«Ata joly» kartasyn qalaı alýǵa bolady

Foto:
ASTANA. QazAqparat – «Ata joly» kartasy – etnıkalyq qazaqtarǵa elimizde bıznes-keısterin iske asyrýǵa jáne elde tapshy mamandardyń qyzmet etýine beriletin qujat. Karta ıelerine respýblıka aýmaǵynda azamattyqtaryn saqtaı otyryp, 10 jylǵy deıin turaqty turýǵa ruqsat beriledi. Bul qujatty «Qutty meken» mobıldi qosymshasynyń kómegimen ótinish berý nemese Qazaqstan elshiligine júginý arqyly alýǵa bolady, dep habarlaıdy QazAqparat Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Bul karta Memleket basshysynyń 2022 jylǵy 1 qyrkúıektegi «Ádiletti memleket. Birtutas ult. Berekeli qoǵam» Joldaýynda aıtylǵan tapsyrmasyna sáıkes, sondaı-aq adamı áleýetti damytý, tarıhı Otanmen baılanysty nyǵaıtý jáne ulttyq dástúrlerdi saqtaý, elge kásipqoı mamandardy jáne tabysty kásipkerlerdi tartý úshin QR-nyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan kóshi-qon saıasatynyń tujyrymdamasyna sáıkes ázirlendi.

Erejege sáıkes «Ata joly» kartasy úsh sanattyń birine sáıkes keletin shetelde turatyn etnıkalyq qazaqtar úshin usynylady:

– QR azamattyǵyna qabyldaýdyń ońaılatylǵan tártibi belgilenetin adamdar úshin kásiptiń bolýy;

– úmitkerdiń Qazaqstanda talap etiletin kásipterge ıe bolýy;

– turaqty turatyn nemese azamattyǵy bar elde tirkelgen jumys istep turǵan bıznestiń bolýy.

Qujatty alý úshin «Qutty meken» mobıldi qosymshasy arqyly ótinish berý nemese Qazaqstan elshiligine júginý qajet.

Tirkelgennen keıin ótinim bes jumys kúni ishinde qaralady. Sodan keıin áleýmettik qorǵaý jáne halyqty jumyspen qamtý salasyndaǵy jergilikti atqarýshy organ sol qosymsha arqyly alýshyny qujattyń usynylǵany týraly habardar etedi.

«Ata joly» kartasyn «Qutty meken» qosymshasynan alýǵa bolady.

Osydan keıin etnıkalyq qazaq vıza alý úshin QR SІM-niń sheteldegi mekemesine júgine alady nemese (turatyn elimen vızasyz rejımde) kóship kelýshilerdiń kelýi men bolýynyń qazaqstandyq tártibine sáıkes birden elge kele alady.

Kelgennen keıin «Ata joly» kartasynyń ıegeri uzartý múmkindigimen 10 jyl merzimge turýǵa yqtııarhatty resimdeý úshin aýmaqtyq ishki ister organdaryna júginýge tıis.

Karta alynǵan sanatqa baılanysty etnıkalyq qazaq ne jumys berýshimen shartqa qol qoıady jáne ony «eńbek sharttaryn esepke alýdyń biryńǵaı júıesinde» tirkeıdi, ne óziniń bıznes-josparyn júzege asyrýǵa kirisedi.

«Ata joly» kartasy ıegerleriniń etnıkalyq qazaqtardan basty aıyrmashylyǵy – olar basqa eldiń azamaty bolyp qala otyryp, azamattar men qandastar sııaqty quqyqtarǵa ıe bolady.

Máselen, olarǵa qazaqstandyq zańnamaǵa sáıkes jumysqa ornalasý nemese kásipkerlik qyzmetti júzege asyrý quqyǵy, medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi sheńberinde áleýmettik tólemder júrgizý jáne qyzmet alý, tegin orta bilim alý, memlekettik mekemelerde tegin arnaýly orta nemese joǵary bilim alý konkýrsyna qatysý nemese jeke oqý oryndarynda aqyly oqý jáne t. b. múmkindigi qoljetimdi bolady.

Budan basqa, «Ata joly» kartasynyń ıegerleri Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn ońaılatylǵan tártippen alýǵa múmkindigi bar.

Aıta ketý kerek, «Ata joly» kartasy bar adamdardyń QR memlekettik organdary men jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryna saılaýǵa jáne saılanýǵa quqyǵy joq, respýblıkalyq referendýmǵa qatysa almaıdy jáne memlekettik qyzmette jumys isteı almaıdy.


Seıchas chıtaıýt