Ata dástúrdi ardaqtaǵan qandasymyz Aınagúl Aıypqanqyzy - sheteldegi qazaq baspasózi
Qandasymyz Baǵdar Orazalyuly bas júldeni jeńip aldy – «Harajorga»
2024 jylǵy Dýnpo jartylaı marafon jáne «Sychýandy aınalý» jeliles marafonynyń Dýnpodaǵy jarysy 30 naýryz kúni tústen buryn Qytaıdyń Sychýan ólkesi, Mıshan qalasynda ótti, dep habarlaıdy «Harajorga».
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, atalǵan jartylaı marafonǵa Shyńjańnyń Toǵyztaraý aýdanynan kelgen sportshy qandasymyz Baǵdar Orazalyuly qatysqan. B. Orazalyuly 1 saǵat 6 mınýt 8 sekýndtyq nátıjemen erler arasynda ótken jartylaı marafonda bas júldeni jeńip alǵan.
Ata dástúrdi ardaqtaǵan – Aınagúl Aıypqanqyzy - Janadauir.com
Osy aptada mońǵolııadaǵy «Jańa dáýir» saıty «Kásibim-nesibem» aıdary boıynsha kezekti sanyn Mońǵolııa saýda palatasynyń janyndaǵy «Kásipker áıelder uıymynyń» tóraıymy, «Pamýkale» restoranynyń dırektory Aınagúl Aıypqanqyzyna arnaǵan. Onyń kásippen aınalysqanyna ıaǵnı «Pamýkale» kompanııasyn ornatqannan beri 20 jyl ýaqyt bolǵan eken. Qandasymyz alǵash meıramhana ashyp kásipkerlikti bastaǵan kezde birshama qıyndyqtar kezdeskenin aıtady.
«Jańa dáýir» saıtynyń dereginshe, ol tek kásippen ǵana aınalysyp qoımaı, qoǵamdyq áleýmettik jumystarǵa belsene aralasyp, ulttyq salt-dástúrimizdi dáripteýde ózindik úles qosyp júrgen qaragózderimizdiń biri. Aınagúl men jary Abdýllýh úsh jyl qatarynan óz menshikterindegi «Pakkale» demalys ornynda «Kóshpendiler festıvalin» uıymdastyrǵan. Bul festıvalge ketetin búkil qarjyny kásipkerler óz moınyna alǵan. Budan tys jumyssyz analar men múmkindigi shekteýli azamattarǵa da barynsha qoldaýlar kórsetip keledi eken.
Ol uıymdastyrǵan festıvalge halyq óte belsendi qatysqan. Búrkitshiler saıysyna 40-tan astam búrkitshi qatysqan. Kásipker tek júldegerlerdi ǵana marapattamaı, barlyq búrkitshilerge aqshalaı syılyqtar usynǵan. Sondaı-aq, 40-tan astam kesteshiler qatysqan baıqaýda búgingi keıipkerimizdiń ózi Amangúl birinshi oryndy enshilegen eken.
Aıta keteıik, Aınagúl Aıypqanqyzy demeýshi bolǵan bul festıvalde «Asyq atý», «Qus qaǵýdan», «At ústinde sadaq atý», «Jamby atý» oıyny, sonymen qatar qazaqtyń ulttyq oıyny «Qyz qýý» qatarly ártúrli ulttyq oıyndar oınatylǵan.
Qazaqstandyq stýdentter qazaq mádenıetin tanystyrdy - TRT
Túrkııanyń Karabúk ýnıversıtetinde qazaqstandyq stýdentterdiń uıymdastyrýymen «Qazaqstan stýdentteriniń is-sharasy» ótti. Shara barysynda qazaqstandyq stýdentter Qazaqstandy jan-jaqty tanystyrdy.
Bul týraly Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Іs-sharaǵa Karabúk ýnıversıteti prorektory Ismaıl Rakıp Karash, ýnıversıtet Bas hatshysy Lútfıý Kom, rektordyń keńesshisi Nıhat Iylmaz, akademıkter men stýdentter qatysqan.
Túrkııalyq BAQ-tyń málimetinshe, baǵdarlamaǵa qatysqanyna qýanyshty ekenderin bildirgen prorektor Karash Qazaqstannyń Túrkııa Respýblıkasy men Karabúk ýnıversıteti úshin orny erekshe ekenin aıtty.
«Ýnıversıtetimizde bolýyńyz óte mańyzdy. Qazirgi ýaqytta bizdiń qazaqstandyq stýdentter sany 600-den asty. Sheteldik stýdentter arasynda tórtinshi orynda tur. Bul - biz úshin maqtanysh», - deıdi Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy tarıhı birlikke toqtalǵan Karash.
Qazaqstandyq stýdentter shara barysynda Qazaqstandy jan-jaqty tanystyrdy. Sonymen qatar dombyranyń súıemeldeýimen án shyrqap, óleń oqyǵan.
Sondaı-aq osy aptada «TRT»-da «Qoja Ahmet ıAsaýıdi eske aldy» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq Túrik-Qazaq ýnıversıtetinde «Ǵasyr danasy – Qoja Ahmet ıAsaýı» atty halyqaralyq konferentsııa ótti. Konferentsııaǵa Qazaqstannyń 13 oblysynan 140 muǵalim qatysty.
Sonymen qatar Iran, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Aýǵanstan elderinen ıAsaýı murasyn zertteıtin belgili ǵalymdar kelgen.
Ýnıversıtettiń prorektory professor doktor Peıamı Battaldyń aıtýynsha, Ahmet ıAsaýıdiń ilimi men fılosofııasyn nasıhattaý jáne damytý úshin ýnıversıtette qazirdiń ózinde arnaıy ınstıtýt qurylǵan. Qazirgi ýaqytta Túrkııanyń ártúrli JOO-da osy ınstıtýttyń fılıaldaryn ashýǵa tyrysyp jatyr eken.
Qazaqtyń dástúrli taǵamdary, qolóner mádenıeti, ulttyq ónimder kelýshilerdi tańǵaldyrdy – «Halyq gazeti»
Beıjińde 28-30 naýryz kúnderi «2024 Qytaıdaǵy Qazaqstan týrızm jylynyń» ashylýyna baılanysty birqatar is-sharalar ótti. Atap aıtar bolsaq, 28-naýryzda qazaq mádenıetin jáne Qazaqstannyń ár óńiriniń ózindik ereksheligin aıqyndaıtyn túrli kórmeler uıymdastyryldy. Ulttyq úlgidegi kıim, qazaqtyń dástúrli taǵamdary, qolener mádenıeti, ulttyq ónimder kelýshilerdi tańǵaldyrýmen boldy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti».
Atalǵan basylymnyń dereginshe, 29 naýryz kúni keshte ótken «2024 Qytaıdaǵy Qazaqstan týrızm jylynyń» ashylý saltanatynda Qazaqstannyń Abaı atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatry men Ulytaý toby sııaqty tanymal qazaqstandyq óner maıtalmandary birlesip ónerlerin usynǵan. Kontsertte Qytaı men Qazaqstannyń halyq ánderi, qazaqtyń halyq bıleri, mýzykasy, hory jáne t.b. oryndaldy. Baǵdarlamalar Qytaı men Qazaqstannyń ulttyq mýzykasynyń erekshelikterin biriktirip, eki eldiń mádenı almasýyn ár qyrynan kórsetken.
Iran men Qazaqstan densaýlyq saqtaý salasynda yntymaqtastyq komıtetin qurdy - Parstoday
Irannyń Densaýlyq saqtaý mınıstri Qazaqstanmen arada densaýlyq saqtaý deńgeıin joǵarylatý úshin yntymaqtastyq komıteti qurylǵanyn habarlady.
Bul týraly Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi de habarlady.
Irandyq BAQ-tyń keltirgen málimetinshe, Bahram Eınýllahı Qazaqstanda Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe elderdiń Densaýlyq saqtaý mınıstrleriniń otyrysy aıasynda Irannan Qazaqstanǵa dári-dármek pen medıtsınalyq jabdyqtar eksporttaý kóleminiń artqanyna toqtalǵan.
Qazaqstandyq stýdentter Ózbekstanda tájirıbe almasady - «ÓzA»
Astana qalasyndaǵy «Maqsut Narikbayev University» (MNU) stýdentteri tarıh páninen bilimderin jetildirý maqsatynda uıymdastyrylǵan «Jibek jolynyń soqpaqtary» jobasy negizinde Ózbekstanǵa ekskýrsııaǵa keldi.
Bul týraly osy aptada ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, jobanyń maqsaty – tájirıbe almasý, stýdentterdiń ýnıversıtette alǵan teorııalyq bilimderin kóne qalalarǵa ekskýrsııa uıymdastyrý arqyly biliktiligin arttyrý.
Qazaqstan jastarynyń Ózbekstanǵa sapary Tashkent memlekettik zań ýnıversıtetinen bastalǵan.
«Stýdentter Tashkent pen Samarqandtaǵy tarıhı oryndardy da tamashalaıdy. Olar ózbek pen qazaq halyqtarynyń tarıhynan syr shertetin kóne ǵımarattarda ata-baba murasymen tanysady. MNU men TDÝÝ arasyndaǵy kelisim-shartqa sáıkes qos dıplom baǵdarlamasy júzege asyrylady jáne bıylǵy jyly alǵashqy túlekter dıplom alady», dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Jyl basynan beri Ózbekstanǵa qansha elektromobıl ákelgeni belgili boldy» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimene súıensek, Ózbekstanǵa keıingi eki aıda 3502 elektromobıl ákelingen. Olardyń basym bóligi Qytaıdan ımporttalǵan.
Statıstıka agenttiginiń aldyn ala málimeti boıynsha, Ózbekstan 2024 jyldyń qańtar-aqpan aılarynda shetelden jalpy quny 85,7 mıllıon AQSh dollaryn quraıtyn 3502 elektromobıl jetkizilgen.
Ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda elektromobılder ımporty 2663 danaǵa nemese 4 esege ósipti. Ózbekstan 2 aıda álemniń 7 elinen elektromobıl ımporttaǵan.