Atbasarda Jabaı ózenindegi sý qaýipti deńgeıden asyp ketti

Foto: Фото: Алтынай Сағындықова/Kazinform
<p>KÓKShETAÝ. KAZINFORM &ndash; Atbasarda Jabaı ózenindegi sý qaýipti deńgeıden asyp ketti. Ázirge sýdyń jaıylýy baıqalmaıdy.</p>

«Kazgıdromet» RMK Aqmola oblysy boıynsha fılıalynyń málimetinshe, 2024 jyldyń 8-shi sáýiri tańǵy saǵat 08:00-degi jaǵdaı boıynsha Atbasarda Jabaı ózenindegi sý qaýipti deńgeıden 8 sm asty (qaýipti deńgeı - 710 sm).

«Ózendegi sýdyń deńgeıi 12 saǵat ishinde 26 sm-ge kóterildi. Sýdyń kóterilýine ózenge erigen qar sýynyń molynan quıylýy, sondaı-aq, gıdrologııalyq beketten muzdyń erip aǵýy sebep bolyp otyr. Qazirgi kezde muzdy usatý jumystary júrgizilip jatyr. Muz qubylystarynyń áserinen (muz jurý, muz keptelisi) sý deńgeıi kóterilip, ózen jaǵasynan shyǵýy yqtımal. Sý qaýipti deńgeıden assa da jaıylýy baıqalmady» - delingen «Kazgıdromet» RMK Aqmola oblysy boıynsha fılıalynyń málimetinde.

Osy rette, ózen sýy qaýipti deńgeıden asqan kezde ózen aǵysy boıynsha tómen ornalasqan, sondaı-aq ózenniń jaıylmaly ýchaskelerinde ornalasqan eldi mekenderdi, sharýashylyq qurylystar men jergilikti mańyzy bar joldardy sý basý qaýpi saqtalady.

Sonymen birge, Balkashın aýylynda – Jabaı ózeniniń gıdrologııalyq beketinde sý deńgeıiniń kóterilýi baıqaldy (4 saǵat ishinde 18 sm). 7 sáýir saǵat 16:00 jaǵdaı boıynsha sý deńgeıi – 95 sm boldy (qaýipti deńgeı – 520 sm). Kalýton aýylynda – Qalqutan (Kalýton) ózeniniń gıdrologııalyq beketinde sý deńgeıiniń kóterilýi baıqaldy (4 saǵat ishinde 5 sm). 7 sáýir saǵat 16:00 jaǵdaı boıynsha sý deńgeıi – 562 sm boldy (qaýipti deńgeı – 630 sm).

Jýravlevka aýylynda – Baqsuq ózeniniń gıdrologııalyq beketinde sý deńgeıiniń kóterilgeni baıqaldy (4 saǵat ishinde 5 sm). 7 sáýir saǵat 16:00 jaǵdaı boıynsha sý deńgeıi – 487 sm boldy (qaýipti deńgeı - 690 sm).

Joǵaryda atalǵan gıdrobeketterde erigen qar jáne búıirlik aǵyndardyń kelip qosylýynan, muz keptelisi qubylystarynyń saqtalýyna baılanysty sý deńgeıi odan ári kóterilýi jáne qaýipti deńgeıden asyp ketýi múmkin.

Aıta ketsek, budan buryn Kókshetaýda Qylshaqty ózeninde sýdyń deńgeıi artqanyn jazǵan edik.

 

Seıchas chıtaıýt