Sonyń biri munaıshylardyń eńbegine arnalǵan. Sebebi óńirdegi negizgi sala ókilderi tazalyq jumystaryna da erekshe qulshynyspen atsalysady. Aǵash egip, gúl otyrǵyzady. Mysaly «Taza Qazaqstan» baǵdarlamasy aıasynda uıymdastyrylǵan aktsııada da munaıshylar belsendi.
«Kóktemde, jazda senbilikterge shyǵyp turamyz. Jaıyq jaǵalaýyndaǵy las qaldyqtardy tazalaý jumystaryn basshylyǵymyz da uıymdastyrady, ózimiz de januıamyzben shyǵyp jatamyz», - dedi munaıshy Qaıdar Qosymbaev.
Baqta osy kúnge deıin 2 myń aǵash egilgen. Olar tamshylaý júıesimen sýarylady. Endi mine taǵy myń túp tal otyrǵyzylyp jatyr.
«Bıylǵy sý tasqynynda shaǵan jáne jıdek taldary sýǵa tózimdi ekenin anyqtadyq. Sondyqtan osy aǵashtardy kóptep otyrǵyzyp jatyrmyz. Bizdiń aýmaq – teńizdiń tabany bolǵandyqtan, tuzdylyǵy basym, keı jerde topyraqty kóterý kerek, drenaj ótkizý kerek. Aǵashtardy kúnnen qorǵaý kerek. Bul da basqa óńirlerge qaraǵanda bizdiń óńirde agrosharalardy ótkizýdiń eki ese qymbatqa túsetinin kórsetedi», - deıdi oblystyq máslıhat depýtaty, ekobelsendi Arman Haırýllın.
Árbir ósirilgen aǵashqa aqy tólenedi
Qaladaǵy Jeńis saıabaǵy 4 jyl buryn tep-tegis, shań basqan aýmaq edi. Memlekettik-jekemenshik áriptestik aıasynda salynǵan alma baǵy az ýaqytta jaıqalyp tur. Sebebi qalada belgilengen aýmaqtaǵy aǵashty egý, ony kútip baptaý, ósirýdi bir operator tolyqtaı atqarady. Atqarylǵan jumystyń aqysy da árbir ósken aǵashqa tólenedi.
«Qazirgi tańda barlyq tal qatań qadaǵalanady. Otyrǵyzǵan kezde ǵana kelip, jónsiz qaldyrmaıdy. Tapsyrýshy bastan aıaq qadaǵalaıdy. Dendrologııalyq jospar boıynsha belgilengen aýmaqta myń aǵash mindettelgen bolsa, árbirin tekserip bolǵan soń ǵana qabyldap alady. Aǵash sany jetkiliksiz bolsa óz qarjymyzdan taǵy birin otyrǵyzamyz», - deıdi kógaldandyrý jobasynyń jetekshisi Leonıd Zadernyı.
Sáıkesinshe alǵashqyda josparlanǵan aǵashtardyń barlyǵy geometrııalyq dáldikpen óz ornynda ósip shyqqan. Syrttan keletin zalalǵa da kógaldandyrýshylar daıyn. Tórt buryshynda kamera ornatylyp, zaqym keltirgen zulymdy taýyp, jaýapqa tartady.
Jaǵalaý nege qırady?
Tórt jyl buryn qalada taǵy bir qoǵamdyq orta el ıgiligine berilgen edi. 2020 jyly qalanyń 380 jyldyǵy qurmetine Jaıyq ózeni mańynda jaǵalaý ashylǵan. Tórt jylda jaǵalaýdyń tozyǵy jetip, kirpishteri shashylyp jatyr. Qabyrǵalardyń irgesi sógilgen. Jaqyn mańda oblystyq ákimdik bar, demek bul qalanyń ortalyǵy sanalady.
Al Jaıyqtyń arǵy betinde – jabaıy tirshilik. Qamysy qaýlap, túbi qoqysqa tolǵan jáne esh abattandyrylmaǵan.
Oblys ákimi muny sý tasqyny kezindegi qaýipsizdik sharalaryn júrgizdik dep túsindirýde.
«Sý tasqyny kezinde aýyr kóliktermen topyraq, qapshyq ákelýge týra keldi. Bul jerde qalanyń ásemdigin emes, qaýipsizdigin birinshi kezekke qoıdyq», - deıdi S. Shápkenov.
Qoqys satyp alatyn ekobeket, volonter oqýshylar
Atyraýda qoqystardy bólip qabyldaıtyn beketter kóbeıgen. Ekobeketke kelgen turǵyn eki paıda kóredi – týǵan qalasyn qaldyqtan tazartyp qana qoımaı, ár kelisine beriletin qarjyny ala ketedi.
Meıirbek Qýanyshev basqaratyn mekeme qoqysty jınap, ózge qalalardaǵy óńdeýshi mekemelerge shıkizat kúıinde taratady. Bul árıne tabys tabýdyń bir joly. Sonymen qatar mekeme basshysyn jeteleıtin úlken ıdeıa bar eken.
«Men ózim amerıkalyq mekemede qyzmet etemin. Sol qalashyqta turamyn, ondaǵy tazalyqty kórgende tamsanyp, ıdeıa sol jerde kelgen edi. Shetel asyp ketpeı, sol sheteldegi mádenıetti ózimizge engizip, memleketimizdi joǵary járejege jetkizgim keledi», - dedi ol.
Ekobekettiń kórsetkishterinen-aq suryptaýǵa qyzyǵýshylardyń sany artyp kele jatqanyn baıqaýǵa bolady. Úsh jyl buryn arnaıy orynda aptasyna 15 tonna qaldyq jınalsa, qazir bul kórsetkish 150 tonnaǵa jetken eken.
Qalada balalarǵa tabıǵatqa janashyr bolýdy, qoqysty durys suryptaýdy úıretip júrgen belsendiler de bar.
«Osyndaı oıyndar arqyly biz qoqystyń az ekenin aıtamyz. Ashanamyzda az ǵana mólsherde qoqys bolýy kerek. Balalar suryptap jatqannyń bári – qaldyqtar. Olardy ótkizip, qaıta óńdeýge bolady. Sóıtip ekinshi márte paıdasyn tıgize alady. Mysaly, qorap qaıta óńdeledi. Skotch bolsa óńdelmeıdi. Sondyqtan skotchty alyp tastaımyz», - deıdi ekobelsendi Tatıana Tegaı.
Dál osyndaı tárbıe kórgen jasóspirimder de belsendi. «Enertıns» volonterlik uıymyn ashqan 80-ge jýyq oqýshy sabaqtan bos ýaqytta qalany qoqystan tazartady. Aptanyń jeti kúninde toqtamaı qaldyqtardy jınaıtyn sharalardy da uıymdastyrady.
Oqýshylardyń maqsaty erek. Seksenge jýyq belsendi qazir bir oıdyń aıasynda jınaqtalǵan.
«Qoqys jınaý arqyly birinshiden qalany jaqsartamyz. «Atyraý las qala» dep basqa qalaǵa ketýdiń ornyna, nege jaqsartpasqa, basqa qalalarmen teńestirmeske degen oıǵa kelip, sonyń negizinde volonterlikpen aınalysyp júrmiz», - deıdi Volonter Aıaýlym Nurlan.
Mektepke aparar jol jáshikten jasalǵan
Qalanyń belsendi turǵyny Vıktor Sýtıagın jol sapasy máselesin kóterdi. Qalada jol jóndeý jumystary toqtaǵan emes. Másele sapasynda. Byltyr oblystyq jəne aýdandyq mańyzy bar joldarǵa 310 tekserý júrgizilgen jáne 37 paıyzynyń talapqa saı kelmeıtini anyqtalypty.
«Qazir biz kele jatqan jer de kóz aldyńyzda. Bul jaıaý júrginshige arnalǵan jer. Basqasha oılap qalmańyz. Jol jóndeý jumystary júrip jatyr. Ony joqqa shyǵarmaımyn. Jamaý jumystary da bar. Biraq ádette bir jaldan soń jamalǵan jerlerdiń orny qaıta úńireıip qalady», - deıdi V. Sýtıagın.
Oblys ákiminiń aıtýynsha, joldar jaıy da aldaǵy jyly sheshiletin kórinedi. Sebebi bıyl qala ishindegi jeke sektor arasyna asfalt tóselipti.
«Sondyqtan endigi kezekti ortlyq kóshelerdiń rekonstrýktsııasyna baǵyttaımyz. Aldaǵy jyldary ortalyq kóshelerdiń barlyǵy tolyǵymen rekonstrýktsııalanady», - dedi ákim.
Oqýshylar mekteptegi sabaǵyna qalaı barady? Ol úshin túsirilim toby №40 bilim ordasynyń mańyna keldi.
«Mekteptiń ashylǵanyna bes jyl ótse de jol joq. Balalar batpaqqa batpaýy úshin turǵyndar jyl saıyn óz qarajatyna jáshikten jol salady. Mekteptiń aldy da maqtanyp aıtarlyqtaı emes», - deıdi qala turǵyny Nurlan Júnesov.
Óz kezeginde Serik Shápkenov mektep oqýshylarynyń jaıy kelesi maýsymda tolyǵymen sheshiletinin aıtty.
«Qazir sol kósheniń jobasyn jasap qoıdyq. Men árbir mektepke tapsyrma berdim, tek aldyńǵy jaǵyn ǵana emes, mekteptiń jan-jaǵynan balalar kiretin qolaıly jaǵdaı jasalýy kerek», - dedi oblys ákimi.
Sarapshylar baǵasy
«Taza qala» júrgizýshileri Atyraý qalasy týraly barlyq aqparatty jınap, sarapshylarǵa tapsyrdy. Mamandar kóshedegi tazalyq pen tártip, kommýnaldyq qyzmettiń jumys júıesi, abattandyrý, halyq mádenıeti, qala estetıkasy atty bes krıterııge súıene otyryp, qalaǵa óz baǵalaryn berdi.
Bul shyǵarylymdy Májilis depýtaty Erbolat Satybaldın, «Astana bas jospary» ǴZJI ýrbanıstıka ortalyǵynyń jetekshi mamany Tursyn Jıenbaeva jáne ekolog, «Jasyl damý» AQ departament dırektory Sábıt Telman baǵalady.
«Atyraý qalasyna 5 upaı qoıdym. Sebebi Atyraý óziniń jasyl jelekterimen qýanta almaıdy, ekologııalyq problemalary da shash-etekten. Jalpy qalanyń ortasy ǵana tazalanǵan, mańaıynda qoqystar jınalǵan, kommýnaldyq qyzmetter týraly derekter joqtyń qasy. Qalanyń estetıkasyn baǵalap, jańadan salynǵan ǵımarattardyń kóptigine nazar aýdardym», - deıdi Erbolat Satybaldın.
Óz kezeginde S. Telman men T. Jıenbaeva Atyraý qalasynyń ekologııalyq máseleleri kóp ekenin aıtyp, 3 upaıdan berdi.
«Qalada kóptegen úıler apatty jaǵdaıda, renovatsııany talap etedi. Jaıaý júrginshiler joldarynyń jáshiktermen jasalǵanyn kórip otyrmyz. Bul jerde kommýnaldyq qyzmet jumystary baıqalmaıdy. Oǵan qosa, ekologııa máselesi kóterilmedi. Aýaǵa shyǵarylatyn óndiris qaldyqtary, polıgon jumystary talapqa saı emes», - deıdi ýrbanıst T. Jıenbaeva.
Baǵalaý nátıjesinde Atyraý qalasy 11 upaı alyp, eń tómengi oryndardyń birine jaıǵasty. Bul tizimde Astana (25 upaı), Almaty (25 upaı), Qaraǵandy (22 upaı), Qostanaı (22 upaı), Qyzylorda (20 upaı) qalalary kósh bastap tur.
Eske sala ketsek, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda Jibek Joly arnasynda «Taza qala» aýqymdy telejobasy kórermenge jol tartty.
Túsirilim toby Qazaqstannyń iri jáne shaǵyn qalalaryna baryp, tazalyǵy men kórki týraly áńgimeleıdi. Jýrnalıster jergilikti turǵyndarmen kezdesedi, kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyn kóredi, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn barlyq eriktilermen tanysady.
Buǵan deıin Kazinform saıtynda Shymkent, Túrkistan, Taraz, Qyzylorda, Óskemen, Semeı, Pavlodar, Almaty, Taldyqorǵan, Qonaev, Jezqazǵan, Qaraǵandy, Astana, Qostanaı, Petropavl, Kókshetaý, Aqtóbe, Oral qalalarynyń tazalyǵy jóninde reportajdar serııasy jarııalanǵan edi.
Aıta keteıik, «Taza Qazaqstan» ekologııalyq baǵdarlamasy aıasynda telegram-bot iske qosyldy. Endi kez kelgen adam tsıfrlyq júıe arqyly quzyrly organǵa ekologııalyq aryz-shaǵymyn jetkize alady. Ol úshin bottyń basty mázirinen «ótinish joldaý» optsııasyn tańdap, máseleniń mán-jaıyn tolyq sıpattap jazyp, qosymsha foto nemese vıdeo júkteý kerek. Habarlamańyz jergilikti ákimshilikke joldanady. Artynsha ótinish tirkelgeni, qaralyp jatqany nemese oryndalǵany týraly jaýap keledi. Nátıjesinde shaǵymdanýshy oryndalǵan jumysty 5 baldyq júıemen jáne kommentarıı jazý arqyly baǵalaıdy. Eger 3-ten tómen baǵa qoıylsa, másele tyńǵylyqty atqarylýy úshin ákimdikke qaıta joldanady.